www.militaar.net

Ega jah, tõrke eemaldamiseks/relva laadimiseks peaks ikkagi masinast välja ronima ja kui seal nüüd seda kuulide eest kaitset pakkuvat vööd ümber ei ole, siis ütleks et see uus soomuk on isegi ohtlikum. Luugist sisse-välja aeg läheb ka sellele lisaks, mil relv ei tööta.

Tolmuses keskkonnas juhtub seda ikka, et relv kinni kiilub. Nii on olnud juhuseid, kus mehed lahingu ajal peavad pidevalt masinast välja ronima, et tõrget eemaldada. Selle tegevuse peaks tulevikus vist lausa drilliks võtma, et võimalikult kiiresti ja osavalt tehtud saaks.

Markku Alen testib uut Patria 6x6 https://www.youtube.com/watch?v=nIVy46zaTSw

Üsna kõva arendustöö on ära tehtud: uus vedrustus, kere on teistmoodi valmistatud, sees on rohkem ruumi ja jõuallikas on moodsam. Hind on ka äärmiselt mõistlik - alates 500 000 eurot. Kui kunagi peaksime vanasid Pasisid välja vahetama, siis see mudel oleks täitsa väärt asendus.

Tolmuses keskkonnas juhtub seda ikka, et relv kinni kiilub. Nii on olnud juhuseid, kus mehed lahingu ajal peavad pidevalt masinast välja ronima, et tõrget eemaldada. Selle tegevuse peaks tulevikus vist lausa drilliks võtma, et võimalikult kiiresti ja osavalt tehtud saaks.

Nõuka põhitankil T-64, millel oli distantsjuhitav (st masinast seest juhitav) 12,7 ÕT kuulipilduja tornil, oli tõrke korral ümber laadimiseks selline trossijupike koos käepidemega, mis oli ühendatud vinnastushoovaga. Seda tanki seest tõmmates oli võimalik relva (taas)vinnastada ilma tornist välja ronimata. T-64 tähendab siis tank 64. a mudel.

Et on päris kummaline, kuidas selle Pasi puhul pole nii lihtsat asja taibatud. Kuulipildujal on 2/3 tõrgetest lahendatavad laadimisliigutusega (olen ka ise KP olnud).

Originaalsel Pasil nimetati seda kuulipildurit (seal peal oli veel vene KP, vist DshK) "kõige isamaalisem mees". Tegelt oli selle mehe ülesanne ÕT ja seepärast polnud seal torni, et oleks hea vaateväli ja relva oleks igale poole võimalik suunata. Jalaväevastane tegevus on seal üsna hiljutine leiutis.

Kui minu vastaseks on XA-188 kasutaja, siis ma kutsun alati täpsuslaskurid enda juurde ja teen neile selgeks - need vööst saati nähtavad kuulipildurid lähevad esimesena.

Soomlased on oma toodangust ka mõned head videod vändanud:

Protolab PMPV 6x6 (hind umbes 500 000 EUR)
https://www.youtube.com/watch?v=6aZ7ryD ... ex=18&t=0s

Tundub hinnalt ja funktsioonilt konkurent PASI-le olema, huvitav kas need on neil ka juba relvastusse jõudnud?

Patria AMV
https://www.youtube.com/watch?v=CiNMwcw ... ex=16&t=0s

Sisu 8x8
https://www.youtube.com/watch?v=I6VNNUy7FpQ

Sisu 10x10
https://www.youtube.com/watch?v=VPADdc9 ... ex=19&t=0s

Eesti võiks Pasid eluiga pikendada https://forte.delfi.ee/news/militaaria/ ... d=92017805

See Patria huvi on täiesti loomulik, ei taheta uut soomukite valmistajat niigi kõvasti konkureeritud turule. Tegelikult ettevõtjate optimism toota EKJile 100-300 uut jalaväe soomusautot on täiesti imepärane. Sisuliselt mõneks aastaks tööd 10 inimesele ja seejärel kolme mehega jooksev remont. Turul, kus enamik riike eelistab riigile kuuluvaid ettevõtteid või vähemalt kodumaist toodangut, on kerge utoopia välisturul läbi lüüa olukorras, kus vanadel ja kogenud tegijatel ei lähe liiga hästi, sest pakkujaid on liiga palju.

Ma ei tea, Poolas andis Patria oma soomukitootmise ilusasti kohalikule masinatööstulele teha, Eestis oleks täpselt sama aga "imeline optimism" ja Soome ärihuvide loomulik kaitsmine. Loodan endiselt, et Eesti riik asub siin ikkagi Eesti masinatööstust toetama.

Viiskümmend kirjutas:Ma ei tea, Poolas andis Patria oma soomukitootmise ilusasti kohalikule masinatööstulele teha, Eestis oleks täpselt sama aga "imeline optimism" ja Soome ärihuvide loomulik kaitsmine. Loodan endiselt, et Eesti riik asub siin ikkagi Eesti masinatööstust toetama.

Mitte ei andnud, vaid müüs tootmise litsentsi. Patria pakkus ka kohalikule konsortsiumile tootmislitsntsi, aga mad ei pidanud seda pakkumist heaks.

Samas see kohaliku tootmise teema tekitab jälle oma probleeme, sest välisturule jõudmise võimalus on ääretult väike kui mitte olematu, ning tulenevalt väikesest soomukite arvust ei ole ilmselgelt elutsükli tagamise efektiivsus kõige kõrgem, sest mastaabiefekti puhul on võimalik kõikide osade hinnad odavamaks saada.

Poola Rosomaki tehingu tingimusi vaadates on täiesti ilmne, et see ei ole päris sama asi. Poolakad on juba tellinud ligi 1000 AMV kohalikku klooni, mis on soomukite maailmas väga suur kogus. Kui eestlased teeks Patriaga diili, et ostavad litsentsi 500-600 Patria AMV Ilvese tootmiseks ja hooldamiseks, siis ilmselt soomlased ei punniks vastu.

Poola ostis ju oma Patria 8x8 soomukid hanke korras, kus konkureerisid nii Patria, Pandur kui Piranha. Ükskõik, kes neist võitnud oleks, oleks tootmine toimunud Poolas.
Eesti alustas oma 6x6 ostu, valides kohe ühe konkreetse tootja, kellega alustas läbirääkimisi, mis aga kuhugi ei jõudnud, kuna ülla-ülla puudus väljavalitud monopolil vajadus pehme ja vastutulelik olla.
Kas Soome lähedus keelab meil oma soomukeid Poola eeskujul hanke korras ostmast?!

Ei, seda kindlasti mitte. Poolakate eesmärk oligi osta soomukite litsents ja kogu knowhow ning toota kodumaal, et siis hiljem omaks korraliku remondibaasi ja saaks ise Patriale kerede kooste allhanget teha. Samas ei ole teada, kui palju soomukite hoolduskulud Eestis tõuseksid, kui näiteks tehagi nii, et 1. Brigaad on PaSide peal ja 2. Brigaad mingil muul? Võiks arvata, et eriti mitte, sest enamik uuemaid jalaväesoomukeid tänapäeval kasutavad võimalikult palju veoautode liikuvaid osasid ja hoolduse lihtsus on üks põhiline müügiargument.

XA-188 on täpselt sama isamaalise kuulipilduriga, kuigi teoorias peaks relv olema soomukist juhitav. Praktikas istub see kuulipildur sealt ikka pool keret nähtaval. Mäletan end ühel Kevadtormil täpsuslaskuritele moraali lugemas, et kui selline XA-188 paistma hakkab, siis torni kuulipildur comes first.

Ega selles välja vaatamises midagi halba pole, ka ameeriklaste Abramsi viimased uuendused sisaldavad soomusklaasist kaitset komandörile - kitsastes oludes on parim sensor läbivalt eyeball.

Pasi raskekuulipilduja esialgne otstarve oli õhutõrjetule andmine, seepärast polnud seal ka mingit torni. Ja pole tänaseni.
Torni puudumise mõte on selles, et kui on vaja kuulipilduja suure nurga all (seniiti) üles tõsta, peab kuulipildur end madalamaks võtma ja sellisel juhul varjab torn tema eest pea kogu vaatevälja, mis kiiresti liikuvate lennumasinate korral on lubamatu.

See, et nende soomukitega kunagi aetakse taliibe taga ja kuulipildujatest lastakse ainult maamärke, ei kangastunud PASI konstruktoritele isegi mitte kõige hullemas unenäos.

Et Pasi on suhteliselt miinikindel, juhtus ka kogemata - SISU konstruktorid ajasid taga võimalikult lihtsat konstruktsiooni, mis tähendas veoauto tüüpi sildasid väljaspool keret. See tähendas ühtlasi kõrget põhja ja sildasid ning osa jõuülekannet põhja all -mis nagu hiljem selgus, olid abiks miiniplahvatuste üle elamisel (ka eestlaste nahka on see masin päästnud). SISU konstruktoritel polnud Kesk-Aasia sõjatingimused tõenäoliselt isegi meeles.

Seevastu venelased, ajades taga eeskujulikke sõiduomadusi maastikul, panustasid keerukale veermikule ja siledale põhjale - see aga toob kompromissina kaasa kehva miinikindluse. Vaevalt venelaste eesmärk oli oma sõdureid miinil tappa. Neil oli vaja ratasmasinat, mis suudaks tankidega sammu pidada.