www.militaar.net

Ilusad mõtted

http://fmso.leavenworth.army.mil/docume ... arfare.pdf

Küllap me selliseid riistasid lisaks Javelinile ka varsti mingil määral oma meestel näeme, võtab lihtsalt aega.

Eks see NLAW ole üks paljudest nice to have asjakestest.
Neid on palju ja erinevaid.
Kõik on võimalik.

HeiniR kirjutas:KiloTangoga nõus ehk 500 võiks olla selline pidev kogus.

+1

NLAW eelis on ka see, et neid peaks olema brittidel tõesti palju. Requirement oli kuni 20000-le seadmele ja juba 2011 aastaks oli neid valminud 10000, mistõttu võiks UK'l neid praeguseks juba 5-kohaline number küll olla.

See aga tähendab, et sarnaselt Javelin'ile, saaks neid siia vajadusel suuremas koguses juurde toimetada (soovitatavalt juba eelpositsioneerimis-ladudesse). Seda teemat tuleks niikuinii taguda liitlastega kui rauda kuni on kindel, et meile kas ladustatakse neid relvi nende varudest kohapeal või tuuakse vajadusel kiiresti ja käratult juurde. Soovitatavalt mõlemat

NLAWst tunduvalt karjuvam teema on minumeelest elementaarse "õhu-hädakaitse" (paremini ei oska nimetada) puudumine. Ehk siis sama tegevuskava tuleks esmalt läbi viia Stingeritega!

Sellest tulenevalt olen vähemalt ise pigem seda meelt, et tuhandete laskeseadmete asemel võiksime pigem omada suurusjärgu võrra vähem (NLAW'de puhul sadu, Stingerte korral mõnikümmend). See-eest aga anda laialdast väljaõpet. Seda muidugi juhul et me oleme suutelised liitlastega sellel teemal kokku leppima, mis minumeelest on täiesti teostatav (ajaloost sarnaseid näiteid küllalt). Kui me selleks liiga jobud oleme, siis muidugi tuleks rohkem relvi osta.

Gideonic kirjutas:...

NLAWst tunduvalt karjuvam teema on minumeelest elementaarse "õhu-hädakaitse" (paremini ei oska nimetada) puudumine. Ehk siis sama tegevuskava tuleks esmalt läbi viia Stingeritega!
...

Kindel? SIPRI näitab, et Mistraleid osteti meile 100 tk. Ma täpselt ei tea kui palju oli rakette ja kui palju laskeseadmeid, kuid teise süsteemi kõrvale hankimise asemele võiks suurendada Mistralite kogust. Teine variant on hankida kõrvale Rootsi laserjuhitavad RBS-70 Mk-3 seadmeid. Seda enam, et rotsadel peaks need üle jääma kuna vahetatakse välja IRIS-T vastu. RBS-70 Mk-3 ei ole just parim süsteem, kuid madalalt lendavate aeglaste lennukite, kopterite ja transpordilennukite vastu peaks aitama. Viimaste puhul on võimalik sihitada ka kokpiti või saba erinevalt IR raakettidest.

Kilo Tango kirjutas:Kindel? SIPRI näitab, et Mistraleid osteti meile 100 tk.

Ok, siis on olukord mõnevõrra parem. Ma toetusin Wiki andmetele, mille järgi on meil neid 25+ mõned mujalt kokku kaabitud.

Ma aga ei mõelnud neid otseselt SHORAD süsteemi jaoks koos kogu oma radarimudru jms. "Hädakaitse" all pidasin silmas just õlaltlastavaid näiteks (Kaitseliidu) kiirreageerimisüksuste ja muude brigaadiväliste üksuste tarbeks. Et näiteks peale mõnda neid kohe kopteritega karistamatult küttima ei hakataks. Sarnaselt nagu meil on ka jalaväejaos TT relv.

Ma ka pooldan igati VSHORAD-süsteemide arvu suurendamist, kuid Leedu teed kindlasti minna ei tasu.
Seal kasutatakse ühe taseme relvasüsteemina kolme erinevat süsteemi. Stinger, Grom ja RBS-70.
Vähemalt hetkel.
Meil tasub kindlaks jääda meil juba kasutuses olevale süsteemile. Nende arvu(ja väljaõpet) pidevalt suurendades.

Kindel? SIPRI näitab, et Mistraleid osteti meile 100 tk.

Kui väga seda SIPRI't usaldada saab? Teadsin, et meile Mistrale küll topeltkogus vaikselt juurde hangiti, kuid 100tk tuleb üllatusena...

PS! Jäin Vabariigi aastapäeva paraadi vaadates mõttesse, et mis neist Giraffedest on saanud? Justkui räägitud vähemalt 5 tk-st, aga näha ei ole kuskil? Samas GM osteti 2 tk, ja neid hakati näitama koheselt nende saabudes?
Giraffed telliti juba ju kaua aega enne GM?

HeiniR kirjutas: PS! Jäin Vabariigi aastapäeva paraadi vaadates mõttesse, et mis neist Giraffedest on saanud? Justkui räägitud vähemalt 5 tk-st, aga näha ei ole kuskil? Samas GM osteti 2 tk, ja neid hakati näitama koheselt nende saabudes?
Giraffed telliti juba ju kaua aega enne GM?

Mina ka ei saa aru, miks Giraffe-sid ei demonstreerita...
Sobiksid nii paraadile, kui muudele promoüritustele.

Kusagilt jäi silma, et sommid viivad vaikselt 130mm M-46-d rivist välja. Tegemist on küllaltki hea suurtükiga - kas keegi teab nende seisukorda. Loperguseks lastud? Või kannataks ära tuua?

Ise küsimus, kust sellele moona saab. Kui lafetid on kasutuskõlblikud, siis näiteks juudid valmistavad sellele alusele 155/45 torusid, mis oleks ilmselt üks odavamaid variante hankida juurde 155mm järelveetavaid. Samuti pakub sellele lafetile 55/45 torusid üks Hollandi ettevõte (Rotterdami kuivdokk )

HeiniR kirjutas:Kui väga seda SIPRI't usaldada saab? Teadsin, et meile Mistrale küll topeltkogus vaikselt juurde hangiti, kuid 100tk tuleb üllatusena...

100 oli esialgne ostetud Mistrali õhutõrjerakettide kogus. Nüüdseks on õppuste raames nende arv märgatavalt vähendatud. Uuena osteti 25 Mistrali laskeseadet, hiljem hangiti Belgiast 24 kasutatud laskeseadet juurde. Kokku peaks olema vähemalt 49 Mistrali laskeseadet. Autria armee vähendas samuti Mistrali laskeseadmete arvu või loobus sootuks tervest süsteemist. Teoreetiliselt oleks võimalik neid sealt juurde hankida.

negevng kirjutas:

HeiniR kirjutas:Kui väga seda SIPRI't usaldada saab? Teadsin, et meile Mistrale küll topeltkogus vaikselt juurde hangiti, kuid 100tk tuleb üllatusena...

100 oli esialgne ostetud Mistrali õhutõrjerakettide kogus. Nüüdseks on õppuste raames nende arv märgatavalt vähendatud. Uuena osteti 25 Mistrali laskeseadet, hiljem hangiti Belgiast 24 kasutatud laskeseadet juurde. Kokku peaks olema vähemalt 49 Mistrali laskeseadet. Autria armee vähendas samuti Mistrali laskeseadmete arvu või loobus sootuks tervest süsteemist. Teoreetiliselt oleks võimalik neid sealt juurde hankida.

Ministeerium ostis Soomest õhutõrjeraketisüsteemi Mistral laske- , õppe- ja hooldusseadmeid ja varuosasid ning laevadele paigaldatavaid 23mm õhutõrjekahureid ZU-23-2.
http://uudised.err.ee/v/eesti/71152c09- ... 0eb1ac1848

Kusagilt jäi silma, et sommid viivad vaikselt 130mm M-46-d rivist välja. Tegemist on küllaltki hea suurtükiga - kas keegi teab nende seisukorda. Loperguseks lastud? Või kannataks ära tuua?
Ise küsimus, kust sellele moona saab. Kui lafetid on kasutuskõlblikud, siis näiteks juudid valmistavad sellele alusele 155/45 torusid, mis oleks ilmselt üks odavamaid variante hankida juurde 155mm järelveetavaid. Samuti pakub sellele lafetile 55/45 torusid üks Hollandi ettevõte (Rotterdami kuivdokk )

M46 on kahur, mitte haubits - sellest tulenevate piirangudega nagu nt nadivõitu suurim võimalik tõusunurk. Kahurina võiks seda kasutada näiteks Suur-Tallinna piirkonna esmase rannakaitsena.
Taoline ümberehitus kaotab oma mõtte, sest kilohinnaga on saadaval ka märksa levinumaid ja kaasaegsemaid 122 mm D-30 haubitsaid, mille laskemoona maailm täis.
Või 152 mm D-20'd, viimane on huvitavamgi suurema tulejõu ja seepärast, et selle ülesseadmine pole taoline tripper nagu D-30-l (haarasüsteem on klassikaline kahe sahaga).

Loperguseks lastud rauad on minuarust siin kirjutavate ametnike fantaasia, kõikide suurtükirelvade vintrauad on vahetatavad (nt D-30 vahetusraudasid olen isegi netis mõni aeg tagasi müügil näinud). Kuidagi peab ju oma mõttelaiskust õigustama ja miks mitte kalambuuri selleks kasutada. Vanade vene suurtükisüsteemide loomisel on üldiselt arvestatudki sellega, et neid oleks võimalik ka primitiivsetes oludes remontida, olemas on vastavad varuosade komplektid ja remont on pisipulikateni relvameeskonna jõududega tehtav - selleks pole üldsegi vaja mingit Krauss Maffei täisteenusliisingut võtta. Seda ma muidugi lisama ei hakka, et nt 152 mm vene haubits D-20 on oluliselt lihtsama ehitusega (ja lihtsamalt parandatav) kui mõnevõrra paremate TTA-dega, kuid ka oluliselt keerukama ehitusega FH-70.

Artiklis toodud kaitsekulude vähendajad on potesiaalsed varustuse müüjad.

Uuringu kohaselt kulutab NATO liikmesriikidest vaid Eesti 2015. aastal kaitsele vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Kaitsekulutusi kärbivad vaadeldud riikidest kuus – suurimad kulutajad Suurbritannia ja Saksamaa ning lisaks Kanada, Itaalia, Ungari ja Bulgaaria. Üks NATO kolmest suurest Euroopas, Prantsusmaa, jätab oma kaitse-eelarve mullusega võrreldes samale tasemele.

http://maailm.postimees.ee/3103939/mott ... uurendanud

Huvitav kas selline http://en.wikipedia.org/wiki/B1_Centauro näiteks KL autokolonnide julgetuseks sobib? Itaalia peaks neid relvastusest maha võtma mingi hulga...

Euroopas polegi neid kaitsekulusid millegi arvelt niisama lihtsalt võimalik tõsta.
Rahad, mis kunagiste kärbete tõttu vabanesid on "investeeritud heaoluühiskonda" - st muudetud lihtsalt tagasivõtmatuteks kuludeks.
Neid kulusid ei hakka kärpima keegi, kui just vene tankid piiri taga mootoreid juba ei soojenda.
Sellest rääkimata, et pikem praktika üldise sõjaväekohustuse kaotamisega on omakorda tootnud valijate hulka seltskonda, kelle jaoks on armee midagi väga kauget ja arusaamatut (eks taolisi ilminguid ole ka meil näha). Mida aeg edasi, seda rohkem see värk allamäge seal libiseb.

Mida rohkem Euroopa riigid täna oma kaitsekulutusi kärbivad, seda rängem saab olema homme nende kaitsekulutuste tõus ning ka selle tõusu mõju ühiskondadele.