www.militaar.net

Selle ahtriga vee kohale kippuva bussi järgi ütleks tõesti, et pildid on tehtud ühel ja samal päeval.... aga ma eelistaks ikka aasta varasemat versiooni. Nimelt meil siin foorumis paar väidetavalt 1966.a. pärit fotot, milles näha ülejõe poolset kaldaosa, üks neist lk 29 kõige esimene- maiparaadi jäädvustus. Kallas paistab seal juba põhimõtteliselt valmis olevat ja ei taha uskuda, et poole aastaga nii kaugele jõuti. Isegi pooleteise jaoks tundub täitsa kõva töö olevat.

aurik
Postitatud: 12 Aug, 2007 22:04
Ennist jäid veel nimetamata 1965-68 Emajõel kihutanud 6-kohalised kiirkaatrid "Volga" 1969 viidi need Pärnusse, kus nad igal juhul veel 1972
lahele lõbusõite tegid. Mõned aastad tagasi üht analoogi siiski Emajõel kimamas nägin.

Olen 100% kindel, et 70. lõpus ja isegi kuni 85-86 oli üks liikuv Volga vetelpääste pontooni ääres ning käis harvadel juhtudel ka järvedel. Omanikuks oli toona eraisikust Ants (perenimi kahjuks hetkel meelde ei tule).
Ühte olen pukkide peal näinud ka mingi eramaja ääres. Aga vot ei tule meelde, kas oli see kusagil tammelinnas või hoopis tähtveres profesorite linnaosas. Kui kunagi mööda sõites silma jääb, tuleb ehk meelde siia kirja panna mõne pildiga.
Samal ajal oli ka vetelpääste pontooni juures juttude järgi konfiskeeritud glisseeriv plastikust (vist kusagil Lätis valmistatud) puna-valge Viiking. 80 alguse aja kohta vähemalt Tartus korralik haruldus.

amadeuz kirjutas:

aurik
Postitatud: 12 Aug, 2007 22:04
Ennist jäid veel nimetamata 1965-68 Emajõel kihutanud 6-kohalised kiirkaatrid "Volga" 1969 viidi need Pärnusse, kus nad igal juhul veel 1972
lahele lõbusõite tegid. Mõned aastad tagasi üht analoogi siiski Emajõel kimamas nägin.

Olen 100% kindel, et 70. lõpus ja isegi kuni 85-86 oli üks liikuv Volga vetelpääste pontooni ääres ning käis harvadel juhtudel ka järvedel. Omanikuks oli toona eraisikust Ants (perenimi kahjuks hetkel meelde ei tule).
Ühte olen pukkide peal näinud ka mingi eramaja ääres. Aga vot ei tule meelde, kas oli see kusagil tammelinnas või hoopis tähtveres profesorite linnaosas. Kui kunagi mööda sõites silma jääb, tuleb ehk meelde siia kirja panna mõne pildiga.
Samal ajal oli ka vetelpääste pontooni juures juttude järgi konfiskeeritud glisseeriv plastikust (vist kusagil Lätis valmistatud) puna-valge Viiking. 80 alguse aja kohta vähemalt Tartus korralik haruldus.

Minu mäletamist mööda oli üks selline 70-ndate lõpus Värskas.

Seda tean kindlalt, et Tartu "Volgad" jätkasid oma sõite Pärnus, aga kuhu nad sealt edasi said, pole aimugi.
Naaberfoorum aastaid tagasi seda teemat käias
http://foorum.kipper.ee/viewtopic.php?f ... lga#p31533

Ma 70-tel-80-tel Tartu linnaujulas mõnikord käisin, aga tiiburkaatrit ei osanud tähele panna. Miski oli justkui sarnane, aga minu arust ilma tiibadeta. Aga selge, et võin eksida.

Mul lihtsalt papa oli vabatahtlikuna vetelpäästes ja tema tänane naine oli seal med.õena ametlikult ka tööl. Ise elasin toona Leningradi mnt ja Jaama nurgal, seega papa juurde ujuma (ja ka paadiga sõitma) oli kilomeetrike minna. Pisut ikka mäletan toonast vetelpääste pontoonil veedetud suvepäevi.

Ma mäletan üht Volgat Emajõel 90-ndate lõpus. Seisis vetelpäästejaama juures, vahel sõitis.
Tammelinnas oli tõesti üks selline pukkidel, hiljem kadus ära.

Ja viimastel aastatel on Emajõel sõitnud üks korralikult tuunitud Volga. Mootor võib olla originaal, välimus aga on läbinud totaalse muutumise ja kohti on sees vist neli. On osalenud Emajõe Festivali paatide paraadil.

paadikapten kirjutas:Ja viimastel aastatel on Emajõel sõitnud üks korralikult tuunitud Volga. Mootor võib olla originaal, välimus aga on läbinud totaalse muutumise ja kohti on sees vist neli. On osalenud Emajõe Festivali paatide paraadil.

ilmselt see https://www.youtube.com/watch?v=1YmoAzbSBNU

Ühel Poola müügilehel on selline riist

Teisi pilte ja infot saab näha siit
http://www.ships.pl/new/index.php/en/pokaz/14/324/
Kui asja poolakate foorumist uurisin, siis tuli välja, et "Volgad"!

Siin on varasemalt juttu olnud, et Emajõel on olnud kaks kraanat. Nüüd leidsin ühe pildi, mis seda väidet ka kinnitab.

Vanemuine tiriti kaldale.

http://tartu.postimees.ee/2991675/galer ... se-kaldale

Kahjuks pole näha pilte ahtri poolt, näeks mis seisus on sõukruvi ja tüür.Vaevalt nad enam kasutuskõlblikud on, tuleb uued panna.

Pukseerimisel oli üks väiksem alus sappa kinnitatud, ega ta ise väga tüüritav enam polnud ilmselt.

Huvitav kuipalju Vanemuise täielik restaureerimine võiks maksma minna ?
Arvestades, et samasugune töökorras Pihkva laev oli müügis 75 000 euroga, siis ega restuareerimist vist odavamalt saa ? Seal on kasutuskõlbulik ilmselt ainult kere, kas pealisehitus kestab või mitte on küsimus.
Mootor, sõukruvi, tüür, elektrisüsteem, uus sisustus - see pole odav lõbu.

Naiivne küsimus, kui paneks võimsama mootori kui enne, kas hakkab palju kiiremini sõitma ?Paneks sihukese 33o hj Volvo tuksuma sinna, mis siis saaks ?

http://www.volvopenta.com/volvopenta/gl ... 6_330.aspx

Laupäeval Lodjakoja juures:

tympsa kirjutas:Naiivne küsimus, kui paneks võimsama mootori kui enne, kas hakkab palju kiiremini sõitma ?Paneks sihukese 33o hj Volvo tuksuma sinna, mis siis saaks ?

Võin proovida vastata, mitte et ma miski asjatundja oleks, aga mingitest näidetest, kus laevadele on moderniseerimise käigus pandud senisest võimsamad või nõrgemad mootorid, olen lugenud.
"Vanemuise" töökiirus oli ca 19-20 km/h, kiiruslagi võis siis olla nii 24-25. 330 hobuseline mootor tõstaks kiirusnäite nii 3-4 km/h võrra, ei enam. Teoreetiliselt võiks ju peale panna 1000 hj - nagu"Raketa" mootori, aga max, mis ta sellega võib välja ajada, on 40 kilti tunnis, rohkem pole nagu usutav.

tympsa kirjutas:Huvitav kuipalju Vanemuise täielik restaureerimine võiks maksma minna ?
Arvestades, et samasugune töökorras Pihkva laev oli müügis 75 000 euroga, siis ega restuareerimist vist odavamalt saa ? Seal on kasutuskõlbulik ilmselt ainult kere, kas pealisehitus kestab või mitte on küsimus.

Seda teemat on juba meil siin lehekülgedel 14-17 eest ja tagantotsast kammitud. Samuti üks naaberfoorum http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=42639
"Vanemuise" puhul käisid sadama vennad kaks aastat tagasi taastamishinnaks 1 milj.€, mis pidi võrduma uue laeva hinnaga. Kusjuures tosin aastat tagasi, kui Pihkva laevaliiklus tundus olevat reaalne, lipsas kusagilt läbi infokild, et sõidukorda seadmine maksaks 1 milj. krooni. 15X hinnatõus kümne aastaga.... pehmelt öeldes tekitab küsimusi.
Ega laevatehaste kodukatelt hindu naljalt ei leia. Ärisaladus ja "personaalne lähenemine kliendile" Aga siiski on lipsanud läbi mõningaid ülevaateid, analüüse ja artikleid, millele peale sattudes võib mingi pildi ette saada.
Tinglikult öeldes- "Vanemuisega" ühe klassi laeva, eeldusel, et ta on lihtne ja funktsionaalne, mitte mingeid imejubinaid täis topitud, teeks hiinlane valmis nii 300000€ eest, valgevenelane vähemalt 500000 ja sakslane milli ees
Laeva restaureerimisel on esmatähtis korpuse ja eriti veealuse osa seisund, kui need on vastuvõetavad, siis on taastamine palju-palju odavam kui uue ostmine. Kui siin lipsas paar aastat tagasi läbi OM-tüüpi "Altai pioneeri" (mis oli "Vanemuisega" sarnases seisundis), omaniku poolt öeldud taastamishind 400000€, siis hakkasin hiljem mõtlema, et vene hing paneb sellisel juhul tõenäoliselt ikka värve juurde, mitte ei näita võimalikult odavat.
Moskvas põles kuus aastat tagasi 2/3 ulatuses lagedaks üks "Moskva" tüüpi jõetramm. Kuna laeva tagaosa õnnestus päästa ja korpus oli suht terve, siis ehitati päris kiirelt uuesti üles ja pandi järgmisel hooajal taas sõitma. Sarnane näide on ka Tartu sadama ajaloos 1960.aastast, aga selleni jõuan järgmises postis.
Lisan paar näidet taastamistest - ümberehitustest.
"Lermontoviga" ühel aastal valmisid Magdeburgis "Turgenev" ja "Nekrassov" . Mõlemad jõudsid Jenissei jõele ja sõitsid seal aastakümneid. "Turgenevist" on viimane inf tosina aasta tagune, "Nekrassov"- mis tegutses lõpus pooleldi kaubalaevana, läks valesti laaditud (ja kõvasti üle lubatud kaalu) puuviljalastiga põhja 2005 sügise hakul põhja. Õnnetu juhus- puuviljade õhutamiseks olid illuminaatorid lahti ja nagunii kerges kreenis laev hakkas järsul pöördel nende kaudu vett rüüpama.
Nüüd sõidab sealkandis juba viis aastat selline laev (ülemine pilt). Ametlikult (ja tõenäolisemalt) on doonor "Turgenev", aga kurjad keeled väidavad, et tegu siiski põhjaskäinud "Nekrassoviga". Näeb välja vägagi imposantne, kusjuures OM baas on selgelt äratuntav.
Tegutseb täieliku VIP-laevana.


Üks uudis tuli Ungarist. Nimelt loeti poole sajandi vältel- 1952-2003, Balatoni järve lipulaevaks järgmist alust. Ta on vaid õige pisut pikem ja laiem kui "Lermontov" ning u sama süvisega. Sõitis erinevatel aastatel nimede all "Beloiannisz" ja "Balaton" Alumine pilt ongi tema sõitjakarjääri lõpust

Esimesed 16 aastat oli tal kapteniruhv palju suurem ja kõrgem, aga et meeskond kurtis tugeva tuule puhul laeva mõninga ebastabiilsuse üle, tehti see 60-te lõpus madalamaks
Kuigi ta tegutses päevakruiseerina ja disko- jt pidude laevana, oli tal trümmis hulk kajuteid. Sellist annaks järvekruisseriks lõdvalt ümber ehitada.
2003.a. tunnistati tehniliselt kõlbmatuks ja jäeti seisma. Väideti, et restaureerimine oleks kallim kui uue ehitus- kere sõrestik suurelt jaolt hävinenud. Mingi võimalus olevat seisualusena.
Et kratid väga kallale ei läheks, võeti tehnikamälestisena kaitse alla. Möödunud talvel hakkasid liikuma jutud, et midagi võetakse temaga nüüd ette ning kaitsenimekirjast kustutati. Kevadel pukseeriti Budapesti, suvel oli slipil ja möödunud kuul....pandi mootor tööle ja sõitis mööda Doonaud, seega käigukatsetused! Mis temast nüüd edasi saab, ei tea, aga seis on lootustandev.
Mitu viidet:
1) Laevaregistris tema lehekülg, sisaldab ka tehnilisi andmeid ja rohkeid fotosid- sh päris värskeid, ka sõitmas
http://www.hajoregiszter.hu/hajoadatlap ... nnisz_/109
2) Klipp noorena- ehitamine ja sõit Balatonil
https://www.youtube.com/watch?v=IkGeURotqW8
3)Põhiliselt selle sajandi vaated- natuke sõitu ja kümneaastane kalda ääres seismine
https://www.youtube.com/watch?v=A4L5InJJAvU
4)Kevadine pukseerimine Balatonilt minema
https://www.youtube.com/watch?v=KmOd_46QSB4

Sry, vaatasin, et eelmisse postitusse oli sattunud terve rügement trüki-ja stiilivigu. Aga ma ei hakka sinna korrektuuri tegema, ka vigaste lausete mõte on arusaadav.
Lisaks teeb mul siin miski asi jälle lolli nalja, et pean iga pildi eraldi postitusse panema.
Lk 35 hakkasin kirjutama 60-te aastate Tartu väiksematest jõetrammidest. Viimasena jõuab "Tasuja" juurde.
Aastaid tagasi "Tehnikamaailma" artiklis Sisemere lainekündjad oli temast selline infojupp

Reisilaev Tasuja toodi Tartusse pärast II MS.Tegemist oli endise aurulaevaga,mis
kunagi tõenäoliselt kandis AGNESE nime. Maha kantud ja vanarauaks lõigatud 1970

Ise leidsin kunagi midagi taolist-Tasujat nimetati ühes 1953 aasta „Edasis“ uusimaks Tartu jõetrammiks.
Ja hiljuti jõudis minuni selline infokild- Endine aurulaev. Päritolu segane. Mõned veteranid väitsid, et toodi Saksamaalt, teised, et oli mingi kohalik alus. Umbes 1952 Tartus täielikult ümberehitatud reisijate mootorlaevaks

Mina pooldan samuti saksa versiooni. Nendest killukestest jääb mulje, et kui Tartusse saabus, polnud üldsegi mitte reisilaev. Aga mulle ei meeldi "Tehnikamaailmas" olnud pilt. Nimelt on Ülejõe poolsel kaldal suured puuriidad. Need sobiksid suurepäraselt 40-te lõppu (nagu "Uku" pilt eelmisel lk), ma ei ole kindel, kas nad seal ka 1952.a. olid. Aga ma pole Tartu lähiajaloo nii hea tundja, et sellele vastata.

Alates 1955.a. oli "Tasuja" pilt Edasi lehes päris mitmel korral ja suures plaanis üles võetud. Laev oli saanud päikeseteki. Omaaegsetelt fotodelt näis, et pealissehitised olid üleüldse puust. Alloleva pildiga võrreldes tegi 50-te II poolel läbi veel ühe muutuse- paarisakende asemel suured aknad. Tegelikult nägi nendega päris kole välja- nagu oleks mingile alusele paigutatud kaks suurte aukudega naelakasti.