www.militaar.net

Olen tänulik märkuse eest mitte näppida liialt, sest jõudsin juba puhastama hakkata. Kuuli tippust kukkus ära korosjooni tükk ja selle alt paistis puhas läikiv teravik. Eks ma siis mõtlesin, teeks ülejäänu ka puhtamaks.
Kuulil on väliskest pudedaks ära roostetanud, selle all on nagu mingi must pasta või märgunud pulbri moodi aine, siis tuleb see läikiv vask südamik, kuuli teravikus on nagu nõela ots mis on nõelterav ja paistab, et ka terasest või mõnest muust materjalist.
Uurisin ka netist mis moonaga võib tegu olla http://www.mausershooters.org/k98k/8_ident.html
Sellel isendil on punane rõngas ümber tongi, et täpsemalt teada saada on tõest vaja teada kas ka kuulil värvi oli.
Siit moraal ja õppetund, ennem uuri tausta siis vaata kas tasub üldse torkida!

Kild on leitud Vändra lähedalt linnamäelt, seal pole minu teada suurt midagi toimunud(nagu pärnumaal mujalgi), ehk on nii niisama pauku tehtud.

ixc kirjutas:
Kild on leitud Vändra lähedalt linnamäelt, seal pole minu teada suurt midagi toimunud(nagu pärnumaal mujalgi), ehk on nii niisama pauku tehtud.

No kuda vötta. 41. aastal sääl vast ikke pauku tehti, kui vassistid löunast pääle tungisivad. Vändrast tüki maad Türi poole, sääl Jändja ja Laupa kandis, on ikkasugu pudi lademeis näituseks (vähemaste nii 15 aastat tagasi korjasin küll nii, et jöund kandagi). Ja kui 44. sügisel itlerlikud kõrilõikajad meite öiglase viha eest jalga lasksivad, eks sii tuli ka mürtsutamist taganemissuundadel ette. Iseasi mudugist, kas sääl linnamääl miski söjategevus aset leidis; vast pigem kohalike poiste tollased tembud (vöi, kui veits vantaseerida- kuskil sääl võis miskisugune pomm töeste löhkeda; padruni kautas löbusas meeleolus Wilhelm, kes suurelt teelt körvale astus ja soolt kergendas).

Paistab mingi vanem kuul olevat. Materjal tina, tagant umbes pooleni õõnes.
Äkki keegi oskab midagi targemat selle kuuli kohta öelda , Millega selliseid kuule lasti ja milline padrun sellele kuulub?

Shot with Canon PowerShot S3 IS at 2007-08-01

Kuuli kuju poolest võiks pakkuda vene 1868. aasta Krnka vintpüssi, kuid kuna läbimõõt paistab olema ca 9 mm, aga vintpüss oli 6 liiniline (15,24 mm) siis ilmselt mingi .380 revolver.

Tegin täna ühes vanas laskepesas paar piiksu ja lehvitasin lapaatat. Leidsin muu hulgas mõned padrunikestad, koju vinnasin neist kaks. Üks on korrosioonist lausa korpas, teine (vedeles eelmise kõrval liivas) aga nii tutikas, et esimese hooga vaatasin, et AK oma. Lähemal vaatlusel ilmnevad aga kirjed: S(selle kõrval kohe viisnurk); 4; 37; P162. Positsioonid peaks olema teutoonipoiste omad, ilmselt ka kestad. Mis pauguga tegu? Ahjaa- "tong" on rohelist värvi, kas leekkuul?

Saksa (vaata nr58)

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... %E4ramisel

suurpomm kirjutas:Saksa (vaata nr58)

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... %E4ramisel

Tänan muidugi, aga mis torru see käis? Ma sellest tabelist ei loe ausalt öeldes parktiliselt mitte midagi informatiivset välja...

Saksa vindi või kuulipilduja kest.

Suur tänu!!!

Kui meenutab Kalashnikovi kesta, siis pole see mitte saksa vint vaid Sturmgewehr.

Valmistaja oli Presswerk GmbH., Metgethen Ida-Preisimaal. Valmistusaasta 1937. Partii number 4. Kest messingist.
Kuuliga natuke raskem. Kui kapsli äär roheline, siis tõenäoliselt tavalise raske kuuliga s.S., kui aga kogu kapsel roheline (algselt võis olla 5 mm laiune roheline triip üle kestapõhja), siis kerge alumiiniumsüdamikuga kuul l.s., mis oli mõeldud õppelaskmisteks.
Üldiselt saksmanni padrunit saab tuvastada vaid kuuli ja kesta markeeringuid koos nähes.
Terminit "leekkuul" ei mõista. Olid trasseerivad Leuchtspurgeschoss (heledalt põleva trasseriga) ja Glühspurgeschoss (nõrgalt hõõguva trasseriga öösel laskmiseks) ning Beobachungsgeschoss (süüte-lõhkekuul). Selle leitud kesta juures ei viita neile miski.

Frundsberg kirjutas:Kui meenutab Kalashnikovi kesta, siis pole see mitte saksa vint vaid Sturmgewehr.

Arvestades valmistamisaastat ja kesta materjali ei ole see reaalne. Ikka vana hea 7,92x57.

Kahjuks ei saa ma hetkel pilti panna, mõõtusid pole ka võimalik anda. Rohelist triipu üle kesta põhja pole kindlasti jooksnud, on lihtsalt roheline ring ümber tongi.

Kõige tõenäolisemalt s.S., kuid teoreetiliselt võib olla ka näiteks iselikvideeruv S.m.K.Üb.m.Zerl.. Ilma kuulita ei saa midagi täpselt väita. Niipalju veel, et S* markeeringus tähistab kestamaterjalina messingit vasesisaldusga 72% Kui oleks lihtsalt S, oleks vasesisaldus 67%.

Nii. Sai ühes ilmselt tabamuse saanud (kilde ümbritsevates vallides suht palju) punkris ringi kaedud ja päevavalgele tuli eelkirjeldatutega välimuselt identne hülss. Too isend on lõhkenud, kuna kuulipoolne ots katki ja tong samas puutumata. Kohati raskestiloetavad kirjad põhjal:

IV (või 1V või koguni TV) 3 (see võib olla ka slaavi "z")1; 1; 38; P25

Oskab keegi kommenteerida?