www.militaar.net

Saarema puhul pole keskkonnaaspekt ka olnud eriti tungivalt esil. Kui laevad vuhiks sadama vahet sõita ja autod Kuressaare ning mandri vahet, oleks ehk teine asi.

Siin toodigi välja, et argumentatsioon ja analüüs jäävad kehvakeseks. Nagu sa isegi märkisid.

Gideonic kirjutas:Nüüd naljaga ideed õhku visates. Vb peaks hoopis selle süvasadama ära kasutama ja sebima Saaremaale USA Mariinide baasi, koos LHD dokkidega, raketikaitse, õhutõrje ning kõige kaasaskäiva mudruga - nagu mini-Okinawa või nii. Mõjuks ka Saaremaa majandusele hästi

Aga see on ju täitsa huvitav ettepanek...

Castellum kirjutas:Saarema puhul pole keskkonnaaspekt ka olnud eriti tungivalt esil. Kui laevad vuhiks sadama vahet sõita ja autod Kuressaare ning mandri vahet, oleks ehk teine asi.

Saarema süvasadama puhul oli just keskkonnaaspekt see miks sjast sai kruiisi- mitte aga kaubasadam. Loomulikult oleks majanduslikult mõttekas teha see ümber kaubasadamaks, koos raudtee ja silla rajamisega Muhult mandrile, aga kuna omal ajal see sadam põhimõtteliselt pettusega läbi suruti siis las jääb kilplasliku lolluse monumendiks.
Mis puutub Kriku poolt mainitud tasuta ühistransporti siis 5 aastaga on kasvanud nii palgad kui kütuseaktsiis, minu teada ka parendatud bussiparki. Lisaks ei pea end valideerima pensionärid, kes seda palju kasutavad ja vaevalt Lasnamäelt Kanutisse sõitjad ka sellega väga vaevuvad tegelema.
ps. Tallinna eelarve tulude pool 2013 oli 442M, 2018 aga 648M, seega kasv 206M, sellest siis 16M vaid lisati ühistransporti...
Lisaks - Tallinn on teinud ära ühe suurepärase asja - trammiühenduse Lennujaama.

Jah - Saaremaa sadama puhul rahustati "rohelised" maha sellega, et tuleb ainult kruiisisadam. Kruiisituristid muidugi ei taha tulle keset eimiskit, nad tahaks ikka kohe linna. Vaikselt kindlasti mõeldi ka kaugemale. Kui mõni aeg tagasi taheti sealt hakata palke välja vedama ja natuke isegi veeti - kus tõusis kisa... Nüüd müüakse seal krunte ja tahetakse tekitada kaubanduslikku infrat (mida palgivedu ei vajanud), eks näis, kuidas sellega läheb. Arvata võib, et järgneb kiunumine ja hammaste krigistamine nagu ikka.

Saaremaa süvasadamaga oli minu mäletamist mööda selline asi, et looduskaitsjate lobbi tõttu on seal keelatud kauba käitlemine, ainult kruiisilaevadega seda ära ei elata. Kui seal panna käima täiemõõduline kauba käitlus. See eeldab küll maantee ja raudtee silda Saaremaale ning raudteed sadamani. Praegu eesti autodega kaubavedajad sõidavad läti ja leedu sadamatesse saksamaale laevaga sõitmiseks ega Saaremaalt see liin pikem ei tuleks. Praegu on see kasutamata süvasadam julgeolekurisk. Näiteks Kaliningradist sõidab dessant välja ja vallutab Saaremaa süvasadama (meie olematu rannakaitse tõttu) edasi saab juba maabunud vägesi varustada tava kaubalaevadega.

Saaks ka Soomest...mingil ajal harrastas Tallink ks Tallinnast sedasorti teenust Rostocki, aga pikka pidu sel polnud.

Praegu käivad laevad Paldiskist ka Saksa, tõsi küll läbi Soome ja aega võtab umbes kaks ööpäeva. Liepajast ja Ventspilsist läheb laev 27 tundi Travemündesse. Saaremaalt ei usu, et palju kauem läheb. Küsimus on ainult kuhu sadamasse Saksas minnakse Rostock on teatud mõttes ummik. Sealt saab mugavalt sõita mujale Saksamaale läbi Lüübecki või Berliini kaudu. Mis teeb Hannoveri ja Kasseli kanti minnes igatpidi ringi.

Odava tööjõu järele õhkavate tööandjate kohta üks üsna mõistlik seisukoht.

https://www.err.ee/858634/viktor-trasbe ... vaikse-sru

Samas märgiks ma, et oma praegust odavat tööjõudu peaks me siiski püüdma kuidagi kinni hoida.

Kriku kirjutas:Euroopa Liidus tõusid sajandivahetusest hinnad 36,5%, Eestis 79,5%.

Aga meile räägitakse ja manitsetakse, kuidas tuleks ikka säästa ja raha selleks välismaale viia, kas pensionisammastesse või riigireservidesse põlema, eriti arvestades, et keskmine palk on kasvanud veel kiiremini.

Martin Peeter kirjutas:Odava tööjõu järele õhkavate tööandjate kohta üks üsna mõistlik seisukoht.

https://www.err.ee/858634/viktor-trasbe ... vaikse-sru

Samas märgiks ma, et oma praegust odavat tööjõudu peaks me siiski püüdma kuidagi kinni hoida.

Kriku kirjutas:Euroopa Liidus tõusid sajandivahetusest hinnad 36,5%, Eestis 79,5%.

Aga meile räägitakse ja manitsetakse, kuidas tuleks ikka säästa ja raha selleks välismaale viia, kas pensionisammastesse või riigireservidesse põlema, eriti arvestades, et keskmine palk on kasvanud veel kiiremini.

Aga kui palju on kasvanud sissetulekud euroopa liidus ja eestis samal ajajärgul?

Meie majandusele jääb veel kauaks iseloomulikuks mullistumine, kasv hinnaralli arvelt jne, sest palgad jäävad naabritest tugevalt maha.
Nagu elu läheb lihtsamaks, tekib tohutu palgasurve tööandjatele, viimastele ei jää valikuid (kes tööd teeks), siis tõstetakse palka hinnatõusu arvelt kuniks saab.
Ja kui enam ei saa, siis tuleb järgmine mäsu.
Senikaua kui me ei õpi tegema poole rohkem samade kuludega, ei muutu midagi.
Saksamaal ei oska ükstki tööline unistadagi 10+% palgakasvust aastaks - ametühinguga kokku lepitu ei ületa eales 5% (praktikas 2-3% aastas).
Kui vaatasite uudist, siis Rumeenias oli sama arv lausa 200+ protsenti.

Mina eelistaks igal aastal 1,5% majanduskasvu, aga igal aastal pikema aja jooksul. Mitte üks aasta 5%, siis 10% ja järgmisel miinus 15% - selline ebastabiilsus on muidu üks asi, mis inimesi välismaale tööle ajab. Seal pole suuri mulle ega ka suuri kuristikke ja elu on nagu stabiilsem.

Põhjuseks (tulu)konvergents - samas majandusruumis (EL; euroala on paremgi näide) olevate riikide SKT elaniku kohta ühtlustumine. Kui liikumine kiire, siis mullistustest ei pääse.

Varsti varsti oleme 2008 aasta pupus jälle tagasi .

Ei ole asi nii hull. Praegune kasv all 4% on päris hea ja ei saa seda veel väga mulliks pidada. Kui asi 2006-7 pekki hakkas kiskuma, siis osade kuude võrdluses tuli 13% SKT kasvu aastas. Seekord enne kukkumist me nii kõrget kasvu ei näe, aga ma muutuks väga ettevaatlikuks, kui kasv 7% hakkab liginema. Siis on selgelt piiir ületatud.

Kui tuleb 2008. aastaga võrreldav ülemaailmne finantskriis, eks siis kuku ka Eesti sellega kaasa.

Veel üks eesti majanduse probleem
https://novaator.err.ee/858977/raport-e ... evat-jalga

Doktorantidele või neile, kes kaaluvad doktorantuuri astuda on raporti koostajatel aga julgustav sõnum: Eesti majandus vajab doktorikraadiga inimesi. Kui 2016. aastal oli OECD riikides 1000 elaniku kohta keskmiselt kümme doktorikraadiga inimest, siis eestis vaid 8. Soomes oli sama näitaja 12,6.

Pole need doktorikraadiga inimesed mingi võluvits kui nende doktorikraad mingil ebavajalikul alal on. Samuti uute koolisüsteemi reformimise plaanide valguses pole varsti meil ka professoritest puudust. Tuleb vaid koolis kohal käia ja diplomid tulevad!
Tegelikult on artiklis viidatud probleem, teadlased teevad ühes suunas teadust ja ettevõtetel on hoopis teistsugust arendust vaja, täiesti olemas.

Raport soovitab, et ühiskonnas, kus räägitakse teaduspõhisest majandusest, peaks toetatama teadlaste liikumist teadusest ettevõtlusesse (ja ka riigisektorisse) ning tagasi.

Ei usu,et riigisektorisse teadlaste liikumine midagi peale teatud teadusuuringute rahastamise suurenemise midagi juurde annaks, aga ettevõttlusesse teadlaste liikumisel peaks küll jumet olema. Eriti kui osa neist pärast teadusharidusse suudab tagasi minna.

teeline35 kirjutas:Veel üks eesti majanduse probleem
https://novaator.err.ee/858977/raport-e ... evat-jalga

Doktorantidele või neile, kes kaaluvad doktorantuuri astuda on raporti koostajatel aga julgustav sõnum: Eesti majandus vajab doktorikraadiga inimesi. Kui 2016. aastal oli OECD riikides 1000 elaniku kohta keskmiselt kümme doktorikraadiga inimest, siis eestis vaid 8. Soomes oli sama näitaja 12,6.

Pole need doktorikraadiga inimesed mingi võluvits kui nende doktorikraad mingil ebavajalikul alal on. Samuti uute koolisüsteemi reformimise plaanide valguses pole varsti meil ka professoritest puudust. Tuleb vaid koolis kohal käia ja diplomid tulevad!
Tegelikult on artiklis viidatud probleem, teadlased teevad ühes suunas teadust ja ettevõtetel on hoopis teistsugust arendust vaja, täiesti olemas.

Raport soovitab, et ühiskonnas, kus räägitakse teaduspõhisest majandusest, peaks toetatama teadlaste liikumist teadusest ettevõtlusesse (ja ka riigisektorisse) ning tagasi.

Ei usu,et riigisektorisse teadlaste liikumine midagi peale teatud teadusuuringute rahastamise suurenemise midagi juurde annaks, aga ettevõttlusesse teadlaste liikumisel peaks küll jumet olema. Eriti kui osa neist pärast teadusharidusse suudab tagasi minna.

Tehnikavaldkonnas:
Doktorikraadist on kasu eelkõige siis kui tahate edasi minna akadeemilise karjääriga (ehk siis tänapäeval - teadlaseks kes tegelebki eelkõige teadus-arendustegevusega, lunides selleks eraettevõtluselt lepinguid ja kandideerides erinevatele riigirahastustele). Kraad annab TTÜ-s võimaluse kandideerida abi- ase- (endine dotsent) või täisprofessori kohale. Tudengite õpetamiseks enam doktorit vaja pole.
Eraettevõtluses - on kraadist teinekord kasu vaid siis kui toimub mingi tõsisem vaidlus eri ekspertide vahel, praktilises inseneerias pole vahet mis kraad on olemas vaid vaadatakse kutsetaset.

Mina arvan ka, et sellest doktorite arvu kasvust muutub ainult niipalju, et hariduskulud suurenevad.
Probleem on vist selles, et reaalmajandus ja teadus on täna siiski üsna paralleeluniversumid.
Osalt sellest, et reaalmajandus tegeleb vähe teadusmahuka tegevusega, teisalt sellega, et teadustööle orienteeritud doktorid on aja jooksul triivinud reaalsusest järjest kaugemale ja nende töö produktil on jälle vähevõitu majanduslikku rakendust. Kolmandaks on ka meie ostujõud väike ja mingit asja kodumaisel turul sisse töötada pole suuremat lootust. Ekspordis aga tuleb rinda pista klass raskemate vastastega, nt Soomega.

Üks selline näide oli Aaviksoo ministriks oleku ajal päevavalgele tulnud küüntest kübatete lugu kamina teadusrahadega, kus miljonid olid kulutatud, kuid reaalselt tolku oli ülivähe. Kokkuvõttes aga kulus raha summas, mille eest küüntest kübarate asemel oleks kodumaise jalaväesoomuki küll välja töötada saanud. Taolise vähese produktiivsusega tegevuse juures eelistab kapitalist mõistagi osta midagi sisse, mitte arendada küüntest kübaraid.