Uue relvaseaduse pressikonverents Siseministeeriumis
Siseminister (loeb paberilt): Daamid ja härrad, tänan teid, et olete tulnud uut relvaseadust tutvustavale pressikonverentsile. Nagu me kõik teame, on viimaste aastate jooksul nii Eestit kui meie lähiregiooni mõjutavad muutused Euroopa julgeolekukeskkonnas tõstatanud vajaduse vaadata üle kehtivad relvade ja laskemoona käitlemisega seonduvad õigusaktid nii Euroopa Liidu tasandil kui ka Eestis. Euroopa Komisjon võttis 2015. aasta kevadel vastu Euroopa julgeoleku tegevuskava aastateks 2015– 2020, et tõhustada liikmesriikide koostööd julgeolekuohtude tõkestamisel ja tugevdada ühist tegevust võitluses terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastu. Tegevuskavaga on ette nähtud konkreetsed vahendid ja meetmed ühistegevuse edendamiseks ning kõige tõsisemate ohtude tõhusamaks tõkestamiseks. Sellega seonduvalt, ning arvestades viimaseid terrorirünnakuid, tuli Euroopa Komisjon 18. novembril 2015. aastal välja meetmete paketiga, et muuta tulirelvade omandamine Euroopa Liidus keerulisemaks ja tõhustada võitlust illegaalsete relvadega…
Ajakirjanik Postimehest: Vabandust vahelesegamise pärast, aga kuidas aitab legaalsete relvade kättesaadavuse piiramine võidelda ebaseaduslike relvadega?
Siseminister: Eh, noh… seda et ebaseaduslikke relvi on – kuidas nüüd öelda – raske kätte saada. Kurjategijad ei pea nende kohta registrit ja terroristidel relvalubasid pole. Katsu sa sellistelt midagi kätte saada! Aga legaalseid relvaomanikke on lihtsam peedistada. Toovad tukid ise Politseisse ja meie saame öelda, et oleme tõstnud ühiskonna turvatunnet.
Siseministeeriumi pressiesindaja: Khm-khm. Siseminister tahtis sellega öelda, et mida rohkem on tsiviilkäibes relvi, seda suurem on nende relvade kadumise, ebasihipärase kasutamise, varastamise ja lõpuks ka ebaseaduslikku relvakaubandusse jõudmise risk. Arvestades Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 3-1-1-14-97, võib asuda seisukohale, et tulirelvade piiranguteta omandamine, hoidmine ja kandmine seab reaalsesse ohtu igaühe elu, mis on aga esmane põhiseaduslik väärtus, mis vajab kaitsmist.
Ajakirjanik TV3-st: Lugesin eelnõust, et üldse on tsiviil- ja teenistusrelvade registris 66189 relva. Viimase viie aasta jooksul on neist varastatud kõigest 42. Kas nii tühise koguse tõttu on mõtet hakata seadma piiranguid omatavate relvade arvule?
Siseminister: Aga loomulikult on mõtet! Lõppude lõpuks pole ju meie eesmärk oodata kuritegusid ning siis tagantjärele uurida ja karistada. Uues julgeolekuolukorras tuleb mõelda proaktiivselt ning prevensiooni läbi ennetada kuritegusid. Sestap ongi uue seaduse kohaselt lubatud turvalisuse tagamiseks omada vaid ühte tulirelva. Tuleb varas: saab saagiks ainult ühe relva! Lihtne!
Ajakirjanik Delfist: Kas teile ei tundu, et uue seaduse tõttu muutub kurjategijate elu hoopis lihtsamaks? Kahe ja enama relva puhul tuleb neid hoida seifis, mistõttu varastel on neid raskem kätte saada. Ühte – ja edaspidi tohib turvalisuse eesmärgil kodus hoida vaid üht revolvrit või püstolit – relva võib aga hoida niisama peidetuna.
Siseminister: …
Siseministeeriumi pressiesindaja: Siseminister pidas oma vaikimisega silmas, et on väga tänulik tähelepanu juhtimise eest uue seaduse kitsaskohale. Kahtlemata me tegeleme selle seaduseauguga ning uues parandusettepanekus on sees nõue, et kõiki relvi – olenemata hulgast või liigist – tuleb hoida nõuetekohases raudkapis.
Siseminister: Just! Seda ma silmas pidasingi. Ohutus eelkõige! Lisaks relvade turvalisele hoidmisele on uus seadus tähelepanu pööranud ka relvade kandmise ohutusele. Tulles üldsuse huvidele, hakatakse piiramata tsiviilkäibega relvade kandmisel rakendama samu nõudeid mis tulirelvade puhul. Seega gaasipihusti; kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga (kaasa arvatud) pneumorelva; jahinoa ja -pussi; tääknoa; allveenoa; spordiotstarbelise vehklemisrelva (epee, espadron, florett jt); ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga seonduva külmrelva (mõõk, pistoda, rapiir jt) või selle koopia; ammu; sportvibu ning allveerelvaga ei tohi minna koosolekule, meeleavaldusele, piketile, pidustusele ja teistele avalikele üritustele, välja arvatud nimetatud avalikel üritustel teenistus- või tööülesannet täitval isikul. Keelatud on ka nende kandmine joobes.
Ajakirjanik Universitas Tartuensisest: Aga korporandid?
Siseminister: Mis nendega on?
Siseministeeriumi pressiesindaja: Siseminister pidas silmas, et rapiiridega korporandid kujutavad tõsist ohtu igaühe elule, mis on aga esmane põhiseaduslik väärtus, mis vajab kaitsmist.
Ajakirjanik ETV-st: Kui juba põhiseadust mainiti, siis kuidas sobib kokku võimude lahusus ning süütuse presumptsioon uue relvaseadusega? Edaspidi tohib inimese ilma relvaloata jätta kõigest kahtluse põhjal, et ta võib olla ohtlik riigi julgeolekule. Kahtluse!? Kes hakkab otsustama?
Siseminister: Mina…
Siseministeeriumi pressiesindaja: Siseminister pidas silmas, et süütuse presumptsiooni ega võimude lahusust ei riivata, kuna ohtlikkust riigi julgeolekule hakkavad hindama pädevad ning volitatud institutsioonid, kes omavad antud küsimuses pikaajalist kogemust, mis on saavutatud aastatepikkuse praktika põhjal, mis kõrvaldab vähimagi kahtluse, et antud paragrahvi võidakse kasutada meelevaldselt või isegi repressiivsetel eesmärkidel, kuna Eesti on ja jääb õigusriigiks, kus kõigi kodanike tegevusvabadus on piiramata, hoolimata sellest, kes parasjagu võimul on.
Ajakirjanik Eesti Ekspressist: kas on tulemas veel mingeid piiranguid terrorismi ja kuritegevuse vastu võitlemise ettekäändel?
Siseminister: Jah, ettevalmistamisel on kellaseadus.
Ajakirjanikud: ???
Siseministeeriumi pressiesindaja: Siseminister pidas silmas, et tihti kasutatakse pommide õigel ajal lõhkamiseks tsiviilkäibes lubatud kelli. See on turvarisk, mida ei saa tähelepanuta jätta. Edaspidi võrdsustatakse igasugune kellamehhanism tulirelva olulise osaga ning sellele laienevad vastavad piirangud.
Ajakirjanik Äripäevast: Kas ka ainult ühe kella omamise piirang?
Siseminister: Aga palju teil neid ikka vaja läheb?
Siseministeeriumi pressiesindaja: Siseminister pidas silmas, et eelnõu kohaselt muudetakse aja vaatamiseks ette nähtud kellade regulatsiooni. Muudetakse aja vaatamiseks ette nähtud kellade piirmäära, lubades isikutel omada sel eesmärgil ainult ühte kella. Samuti tehakse muudatused kellaseaduses isikutele lubatud kellade puhul, lubades kuni 18-aastastel isikutel omada ja vallata aja vaatamiseks üksnes mobiiltelefoni integreeritud elektronkella. Vähemalt 21-aastastel isikutel on eelnõu kohaselt lubatud omada ja vallata lisaks mobiiltelefoni integreeritud elektronkellale aja vaatamise eesmärgil ka ühte mehaanilist või elektroonilist kella.
Eespool nimetatud muudatuste tegemine on oluline eelkõige turvalisuse aspektist. Arvestades, et kell on ohtlik, tuleks nende omamist ja valdamist piirata ning võimaldada nende omamine üksnes vajaduspõhiselt. Kehtivad seadused ei sätesta aja vaatamiseks ette nähtud kellade piirmäära ja seetõttu soetatakse koju kelli huvist kellade vastu, mitte vajadusest lähtuvalt. Kehtivate seaduste alusel on lubatud aja vaatamiseks soetada ka kelli (päikese-, vee- ja liivakellad), mis täpsuse seisukohast on sobilikud kollektsioneerimiseks, mitte aja vaatamiseks. Ebaseaduslike kelladega on Euroopas viimasel ajal üha enam toime pandud terrorikuritegusid. Seetõttu on Euroopa Liidu liikmesriigid üheskoos oluliselt tugevdanud võitlust ebaseadusliku kellakaubanduse vastu, mille oluline osa on ka kellade varastamise võimaluste vähendamine ning teabevahetuse parandamine varastatud kellade leidmiseks.
Siseminister: Näete, mida kõike me teie endi turvalisuse nimel teeme!
Ostius, sa pead selle följetoni ka kuskil avaldama.. ja pigem mitmes erinevas kohas
(by Borja)