www.militaar.net

Vähemalt suurte keskuste ümber olevate asumite veevarustus on tänaseks korrastatud EL rahadega ja tihtipeale on veetöötlusjaamas ka generaator.
Kui diisli jaotust vähegi tehakse, siis veeta jäämine vastu nii suur oht pole.

Aga tundke enne kuskile põllupeale kolides huvi, kust tuleb vesi, kelle oma on veeallikas ja kuidas lood reservtoitega. Veeta jäädud meil ka ilma sõja-kriisi-elektrikatkestuseta, näiteks kui kaevu omanik kaotab huvi elektriarveid maksta.

Veevarustust as usual garanteerida ei saa (probleemiks saab just diislikütus), kuid x tundi päevas hüdrandi juures ämbritesse - see on tihti tagatav.

Vett ei vaja ainult inimesed.
Loomadel/lindudel ilmnevad füsioloogilised häired mõne tunniga.

Viimast võiks loomafarmide pidajad silmas pidada, kui saavad järjekordse PRIA investeerimistoetuse milliseks farmihooneks, kuhu 12 tuhandest genekat ei panda.

Madis Reivik kirjutas:Põhja Eestis pankrannikutel vist värske vee puudust ei ole ?

Sellega pidasid silmas mida - Valaste juga? Põhja-Eestis sõltub kus kohas asud - puurkaevud võivad olla nii 30 m peal kui vajadusel ka 130 m. Seal on huvitav geoloogia.

Ise tegin omale Abessiinia kaevu kuuritaha tagavaraks, et mitte kasutada kallist (ca 10eur/m3) trassivett kastmiseks.

Kaevuehitamise algtõdesid leiab netist sest maailmas on oma kaevu rajamine tavaline.
https://www.youtube.com/watch?v=8JRHPzJ ... 0%90%D0%9B

Oluline on saada selgeks (osata ise määrata), et millisele sügavusele on vaja toru lüüa, et vesi tuleks. Sest alla ja üle veesoone ei pruugi vett tulla.
Umbes maasisse tampimisest pole kasu, kui sügavus on vale.
Ise sain vee umbes 3 meetri pealt ja kulus üksi tehes vast 2 tundi.

Vastavalt Veekaitseseaduse (§ 8. Vee erikasutus 2)Erikasutusluba pole vaja kui võetakse põhjavett vähem kui 5 m3 ööpäevas;) pole sellisele kaevule luba vaja.
https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019032

Kellel pole vajalikke rauatöö võimalusi, saab vajalikud asjad osta poest:
Rammfilter: https://www.bauhaus.ee/rammfilter-ag-1-1-4.html
Pikendustoru: https://www.bauhaus.ee/veetoru-kasipumbale-1-1-4.html
Rammipea: https://www.bauhaus.ee/porkepea-muhviga-11-4.html
Kaevupump: https://www.bauhaus.ee/kasipump.html
Või Akvedukt`ist, kus on ka need valikus.

Selline komplekt on korduvkasutatav, et kui esimene kord ei õnnestu vett saada, siis saab selle maaseest välja tõmmata ja eemal uuesti proovida.

Ise kasutasin käsitsi vee pumpamiseks mõeldud käsitünnipumpa, umbes sellist: https://www.xn--triistamarket-imba.ee/e ... mp-50-200l
Sellise, kõige väiksema müügil oleva hüdrofooriga, saab 10L minutis: https://www.k-rauta.ee/p/hudrofoor-haus ... searchnode

Abessiinia kaeve hakati Lõuna-Eestis rajama juba üle 100 aasta tagasi, sest Põhja-eestis segab paekiht käsitsi rammimist.
Planeeritud kaevu asukoha geoloogia kohta leiab teavet vastavatest Maaameti rakendustest.

Pidasin silmas et huvitav kas kõik pankrannikute allikad on valdavalt joogikõlbuliku veega ? Neid tuleb vist 1-2 iga 100 meetri kohta.

Vee probleem on pseduoprobleem. Me ei ela kõrbes ja ellujäämiseks leiab joodavat vett sisuliselt igast kraavist ja jõest. Metsloomad ju kuidagi elavad ilma tsivilisatsioonita. Ebamugav oleks kahtlemata aga janusse ka ei sureks sest paari kilomeetri raadiuses mingi veekogu meil tavaliselt ikka on.

Madis Reivik kirjutas:Pidasin silmas et huvitav kas kõik pankrannikute allikad on valdavalt joogikõlbuliku veega ? Neid tuleb vist 1-2 iga 100 meetri kohta.

Ma arvan,et oled radoonist kuulnud.
Lõhnatu ,värvitu,vees lahustuv ja õhust raskem.
Maakeldrid ja salvkaevud olid kunagi ohtlikuimad kohad.
Allikaveed selles piirkonnas on arvamatud.

Tegelane5 kirjutas:

smr kirjutas:

Tegelane5 kirjutas: Lisaks need kes kasutavad akutööriistu võiks mõelda nende akudega töötava "töömaa raadio" ostmisele ning ka vastav kandelamp ei teeks paha. Üldjuhul akutööriistade akud hoitakse nagunii laetuna, transistori patareid võivad ammu aegunud olla.

Ehk siis ostaksid 20€ maksva seadme 150-200 € eest?

100 euriga saab sellise lihtsama:
https://taivoster.ee/toode/tooriistad/a ... ta-dmr107/
Reklaami järgi mängib ta 35 tundi järjest 5A/h akuga, juhul kui akusi rohkem on siis oleks asjal jumet.
Sõbral oli veel plaan veoauto akut päikesepaneeliga laadida ning sealt siis vajadusel noid akusi laadida.
Aga kui akutööriistu pole siis loomulikult täiesti mõttetu Selle 100 euro eest saaks kuhja alkalaine patareisi, raadio ning taskulampe ka veel.

Issand...häbi tunnistada, aga mul on miskine 10-12 eurikut maksev taskujunn AM/FM/UKW .... ei mäleta kas Panasonic äkki või mingi üldse olematu Hiina või Angola Rahvademokraatliku Vabariigi bränd.
Töötab väga hästi Vedeleb sauna eesruumis ja nädalas kaks-kolm korda nii umbes 2-3h mängib juba üle aasta oma kahe AA patakaga.
Talviti seisab vahepeal seal ka miinuskraadidega külmas.
Bass Boost Boomi ei ole ja diskot teha ei saa.

A ma ei ole PROFF kah.

Kui kellelgi on probleeme just pikalt seistes akude tühjenemisega, siis tuleks omale kusagilt hankida Ni-Cd akud.
Mul on tahhümeetri akud Ni-Cd ja nende isetühjenemine on praktiliselt olematu.
Ainult, nendega tuleb suurema "mäluefekti" tõttu "hellalt" ja õigesti ümber käia (õigesti laadida õige laadijaga õigel ajal).

Raadiote juurde tagasi tulles, saab vaesem inimene 26 eurikuga kätte mingi sellise asja
https://www.kaitseliidupood.ee/et/a/dun ... aabi-seade
Ja kui juba on radiooladele võimalik, ning tundub mõtekas kulutada 100 +/- eurikut, siis pigem soovitaksin midagi sellist:
https://www.jahipaun.ee/netipood/toode/ ... e-_rydi45/

Lemet kirjutas:

laialdasema elektrikatkestuse juures meie kliimas saab just toasooja puudus selleks esimeseks valukohaks.

Esimeseks valukohaks saab hoopis vesi. Puutükkidest lõkke teeb igaüks valmis, joogivee leidmisega on hoopis teine teema.

Kui kraaniveest rääkida... eriti kortermajades, "siis kui kaob vool".... siis üks soovitus oleks panna maja sisendile vahele tagasilöögiklapp.
Et juhul kui trassist pikemaks ajaks vesi ära kaob ka maja torustikud tühjaks ei jookseks.
Nii saab mingi aja korterelamu keldrist veel torustikku jäänud vett häda korral kätte. Mida suurem maja, seda rohkem saab.
Kui on majas kasutusel el.boilerid, siis on juba päris hästi.

Järgmise probleemina ma tooks esile kanalisatsiooni probleemid.
Kui trasside ülepumplad jäävad seisma on varsti kanalisatsiooni trassid umbes.
Kui kortermajal on nõukaaegsed mitteveetihedad trassikaevud, siis saab natukene kauem hakkama.
Mida sügavamalt läheb trass ja mida sügavamad kaevud, seda kauem.
Kui on mingid umbetihedad kaevud siis on kiirelt puuks.... samas jälle kui vett ka ei ole (pole kusagilt mujalt võimalik ämbrite ja kanistritega juurde hankida), mida peldikust või kraanikausist alla lasta, siis natukene kestab.

Muidugi saab wc potis kasutada nt kilest prügikotte, aga siis tuleb suuremas kortermajas orgunnida kusagil nende ladustamine.

Kütte kadumise ja suuremate külmade ajal tuleb korteris eraldada üks ruum, lükata mööbel jm träni ühte nurka ja ehitada endale soojustatud "telk".
Kui on olemas päris telk, siis see on juba väga hea. telk tuleks siis katta tekkide (soovitavalt villaste) või muu riidekuhjaga. Kui naisi on majas , siis peaks seda kraami jaguma
"Telgi" saab ehitada ka toolidest-taburettidest jms mööbliesemetest ning katta samamoodi.
Seal sees siis saab pädevas riietuses üpris pikalt vastu pidada.

Järgmiseks murekohaks saab soojas piiratud säilivuse ja kiiresti rikneva toidu säilitamine soojal ajal, kui külmikud enam ei tööta.
Samuti sooja toidu ja joogi valmistamine. Soojas ja kuivas kaua säiliv riis, tatar, makaronid jms on head "viimsepäeva" varud küll, aga neist on vähe kasu, kui neid keeta eisaa. Mõlemad probleemid vajavad pikemalt planeeritud ja ettevalmistatud tegevusi ning varustatust.

jne

Kui nüüd korraks uuesti elektriga töötavate pisividinate juurde tagasi tulla, siis suures hädas võivad aidata ka käsiajamiga (dünamoga) riistapuud. Külmas saab siis ka sooja.

USB 5V 300mA väljundiga akulaadija
https://pood.motohoov.ee/et/a/akulaadij ... ma-valjund

Olemas on ka mingid USB junnid rattadünamoga ühendamiseks. Lihtsama rattadünamo (6V 3W) enda saab kätte mingi 3-4EUR-iga, 10-15 eurikuga saab kätte 12V 6W dünamo.
https://www.bike24.de/p138306.html?menu=1400,1410,1415
Võlusõnaks on "velocharger"
https://www.cyclingabout.com/list-of-hu ... b-devices/

Mul on kuskil ka käsidünamoga LED lamp. Saab mingit valgust hädaga.

* Aga mina lähen igal juhul linnast minema, kui suurem kaka pikemaks ajaks ventikasse peaks lendama. Õnneks on, kuhu minna.
Seal ei ole ei vee, kanalisatsiooni, kütte ega toidutegemisega probleeme.

Fucs kirjutas:...Raadiote juurde tagasi tulles, saab vaesem inimene 26 eurikuga kätte mingi sellise asja
https://www.kaitseliidupood.ee/et/a/dun ... aabi-seade
Ja kui juba on radiooladele võimalik, ning tundub mõtekas kulutada 100 +/- eurikut, siis pigem soovitaksin midagi sellist:
https://www.jahipaun.ee/netipood/toode/ ... e-_rydi45/

Kui nüüd korraks uuesti elektriga töötavate pisividinate juurde tagasi tulla, siis suures hädas võivad aidata ka käsiajamiga (dünamoga) riistapuud. Külmas saab siis ka sooja.

USB 5V 300mA väljundiga akulaadija
https://pood.motohoov.ee/et/a/akulaadij ... ma-valjund

Olemas on ka mingid USB junnid rattadünamoga ühendamiseks. Lihtsama rattadünamo (6V 3W) enda saab kätte mingi 3-4EUR-iga, 10-15 eurikuga saab kätte 12V 6W dünamo.
https://www.bike24.de/p138306.html?menu=1400,1410,1415
Võlusõnaks on "velocharger"
https://www.cyclingabout.com/list-of-hu ... b-devices/

Mul on kuskil ka käsidünamoga LED lamp. Saab mingit valgust hädaga. ...

Elektriseadmete valikul tuleb arvestada elementaarse füüsikaga.
Näiteks Kaitseliidu raadiol hoiab päiksepaneel aku lõpliku suremise eest pikaaegsel säilitamisel ja 1 minuti väntamisega saab 5 minutit raadiot kuulata või 30 minutit väikest lambivalgust.
https://www.kaitseliidupood.ee/et/a/dun ... aabi-seade
(Kuna see on Midland`ist poole kergem ja ka väiksem, on seda parem kaasas kanda.)

Selle generaatoriga vändates peaksin näiteks oma telefoni täislaadimiseks väntama 6 tundi jutti.
https://pood.motohoov.ee/et/a/akulaadij ... ma-valjund

Jalgratta laadijaga: https://www.bike24.de/p138306.html?menu=1400,1410,1415 laadides tuleb kõigepealt sõita kiirusel üle 17km/h 20 minutit sisemise 100mAh aku täislaadumiseni ja siis veel sõita sama kiirusega 400 minutit (ehk kokku ca 7 tundi).

Ehk jalgrattaga sõites laadimine on kõige väiksema kasuteguriga, sest kõige rohkem kulub energiat mujale ja sööma peab rohkem.

OLAVI kirjutas:Jalgratta laadijaga: https://www.bike24.de/p138306.html?menu=1400,1410,1415 laadides tuleb kõigepealt sõita kiirusel üle 17km/h 20 minutit sisemise 100mAh aku täislaadumiseni ja siis veel sõita sama kiirusega 400 minutit (ehk kokku ca 7 tundi).

Ehk jalgrattaga sõites laadimine on kõige väiksema kasuteguriga, sest kõige rohkem kulub energiat mujale ja sööma peab rohkem.

Jah.
Good Points
* Ratta võib panna ka "pukkide" peale ja vändata kohapeal tühja, ilma sellega sõitmata.
* Ei pea kohe ja korraga ja "lõpunitäis" kõiki majapidamises leiduvaid akusid ratta dünamoga laadima.
* 12V 6A dünamoga saab laadida jõudsamalt kui 6V 3A dünamoga
* Hädaolukorras piisab (telefonist rääkides) tihti ainult sellest, et saaks korra välja helistada. Siis on hingehinnaga iga milliamper.
Kui kogu riigis on "Siis kui kaob vool!" ja mastid on lõplikult tagant ära kukkunud, pole selle telefoniga nagunii enam midagi muud teha kui taskulambina või sisse ehitatud raadiona kasutada või Tetrist ja Doomi mängida.

Olustvere tähetornis sai ikka lolli moodi vändatud, et tilk vett keema saada. Valguse ja muude selliste asjade jaoks ok, tallad pedaale ja vaatad telekat. Aga väikese veekoguse keetmiseks väntasime kolmekesi täie jõuga (ükshaaval, väsima hakkav mees vahetati kohe välja). Ja seal oli korralik generaator, mitte pisike magneeto. See rehvi hõõruv vanakooli magneeto on ühest pimedast ja pehmest kohast. Rummusisese magneetoga paneb jalgrattal LED-tuled põlema nii, et koormuse lisandumist ei tunnegi. Tarbitava elektrivõimsuse tootmisest muidugi ei pääse, aga inimene suutis vist paarisajavatist võimsust hoida - 12 voldi juures ligi 2 amprit (miinus kaod).

Mõtekas oleks testida vähemalt telefoni ja muude seadmete laadimiseks kaasaskantavaid või statsionaarse(ma)id päikesepaneele. Ei maksa ka enam eriti palju. Vähemalt mingigi telefoni või akude laadimiseks-raadio kuulamiseks toide olemas, kui elekter ära läheb.
Parim lahendus muidugi siis auto 12V või 220V pealt laadida. See sõltub ka, kui kauaks kütust on jne. jne.

Olustveres on jah mingi traktori genekas jalgrattale installitud. Käisin kah seal seltskonnaga ja kolme mehe higiohtra jõu najal saime topsis vee keema. Midagi selle värgiga teha saaks, arengumaades vändatakse nii endale voolu pisemate vidinate tarbeks. Mõnel pool on proovitud firmatoodanguna teha komplekte, kus on pedaaligenekaga arvutilaud ja mingi lahja läppar. Need pidid minema arengumaade tarbeks ja ei ole teada, kuidas nendel projektidel üldse läinud on.

Kantavaid päikesepaneele on uuritud ja katsetatud matkafoorumis. https://www.matkafoorum.net/

Unustage see telefon ära - nett ja moblaside on üks esimesi asju millest tõsise kriisi korral vabaneme.