www.militaar.net

kaupo51 kirjutas: ↑08 Dets, 2024 19:37 Mina arvan, et sanktsioone Venemaa vastu nii kergelt maha ei võeta. Sanktsioonide kaotamine tähendaks seda, et Venemaa saaks hakata valmistuma uueks sõjaks. Üks tegur on valemis veel. Putin. Kui see mees on teise ilma läinud ja mingid uuemad mehed pukkis (a la Gorbatsov II), siis võidakse hakata mõtlema Venemaaga suhete parandamisele, aga ega see siis ka üleöö ei käi.

Olgem ausad-ennem kui venes ei realiseeru planeeritud tulemusega https://www.youtube.com/watch?v=DlRCilnho1w ei juhtu midagi. Ka siis sanktsioonid jätkuvad . Gorbatsov 2 olukorda ei muuda. Ennem ei muutu , kui venes "Dontsova 2"
Dontsova 1 "väsimusest" on veel vähe.

41-aastane Dontsova ütles eelmisel aastal Reutersile, et soovib kõigi poliitvangide vabastamist ja ütles, et venelased on Ukraina konfliktist "väga väsinud".
https://www.swissinfo.ch/eng/blocked-ru ... r/79268904

Vene keskpank laenas pankadele raha, et need saaks keskpangalt riigivõlakirju osta. Tagatiseks on needsamad võlakirja.
https://x.com/OAlexanderDK/status/1866083903531860417

Chupacabra kirjutas: ↑09 Dets, 2024 13:38 Vene keskpank laenas pankadele raha, et need saaks keskpangalt riigivõlakirju osta. Tagatiseks on needsamad võlakirja.
https://x.com/OAlexanderDK/status/1866083903531860417

See ongi rahatrükk.

Keskpank ei saa ise oma reservidest või rahatrükist valitsuse võlakirju osta. Keskpank saab vabal turul (normaalses riigis) neid müüa ja hiljem kukku osta, sellega (normaalsed riigid/pangad) juhivad intressimäärasid. Müües või kokku ostes.

Kui turul on raha likviidsuskriis, siis keskpangad ostavad kommertspankade võlakirju ja kommertspangad ostavad need pärast keskpangalt tagasi.

Nüüd konkreetselt venemaast, siis keskpank ostis 800 miljardi eest kommertspankade võlakirju. Tähtajaga üks kuu. Tähendab jaanuaris peavad kommertspangad selle 800 miljardit keskpangale tagasi maksma. Samas kommertspangad ostsid 1 triljoni eest valituse võlakirju. Milles pole keegi praegu päris kindel, et need tagasi ostetakse.
Niimodi nad põletavad kõigepealt hoiustajate raha läbi ja kui see on otsas, siis teevad seadusemuudatuse ja panevad tuimalt Venezuelat. Nii et keskpank ostab valitsuse võlakirjad otse ja tähtajatult oma bilanssi, valitsusele uut raha trükkides.

Shackleton kirjutas: ↑09 Dets, 2024 19:41Nüüd konkreetselt venemaast, siis keskpank ostis 800 miljardi eest kommertspankade võlakirju. Tähtajaga üks kuu. Tähendab jaanuaris peavad kommertspangad selle 800 miljardit keskpangale tagasi maksma. Samas kommertspangad ostsid 1 triljoni eest valituse võlakirju.

Nagu tuntud anekdoodis: "Aga näed, milline käive!"

Lothabi kirjutas: ↑09 Dets, 2024 14:27

Chupacabra kirjutas: ↑09 Dets, 2024 13:38 Vene keskpank laenas pankadele raha, et need saaks keskpangalt riigivõlakirju osta. Tagatiseks on needsamad võlakirja.
https://x.com/OAlexanderDK/status/1866083903531860417

See ongi rahatrükk.

Kuidas ma ütleks,vabandan roppuste eest aga kasutan tuntud klassikalise Vene kõmõõdiaseriaali Garodok sõnu,mida lausus Peeter I osatäitja.V Rosii delaetsa vsjo zeres zopu..mis on tõlkes,Venemaal tehakse kõike perse kaudu.
Ei julgeta avalikukt tunnistada,et jah trükime raha ja selle varjamiseks justkui kasutatakse eriliselt kavalat skeemi aga tuleb välja nagu tavaliselt,zeres zopu.
https://www.youtube.com/watch?v=fYi5S4qAzOM
Venemaa rahandusministeerium on saatnud kooskõlastamisele seaduse,et hakata kiirkorras kärpima riigi poolt kinnimakstavate laenude protsenti.Aastaks 2027 tahetakse see viia 3 protsendi juurde,kuna Keskpanga intress on kõrge.Arvestuslikult oli kunagi Keskpanga intressiks 15 prossa,mistõttu ei suuda enam Rahandusministeerium tekkivat vahet kinni maksta uue intressi tõttu.Väga kurb uudis orkide äridele aga hea uudis muule maailmale,keegi võiks sellist doteerimist mainida ka Geeniusele eks seegi ole ju oma raha toetamise skeem,mille vastu Geenius näiteks Hiina puhul on eriti tige.

Ongi 23% tulemas: https://majandus.postimees.ee/8151715/v ... e-tasemele .

Ei saa hästi aru kuidas see asi neil toimib. Meil on see kiir- ja mõnede tarbimislaenude %, mida võetakse ainult lollusest või parema võimaluse puudumisel lühikeseks ajaks. Mingit pikemaajalist ettevõtlust niimoodi ei rahasta, ainult narko tootmist ja vedu ehk. Mis see Tiblastani kiirlaenude % ka olla võiks?

See protsent on jumala pohhui ,keegi tagasi maksta ei kavatse midagi .Proovi mingi veterani käest raha küsida ,saad kohe kümmnesse,meie sõdisime ja sina tuled raha tagasi küsima.

kaugeltuuriv kirjutas: ↑10 Dets, 2024 21:53

Lothabi kirjutas: ↑09 Dets, 2024 14:27

Chupacabra kirjutas: ↑09 Dets, 2024 13:38 Vene keskpank laenas pankadele raha, et need saaks keskpangalt riigivõlakirju osta. Tagatiseks on needsamad võlakirja.
https://x.com/OAlexanderDK/status/1866083903531860417

See ongi rahatrükk.

Kuidas ma ütleks,vabandan roppuste eest aga kasutan tuntud klassikalise Vene kõmõõdiaseriaali Garodok sõnu,mida lausus Peeter I osatäitja.V Rosii delaetsa vsjo zeres zopu..mis on tõlkes,Venemaal tehakse kõike perse kaudu.
Ei julgeta avalikukt tunnistada,et jah trükime raha ja selle varjamiseks justkui kasutatakse eriliselt kavalat skeemi aga tuleb välja nagu tavaliselt,zeres zopu.

Ega rahatrükk ongi inetu asi. Kuidagi tuleb see ära vormistada. Raamatupidamise järgi peavad asjad klappima, lihtsalt niisama ei saa kontole numbrit suuremaks kirjutada. Ega ameeriklased eriti teistmoodi ei tee.

Rubla kurss alustas jälle langemist. Hetkel 107
https://x.com/The_Real_ITDUDE/status/18 ... 9015184656

USA kandis 20 miljradit vattide raha intresse Ukrainale
https://home.treasury.gov/news/press-releases/jy2744

Kriku kirjutas: ↑11 Dets, 2024 9:12 Ongi 23% tulemas: https://majandus.postimees.ee/8151715/v ... e-tasemele .

Nabiullina toetab majanduse ja rubla kursi stabiliseerimist intresside tõstmisega. Samas mõned eksperdid arvavad, et järgmisel aastal saab ta kinga, sest mitmed mõjukad ettevõtjad on avaldanud intressitõusude osas suurt rahulolematust. Ettevõtred ei suuda enam oma laene teenindada, rääkimata uute laenude võtmisest ning ettevõtete arendamisest. Kõrgete intresside jätkumisel ennustatakse pankrotilainet. Samas, intresside alandamine põhjustaks suure rõenäosusega kontrollimatu hüperinflatsiooni, mis omakorda tekitaks kaose sotsiaalsfääris ning mõjuks laastavalt ettevõtetele, kellel on mitmeks aastaks fikseeritud tellimused, nagu näiteks eksportivad või sõjatööstusettevõtted. Seega seisab Putin 2025. aastal kolme tema jaoks väga halva valiku ees: leppida pankrotilainega, riskida sotsiaalsete rahutustega või lõpetada sõda. Arvatakse, et ainuüksi mõlema eelpoolkirjeldatud stsenaariumi korral Venemaa majandus kokku ei kuku, küll aga lisavad täiendava riski Trumpi lubatud imporditollid Hiinale ning lubadus suurendada USA nafta tootmist. Nees viiks nafta hinna olulisele langusele. Sel juhul on Venemaa majanduse kollaps 2025. aastal täiesti reaalne.

Akf mukiga nõus, kui võtaks need 3 mõju ette,

muki kirjutas: ↑11 Dets, 2024 16:05 Seega seisab Putin 2025. aastal kolme tema jaoks väga halva valiku ees: leppida pankrotilainega, riskida sotsiaalsete rahutustega või lõpetada sõda.

siis pankrotilainet aitab keskpank leevendada võlgade ülesostmisega/refinantseerimisega läbi kommertspankade ehk uue rahakülviga, mis annab inflatsioonile edasist hoogu. Sotsiaalvallas toimub kõrge inflatsiooni keskkonnas elanike vaesumine. Ukraina sõjas osalenud hakkavad Vene mõistes suure palga asemel saama tavapärast vanka palka, teised jäävad veelgi vaesemaks. Kuid nagu Šoigu andis mõista, venelastel on strateegilist kannatust rohkem kui teistel. Kannatagu! Vene majandust on aidanud paberil kasvamas näidata sõjatööstuskompleks riigitellimustega. Kui sõda lõpeb, väheneb mingi viitega kasvu vedanud sektor ehk Vene majandus pöördub raskustesse kui sõjamajanduselt tavamajandusele tagasipööre osutub raskeks. Kas, millised sanktsioonid jäävad kehtima sõjajärgselt, on siin tähtis küsimus.

Jah, kaldutaksegi arvama, et kui järjest pead tõstvate "rahutuvide" abil Ukrainat mingisuguselegi rahule (alla andma?) ei õnnestu sundida, siis on see Putini eelistatud variant. Stagflatsioon, ehk toodangu vähenemine ühes suureneva inflatsiooniga. Eelarve kannatab aga sõjakuludelt kokku ei hoita. Venemaa väliskaubandus on nafta ja gaasi ekspordi toel endiselt korralikus plussis (60$ miljd. 2024 vs 50$ miljd. 2023) ja kui see ei muutu, siis võimaldab see auke maksutõusude toel pikalt lappida.

Putja ja tema kambale jätkub pappi küll aga rahvas närigu
muru.Minu sugulased kiitsid putjat taevani aga nüüd ohivad,
firmale raha tehtud tööde eest ei maksta õigel ajal ,kõik hoiavad raha.Rahvas mäletab kuidas riik on neid julmalt lüpsnud ja eelmise aasta need uputused ja voolu katkestused on kõik närvi ajanud. Suve otsa on m ...i laiaks
istutud pole midagi tehtud ,ülemused kardavad rahvast ja hoiavad eemale ,tava inimese elu pidi ikka kiiresti sitemaks
minema ,kõigil on sellest sõjast siiber aga vasjad on julged
köögis viina klaasi taga.