Ukraina president alustas USA ringreisi visiidiga Pennsylvaniasse Scrantonisse, kus asuvas relvatehases toodetakse Ukraina varustamiseks relvi ja laskemoona. Nagu ikka, avaldas Zelenskõi külastuse ajal tänu USA toetuse eest, toonitades samas, et vaja on veelgi rohkem.
Teatavasti on Pennsylvania ka üks peamine kaalukeeleosariik USA novembrikuistel presidendivalimistel ning Zelenskõi sõnu võeti selles kontekstis. Seal peeti ka Trumpi ning demokraatide kandidaadi ja praeguse asepresidendi Kamala Harrise debatt, kus Harris muu hulgas kasutas Ukraina teemat argumendina, miks Pennsylvania suur poola vähemus peaks tema poolt hääletama. Lennujaamas oli Zelenskõil vastas demokraadist kuberner Josh Shapiro. Ent osa vabariiklasi, näiteks Missourit esindav senaator Eric Schmitt süüdistas Zelenskõid Pennsylvaniasse mineku tõttu otsesõnu Harrise heaks kampaania tegemises.
Õli valas veelgi tulle pühapäeval ajakirjas New Yorker ilmunud intervjuu, kus Zelenskõi kritiseeris Trumpi kampaaniat tugevamini kui kunagi varem. Trump on valimiskampaania käigus korduvalt maininud, et tema lõpetaks Vene-Ukraina sõja kiirete läbirääkimiste abil ja ta süüdistab sõja jätkumises Bideni administratsiooni käpardlikkust. Kusjuures, debatis Harrisega ei nõustunud Trump ütlema, et loodab Ukraina võitu, kuid oma suhteid Zelenskõiga – nagu ka Venemaa presidendi Vladimir Putiniga – on ta nimetanud heaks ega ole vähemasti otsesõnu kutsunud üldsust üles Ukrainat Venemaale loovutama. Paistab aga, et New Yorkeri intervjuu suutis Trumpi arvamuse nendevahelisest läbisaamisest rikkuda.
Intervjuus sõnas Zelenskõi, et Trumpi jutt sõja lõpetamisest ei vääri kampaania tingimustes suurt tähelepanu. „Mul on tunne, et Trump tegelikult ei tea, kuidas sõda lõpetada, isegi kui ta arvab, et ta seda teab,“ ütles Ukraina president. Ajakirjanik Joshua Yaffa küsis edasi, märkides, et Trump pole tahtnud Ukraina võidust rääkida ja selle kõrval nimetas ta oma asepresidendi kandidaadiks senaator J. D. Vance’i. „Ta on liiga radikaalne,“ lõikas Zelenskõi kohe vahele. Ajakirjanik sõnas, et Vance on koostanud täpsema plaani, mispeale Zelenskõi märkis taas vahele: „Mille järgi meie oma territooriumi loovutaksime.“ Seejärel jätkas Zelenskõi kritiseerimist ja selgitas, et Vance’i – ja järelikult Trumpi – ideed ei saa isegi plaaniks nimetada ega ka ellu viia, sest siis hülgaks USA rahvusvahelise õiguse ja sõda ei lõppeks ikkagi. „See on lihtsalt loosungitega vehkimine,“ lisas ta. Veel rääkis Zelenskõi, et tema otsesuhtlus Trumpiga on olnud märksa positiivsem, kuid Vance’i jutt ei ole tõsiselt võetav ja seab ohtu USA enda julgeoleku.
Trump võttis Zelenskõi öeldut siiski isiklikult, nagu näitas tema esmaspäeval samuti Pennsylvanias peetud kampaaniakõne. Kuna tema mõtteavaldusi on lihtne liiga tõsiselt tõlgendada, kirjutame need välja võimalikult täpselt ja sellises järjekorras, nagu ta need esitas. Enne Zelenskõi mainimist rääkis Trump Bideni välispoliitika läbikukkumistest ja kordas oma varasemat väidet, et Ukraina sõjas on hukkunud miljoneid inimesi, aga mingil moel varjatakse seda fakti maailma eest. Seda oleks tema sõnul saanud vältida, kui Biden oleks Putiniga õigel ajal kokku leppinud.
„Ma näen, et Zelenskõi on siin,“ jätkas Trump. „Ma arvan, et ta on ajaloo parim müügimees – iga kord, kui ta meie riiki saabub, jalutab ta minema 60 miljardi dollariga. Miljarditega!“ Tema toetajad publikus näitasid hüüetega oma pahameelt. „Jalutab 60 miljardi dollariga minema,“ jätkas Trump. Seejärel nõustus ta esimest korda avalikult Harrise kampaania väitega, et Ukraina president eelistaks Trumpi valimiskaotust. „Ta tahab nii väga, et nemad (demokraadid – toim) võidaksid need valimised,“ rääkis Trump. „Aga mina teeksin seda asja teisiti. Mina tuleksin välja rahuga… Juba kohe pärast valimisi: esimene asi, mida ma teeksin, oleks helistada Zelenskõile ja president Putinile. Ja siis ma ütlen: te peate tehingu tegema, see on hullus,“ kirjeldas ta. Publik juubeldas pikalt.
Trump jätkas väitega, et kui Bidenilt küsiti, millal too viimati Putiniga vestles, ei olevat ta osanud vastata. Bideni sõnul puudutas riigijuhtide viimane vestlus Vene tuumarelvade orbiidile toomist ja peeti seega ilmselt talvel. „Muidugi ta ei teadnud – milline rumal küsimus,“ jätkas Trump. „Aga nii on olnud aastaid ja nad jätkavad pommitamist, pommitamist, pommitamist, linnadele valatakse pomme, pomme, pomme ja see on kohutav. Tegelikult on nad (Ukraina – toim) sunnitud kasutama noori poisse ja vanu mehi, noori poisse ja vanu mehi, sest nii palju nende rahvast on tapetud, et nad kasutavad sõdimiseks noori poisse,“ rääkis presidendikandidaat. Kust Trumpi selline väide pärineb, pole selge. Ukraina väkke värvatakse alates 25. eluaastast ja rindesõduri keskmine vanus on 43–45 aastat. „Toimub kohutavaid asju,“ lisas Trump enne uuele teemale üleminekut. „Ja see on meie (USA – toim) süü, sest see on sõda, millel ei oleks kunagi tohtinud lasta vallanduda, ja meil oli võim [tagada], et see kunagi ei vallanduks, meil on Bideni kujul ebapädev juht ja nüüd on keegi veel hullem – see uus, kelle nad on ringi lükanud.“
.
