www.militaar.net

vadim kirjutas:Võimalikud allikad eelarve lappimiseks
http://yarsk-info.ru/content/ekonomika/ ... ln-rublej/

По итогам 2015 года число россиян, доходы которых не достигают даже прожиточного минимума, превысило 19 млн человек.
Об этом рассказал министр труда и социальной защиты России Максим Топилин, передает Цензор.НЕТ со ссылкой на "Газета.Ru".

"За год эта цифра увеличилась в абсолютном выражении на 3 млн, то есть было 16, стало 19 млн человек, которые находятся ниже черты прожиточного минимума. 60%, а то и 70% из этих бедных - это семьи с детьми", - рассказал министр.

Топилин также сообщил, что уровень общей безработицы в стране в 2016 году не превысит 6,3%. "Что является, на мой взгляд, приемлемым. То есть это не критично", - заявил он.

Под прожиточным минимумом понимается стоимость минимального набора товаров и услуг, необходимых для обеспечения жизнедеятельности и сохранения здоровья человека, включая обязательные платежи и сборы (налоги, коммунальные услуги и т.д.). Прожиточный минимум в России в настоящий момент составляет 9 673 руб. в месяц. Источник: http://censor.net.ua/n376456

metroo kirjutas:Autode müük Venemaal on langenud kaks korda. Hinnanguliselt tuleb sulgeda veerand autokeskustest (ca 1000). Tulemusena kaotab töö 85 000 töötajat.
http://www.gazeta.ru/auto/2016/02/26_a_8093729.shtml

Kaivo Kopli
Eesti Päevaleht

Majandusraskustest hooli­mata on enamik Venemaa elanikke kaugel üles- kutsetest režiimi muuta.

Vaatlejad on segaduses. Venemaal on kriis täies hoos, majandus käib alla, rubla kukub, hinnad kerkivad, aga nende arvates rahvas vaikib. Tegelikult toimub üle riigi aktsioone, mis muudavad vaikimise väite küsitavaks. Kui kohalikud meeleavaldused kasvavad sama kiirusega, hakkavad need peagi sulanduma ja laienema, arvab Moskva sotsiaalse ja tööõiguse keskuse teadur Pjotr Bizjukov.

„Võib teha näo, et kõike seda ei ole, ja isegi rõõmustada massilise pahameele tundemärkide puudumise üle. Aga millegipärast meenub pilt turistidest, kes nähes rannas taanduvat vett, jooksevad rõõmsalt karbikesi korjama, mõtlemata, et võib-olla on tegemist esimese märgiga suurest tsunamist,” kirjutas ta väljaandes gazeta.ru.

Sellisele järeldusele jõudis Bizjukov, olles analüüsinud keskuse kogutud andmeid tööliste protestiaktsioonidest. Eelmisel aastal fikseeriti peaaegu igas kuus rekord. Veebruaris oli 39 protestiaktsiooni, samal ajal kui tavapärane olnuks 15 kandis. Märtsis 40 tavalise paari­kümne asemel. Juulis 41 keskmiselt 25 asemel. Detsember tõi rekordi selliste uuringute kõigi kaheksa aasta rekordi: töötajad korraldasid protestiaktsioone 53 korda. Kokku fikseeriti eelmisel aastal 408 tööga seotud protestiaktsiooni, mida on 40% rohkem kui üle-eelmisel aastal ja 76% rohkem kui aastail 2008–2013 keskmiselt.

Peamine, mis töötajaid protestima ajas, oli töötasu saamata jäämine – sellega oli seotud 48% väljaastumisi. Varasematel aastatel oli palgata jäämine protesti põhjusena harvemaks jäänud, kuid alates 2014. aastast tendents pöördus.

„Selle muutusega on seotud veel üks eripära: stiihiliste protestiavalduste osakaalu suurenemine, mis on täheldatav viimase kahe aasta jooksul. Ja protestima on hakanud selliste majandusharude töötajad, kellest varem poleks seda ettegi kujutanud – taksojuhid, meedikud, ettekandjad. Varem nad kas leppisid oma olukorraga või kui see oli muutunud väljakannatamatuks, vahetasid töökohta,” selgitas Bizjukov. „Üldine majandusseis on sedavõrd halvenenud, et välja kannatada on võimatu, aga minna pole ka kuhugi.”

Kui varem olid peaaegu kõik protestiaktsioonid isoleeritud, siis eelmine aasta näitas, et kui eri kohtades protestitakse aina rohkem, siis tekib ühistegevus.

Ühisaktsioonid

Mais toimusid ligi 20 regioonis õpetajate protestiaktsioonid. Kohati toetasid neid ka muude riigieelarveliste asutuste töötajad, näiteks meedikud. Ühe Moskva-lähedase logistikaettevõtte streikivate tööliste toetuseks korraldati miitinguid ja pikette kümmekonnas linnas, kus ettevõttel oli partnereid. Mitut regiooni haaravate meeleavalduste kõrvale on ilmunud ka mitme valdkonna töötajate ühisaktsioonid. Näiteks oktoobris ja novembris toimusid Altai krais piketid, milles osalesid meedikud, õpetajad, kultuuritöötajad ja teistegi alade esindajad, peamiseks põhjuseks kohalike võimude katse vähendada nende valdkondade eelarvekulutusi.

„Aga see pole veel kõik. Detsembris toimus Ivanovos miiting, kuhu kogunesid palgarahata jäänud töötajad, aga ka pensionärid, kelle soodustusi kohalikud võimud kavatsesid kärpida. Siin segunes tööprotest kommunaalse ja sotsiaalse protestiga,” tõstis Bizjukov esile. „Kohalikku protesti on võimalik ignoreerida, asja saab vaikselt klattida, lõpuks võib osalejad ära hirmutada ja nende aktiivsuse maha suruda. Aga nagu on näha teemaksu vastu protestivate pikamaa-autojuhtide näitest, on seda paljusid regioone haarava protestiga palju keerulisem teha. Varsti on selliseid aktsioone rohkem ja pinge suureneb.”

Suurenevatest majandusraskustest hoolimata püsib president Vladimir Putini toetus tugev, režiimi muutmise üleskutsetest on enamik Venemaa elanikke kaugel. Kuid leibkondade reaalsissetulek vähenes eelmisel aastal 5% ja see on esimene säärane langus Putini võimuletulekust saadik. Reaalpalk väheneb ka sel aastal ja inflatsioon ületab pensionitõusu. Vene rahvamajanduse akadeemia sotsiaalanalüüsi instituudi direktori Tatjana Maleva hinnangul ongi üks praegust kriisi varasematest eristav asjaolu reaalpensioni kahanemine. Pensionist sõltub tema sõnul aga lausa pool elanikkonnast, sest sageli on pere vanema liikme pension peamine või ainus stabiilne sissetulek.

Vaesuse kindlustumine

Levada keskuse analüütiku Marina Krassilnikova sõnul toimub ka „vaesuse kindlustumine”: pered püüavad saada hakkama esmavajalike kulutustega, lükkavad suuremad ostud edasi ja teevad kulutusi üksnes toidule ja rõivastele.

Majandusgeograaf Natalja Zubarevitši sõnul ei jää Venemaa perifeerias majanduskriisiga kohanemiseks suurt muud üle kui nii-öelda minna isemajandamisele ehk toituda sellest, mida saab oma aialapilt. Abi pole enam ka traditsioonilisest pere-eelarve päästevahendist, milleks Zubarevitš nimetab musti otsi, nagu näiteks kellegi eramaja ehitamist. Kriis on ka mitteametlikus majanduses.

Moskva Carnegie keskuse analüütiku Andrei Kolesnikovi arvates ei tunnistanud kuni sügiseni kriisi ei võimud ega rahvas. Kuid mullu novembris langes Levada keskuse mõõdetav tarbija rahulolu indeks 64%-ni maksimumist, mis on pärit 2008. aastast. Kaks kolmandikku küsitletuid arvas, et kriis kestab kauem kui kaks aastat. Sama palju oli ka neid, kes hindasid aastaseks inflatsiooniks 30%, kuigi ametlik näitaja oli 15%. Rahvas on valmis veelgi halvemaks.

Leib, kartulid ja viin, aga mitte revolutsioon

Kuidas kriisi sügavust ja kestust lõpuks tunnistanud rahvas ja võimud sellele 2016. aastal reageerivad? „Selge see, et „oranže revolutsioone” pelgavad võimud võitlevad veelgi ägedamalt müütilise viienda kolonniga ja püüdes ära hoida massilisi meeleavaldusi, tõmmatakse rahva tähelepanu kriisilt eemale mitmesuguste sõdade demonstreerimisega – eelkõige info-, aga ka kaubandussõdadega, kusjuures iga kord majanduslik olukord halveneb,” kirjutas Andrei Kolesnikov oma hiljutises analüüsis.

Tema peab valitsuse hirmu Ukraina tüüpi värvilise revolutsiooni ees alusetuks. „Selle asemel tõmbavad tavalised inimesed vööd koomale, nagu nad tegid nõukogude ajal. Lähevad üle leivale, kartulile ja viinale ning hooajal ka marjadele ja seentele,” arvas Kolesnikov, nimetades seda negatiivseks stabiliseerumiseks. Ka Marina Krassilnikova Levada keskusest uskus, et keskmine venelane loodab ainult seda, et ei tuleks suuri muutusi.

Veokijuhid mässavad teemaksu vastu

Pikamaa-autojuhtide aktsioonid algasid novembris ja toimusid vähemalt 43 regioonis Venemaa 85 regioonist. Põhjus on veokitele kehtestatud teemaks: üle 12-tonnise massiga veokitele neli rubla (ligi viis senti) kilomeetri kohta.

Mõnel pool sõitsid veokid pikas reas üliaeglaselt, teisal blokeeriti maanteed. Protest jätkus detsembris ja kohati ka jaanuaris, nüüd on käivitatud uued aktsioonid.

Kuigi riiklik meedia neid protestiavaldusi suuresti eiras, näitasid arvamusküsitlused, et peaaegu kaks kolmandikku inimesi toetas veokijuhte. Ent nende mäss ei andnud märku nn värvilise revolutsiooni lähenemisest. Veokijuhid nõudsid sisuliselt ikkagi maksusüsteemi, mitte poliitilise süsteemi muutmist.

Putinit ei mõistetud üldiselt hukka, vaid kutsuti hoopis appi. Eriti vihased oldi selle peale, et teemakse kogub erafirma, mis kuulub Putini ühe ammusema semu Arkadi Rotenbergi pojale Igorile.

ruger kirjutas:Vene inimeste majanduslikust toimetulekust-üle 19 miljoni venemaalase elavad täielikus vaesuses.quote]
http://censor.net.ua/news/376456/bolee_ ... i_bednosti

Puurija kirjutas: Venemaa president Vladimir Putin uuris vene julgeolekuteenistuse FSB erioperatsioonideks kasutatavaid masinaid
https://www.youtube.com/watch?v=zqsngHriH_A