www.militaar.net

Balkanilt smugeldatud relvi ostavad hea meelega kõik, kes Rootsi mitmekultuurilisel gängimaastikul toimetavad.

Rootsis on ränk politseikriis. Suvel nentis olukorra tõsidust ka sotsiaaldemokraadist siseminister Anders Ygeman, kes nõudis politseilt töötulemuste parandamist juba enne aasta lõppu. Ent uue aasta alguses on olukord veelgi trööstitum. 2015. aastaga võrreldes vähenes lahendatud kuritegude hulk mullu tervelt viiendiku ehk 16 000 võrra. Ligi viiendiku vähenes ka prokuratuuri saadetud juurdluste arv. Registreeritud kuritegude arv samal ajal pisut suurenes.

Ekspertide hinnangul sai kriis alguse 2012. aasta politseireformist, mille käigus asendati senine maakondlik juhtimine üleriigilise tsentraliseeritud struktuuriga. Eesmärk oli parandada politseitöö tõhusust, tegelik mõju aga näib olevat vastupidine.

Suurim probleem on suurlinnades rutiinseks muutunud tulistamised ja granaadiplahvatused. Ehkki oma grupeeringud on ka etnilistel rootslastel, kuulub suur osa riigis tegutsevast organiseeritud kuritegevusest välismaalastele: türklased, somaallased, araablased, iraanlased, albaanlased, serblased jt Balkani rahvad.

Konkurents on karm. Malmös toimus mullu 12 tapmist, neist enamik oli gängisõdadega seotud. Linna tänavuses kontos on juba kaks hukkunut: nädal tagasi lasti maha 16-aastane Iraagi päritolu poiss, 3. jaanuaril tapeti 22-aastane Kosovo immigrant. Samal päeval leiti linna teisest osast kuulihaavadega 18-aastane neiu.

Malmö politseijuht Petra Stenkula ütles eelmisel nädalal ajalehele Expressen, et kui relvaseadust märgatavalt ei karmistata, läheb olukord hullemaks. „Kui me relvastatud isikuid vahistame, teavad nad hästi seadust: kui nad vabatahtlikult üles tunnistavad, pääsevad nad minema,” kurtis ta. „Relv konfiskeeritakse, aga isik pääseb vabadusse ja ostab kohe uue relva.”

Lihtsasti kättesaadavad relvad

Aastas konfiskeeritakse Malmös ligi 200 illegaalset tulirelva, ent Stenkula hinnangul on see kõigest murdosa. Viimasel kolmel-neljal aastal on olukord selgelt halvenenud. „Relvad on lihtsasti kättesaadavad ja suhteliselt odavad,” ütles politseijuht ja lisas, et ühtlasi on gängikultuur muutunud: auhaavamisi ja muid erimeelsusi lahendatakse järjest karmimate võtetega.
Gängikultuur on muutunud: auhaavamisi ja muid erimeelsusi lahendatakse järjest karmimate võtetega.

Rootsi tolli andmeil tulevad illegaalsed relvad riiki Balkani maadest, enamasti lõunapoolse Skåne lääni kaudu. „Turg on üleujutatud,” sõnas Expressenile kohalik tollijuht Michael Nelander. „Relvaosi läkitatakse erinevates saadetistes ja me suudame kontrollida ainult osa postist. See on nagu nõela heinakuhjast otsimine.”

Kriitikud osutavad, et tolliametnikel pole praegu õigust relva kanda ja meedias liiguvad kuuldused, et kui piiri ületavas autos on suur hulk mehi, keelduvad tolliametnikud selle kontrollimisest – isiklik turvalisus ennekõike. Nelanderi kinnitusel ei vasta see jutt siiski täiesti tõele ja sedalaadi otsuseid tehakse iga juhtumi puhul eraldi.

Politsei on alamehitatud

Eriti suur probleem on politsei alamehitatus. Politseireformi käigus unustati korralikult mehitada osakond, mis pidi vastutama tuhandete uute politseinike palkamise eest. Probleem on eriti terav maapiirkondades, kus mõnel pool püütakse isegi politseipensionäre tagasi tööle meelitada.

Rootsi ringhääling vahendas mullu lugu sissemurdmise ohvriks langenud Västerbotteni maapoe omanikest, kes ootasid pärast kuriteoteate edastamist politsei saabumist viis tundi. Maakonna politseijuht tunnistas, et tal pole lihtsalt inimesi, keda tööle palgata.

„Mina proovisin ükskord politseid kutsuda, aga sain teada, et lähim patrull on kolme tunni kaugusel,” ütles ringhäälingule Storumani valla elanik Sören Hellqvist. „Sain aru, et võin sama hästi ka toru hargile panna.” Kogu Lõuna-Lapimaa peale (mille pindala on umbes sama suur kui Taani) on tööl üks politseiametnik.

Rootsi politseiameti peadirektor Dan Eliasson on nentinud, et vähese tööjõu tingimustes on politsei sunnitud võtma prioriteediks kõige raskemad süüteod. „Mõrvale me läbi sõrmede vaadata ei saa,” kinnitas Eliasson. Jaanuari alguses avaldatud negatiivse statistika kohta ütles ta, et tegelikult on juba märke negatiivsete trendide murdmisest, ehkki suurlinnades ilmselt niipea positiivset muutust oodata ei saa.

Nõutakse politseijuhi pead

Siseminister Anders Ygeman on piirdunud tõdemusega, et tahab politseilt paremaid tulemusi. Kriitikud aga leiavad, et politseijuht Dan Eliassoni muretu suhtumine on osa probleemist ja ta tuleks välja vahetada. Varem riigi migratsiooniameti ja sotsiaalkindlustusameti juhina töötanud Eliasson on tõmmanud tähelepanu kommentaaridega, mis paljude arvates politseinikule kuigi hästi ei sobi. Üks neist oli seotud suvise algatusega, kus politsei hakkas seksuaalkuritegevuse ennetamiseks jagama naistele käperdamist tauniva tekstiga käepaelu. „Loodetavasti paneb see poisse järele mõtlema – paljud neist nähtavasti ei tea, et see on kuritegu,” selgitas Eliasson tookord.

Pärast aastatagust kõmulist juhtumit, kus varjupaigataotleja pussitas Göteborgi lähistel surnuks varjupaigatöötaja, esines Eliasson avaldusega, mida tõlgendati ohvri kannatuste pisendamisena. „Muidugi tunnen kõigile kaasa, kes on asjasse segatud,” lausus politseijuht televisioonis. „Mõistagi tapetule ja tema perele, aga ka sellele üksinduses vaevlevale poisile, kes nii koleda teo tegi. Mida ta on läbi elanud? Millistes tingimustes üles kasvanud? Millist traumat ta endaga kannab?” Hiljem selgus, et tapja oli täiskasvanu, kes valetas end immigratsiooniametnikele alaealiseks.

Mis teda siin aga murelikuks teeb on see, et Eesti poliitikud võiksid endale meelde tuletada, et Eesti põhiseaduseski on kirjas, et Eesti inimesed on kõige tähtsamad: "Me peame hakkama oma inimeste elujärge parandama ja tegema kõik, mis meie võimuses, et inimestel oleks siin hea ja turvaline elada.

Soome ametivõimude vaateväljast on kadunud üle 4000 varjupaigataotleja, ütles siseminister Paula Risikko täna uudisteagentuurile STT.

Ministri sõnul ei ole teada, kui paljud alates 2015. aastast vastuvõtusüsteemist kadunutest on veel Soomes. Osa neist kadus juba siis, kui asüüliprotsess oli alles pooleli.

Vastuvõtukeskustes on ligi 12 000 eitava vastuse saanud varjupaigataotlejat, ütles Risikko, kelle arvates on tõenäoline, et nad kaebavad otsuse edasi.

Roamless kirjutas:Minuteada ühitvad näiteks Sorose ja vasakpoolsete vaated ainult mõnes punktis, üldiselt näevad "õiged" vasakpoolsed Soroses "neetud kapitalisti"

Mina jälle näit ei saagi aru, mispärast vasakpoolsed(-antifa-d, anarhistad jms) üldse kapitalistide/globalistide/sorosistidega kaklevad - mõlemad on ju rahvuste tasalülitamise // rahvusriikide hävitamise pääl väljas.

Borja kirjutas:Mina jälle näit ei saagi aru, mispärast vasakpoolsed(-antifa-d, anarhistad jms) üldse kapitalistide/globalistide/sorosistidega kaklevad - mõlemad on ju rahvuste tasalülitamise // rahvusriikide hävitamise pääl väljas

Roamless kirjutas:Loodan, et selline ainult "ühte tõde" ja "vandenõuteooriad" uskuv vaade ei saa kunagi Eestis domineerivaks ja jääb alles oskus mõelda oma peaga.

Borja kirjutas:... kapitalistide...ga kaklevad - mõlemad on ju rahvuste tasalülitamise // rahvusriikide hävitamise pääl väljas ...

Kurjam kirjutas:Uus luud kukub kohe pühkima http://www.disneylandparis.com//uus-europarlamendi- ... ide-vahel/

Palun rohkem allikakriitikat ja edaspidi hoiduda teema risustamisest. "Express" on sopaleht ning objektiiv.ee on sealt kopeerinud seisukoha, mida Trajani tegelikult tollessamas "Expressi" uudises olevas videos ei väljenda. Trajani tekst on tüüpiline nõrgemate kaitse ja solidaarsuse bla-bla, mis ei eristu kuidagi varasematest.

Kriku