www.militaar.net

Kilo Tango kirjutas:

Smith kirjutas:...
Kõvem IT-mees teeb sulle kasvõi nutitelefoni peale sellise rakenduse valmis.
Kui on kindlasse kohta fikseeritud telefon , siis näitab ära , kaugele moon lendab.
Katuse kallet olen näiteks nutitelefoniga mõõtnud - näitas kraadi täpsusega ära.
Väga täpne selline asi kindlasti poleks aga jalaväe vastu kildu lastes - abiks seegi.
...

Nutitelefoni andurid on selleks kaugelt (mitu suurusjärku) liiga ebatäpsed.

Neile on olemas , usb-pistikusse ühendatavad , välised kaldeandrurid.
Telefon ise on lihtsalt miniaruti.
Samuti tõi Kulibin näite telefoni külge käivast termokaamerast.

Smith kirjutas:...
Neile on olemas , usb-pistikusse ühendatavad , välised kaldeandrurid.
Telefon ise on lihtsalt miniaruti.
Samuti tõi Kulibin näite telefoni külge käivast termokaamerast.

Kaldeandurist muidugi üksi ei piisa aga pmst. on tegemist sama teemaga. Samuti ei tohiks sishitamisseade olla telefon - see sindrinahk kipub levisse minema ja see pole tervislik.

Kilo Tango kirjutas:

Smith kirjutas:...
Neile on olemas , usb-pistikusse ühendatavad , välised kaldeandrurid.
Telefon ise on lihtsalt miniaruti.
Samuti tõi Kulibin näite telefoni külge käivast termokaamerast.

Kaldeandurist muidugi üksi ei piisa aga pmst. on tegemist sama teemaga. Samuti ei tohiks sishitamisseade olla telefon - see sindrinahk kipub levisse minema ja see pole tervislik.

Huvitav kas ka lennukirežiimis läheb?
Lihtsalt lennureiside ajal ütlevad stjuardessid "Mobiiltelefonid paljun välja lülitada või panna
lennukirežiimi".

Loomulikult ei hakka keegi seda tegema.
Pidasin silmas algelist süsteemi , mis näitab CG tõusunurga järgi granaadi langemise kauguse.
Sarnast süsteemi (küll mehaanilist) kasutavad lihtsamad miinipildujad.

Nii öelda teema elustamiseks.

Boeing discussing international A-10 Warthog sales.

Boeing has floated the idea of selling refurbished A-10 Warthogs to other nations as the US Air Force seeks to retire the venerable attack airplane.

The company is currently extending the service life of the air force’s A-10 fleet through a re-winging programme, and it recently delivered its 100th modification with more than 70 modifications left on contract.

At a Boeing-sponsored media event in San Antonio, Texas, today, the company’s chief engineer of off-Boeing programmes, Paul Cejas, suggested the US government might pursue international sales of upgraded A-10s. Dozens of A-10s are currently in near-flyaway storage at the air force’s boneyard facility in Arizona, and could be brought back into the operational fleet at any time.

Cejas says he has no exact customers in mind, but Boeing has "begun early discusssions."

http://www.flightglobal.com/news/articl ... es-412606/

Paar tosinat A10 võtaks kurja naabri niutsuma vist ...

Kulibin kirjutas:Paar tosinat A10 võtaks kurja naabri niutsuma vist ...

Jätke juba need muinasjutud A10-test - lihtne rusikareegel ütleb ju, et maavägedevastane ründelennuvägi (niisama kui kogu õhudessandivärk) tegutsevad AINULT ENDA POOLE ÕHUÜLEKAALU TINGIMUSTES

Seega jätke pln need muinasjutud idanaabri tankide võimalikust kottimisest miskite väikeriigi ründelennukitega

Arutlege parem tankitõrjedroonidest - siis oleks sel jutul ka jumet..

Borja kirjutas:

Kulibin kirjutas:Paar tosinat A10 võtaks kurja naabri niutsuma vist ...

Jätke juba need muinasjutud A10-test - lihtne rusikareegel ütleb ju, et maavägedevastane ründelennuvägi (niisama kui kogu õhudessandivärk) tegutsevad AINULT ENDA POOLE ÕHUÜLEKAALU TINGIMUSTES

Seega jätke pln need muinasjutud idanaabri tankide võimalikust kottimisest miskite väikeriigi ründelennukitega

Arutlege parem tankitõrjedroonidest - siis oleks sel jutul ka jumet..

Kogu lugupidamise juures--USAF ridades on plaan pakkuda liitlastele F16, F15 ja A10 tüüpi iselendajaid..
F15 on air superiority fighter, elik õhuülekaalu saavutamise vahend..Siiani peaks ametlik kill record olema
miskid 0:125 või midagi sarnast..Osadele apastraatidele on monteeritud nn.kiivri visiiriga integreeritud lähivõitlussihik
ja miskid Sidewinder AIM-9xx, mida isegi F-22 peal kuni 2015 aastani ei olnud.

https://youtu.be/4g4_jzqBJnA

Maailmas on spetsialiseeritud ründelennukid kas superriikidel (kes on selleks piisavalt rikkad), paariariikidel (kellele NSVL omal ajal odavalt jagas ja kel on raha) või riikidel, kellele on nad külmast sõjast kätte jäänud. Väikeriigi lagi on üldiselt hävituspommitajad (nagu F-16), millel on mõned õhk-maa asjad küljes ja mida kasutatakse lahinguväljal eriti tähtsate märkide vastu või eriti kriitilises olukorras. Mis tähendab, et CAS-i (Close Air Support) saavad väikeriigi maaväed harva kasutada.

Meil tihedalt külas käivad Su-20/22'd (20/22 on nõuka Su-17 downgradetud eksportmudelid). Poolast EI OLE ründelennukid (ajakirjandus nimetab neid ekslikult nii), vaid ikkagi hävituspommitajad (fighter-bomber), seejuures kaunikesti piiratud hävituslennuki võimalustega (suudavad õhulahingut pidada üksnes hea nähtavuse korral, väikese maa tagant (puudub radar) ja suudavad võidelda üksnes piiratud manööverdamisvõimega märkide vastu, kuna lennuki pilotaaziomadused on 60ndate aastate, F-4 tasemel). Ründelennuki spetsiifiline tunnus on maapealse tule talumise võime, ta on üldiselt kahemootoriline (ellujäämise pärast), ta peab olema suuteline peale 23 mm valangut keresse või kantava õhutõrjeraketi tabamust veel baasi tagasi lonkama (taoline tabamine toob hävitaja või hävituspommitaja üsna tõenäoliselt taevast alla). Näiteks Afganistani sõjas oli üks markantne juhtum, kus Su-17 tulistati alla ühe 12,7 kuuli tabamusega, mis tabas kabiini ja pilooti. Su-25 kabiini võid sa külje pealt 23 mm kahurist tulistada, ilma, et piloot viga saaks. Su-25'd ja A-10'd on peale kantava ÕT raketi või õhutõrje kahurite tabamusi korduvalt baasi tagasi tulnud, tihti vigastustega, mis sunnivad küsima, et kuidas kurat nad veel lendasid

Maapealse tule talumise võime teeb ja madallennul tegitsemise spetiifika muudab masina üldjuhul väga raskeks/aeglaseks ning teeb selle hävituslennukitele kergeks sihtmärgiks. Tegemist on väga spetsiifilise tarbega masinaga, mida jaksavad pidada need, kel pappi on. Näiteks Lääne-Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa polnud piisavalt rikkad, et külma sõja rikkaliku eelarvega taolisi masinad osta (või kamba peale luua, ühistööna loodi üksnes hävituspommitajaid Jaguar ja Tornado).

Ründelannuk pole ka relvastatud reaktiivtreeninglennuk (kuigi mõndasid, näiteks Alpha Jet'i kavatseti nii kasutada), taoline lennuk on hävituspommitajast hulga lahjema relvalastiga (WWII hävitaja tasemel) ning veel kergemini hävitatav (nõrga lennudünaamika tõttu - aeglane, võtab aeglaselt kõrgust ja kaotab kiiresti energiat).

Loomulikult jutt ei käinud otseselt Eesti õhuväest. Sest praegu valvavad Eesti õhku teised. Nende teiste võimaliku diili osas aga võivad olla igasugused lahendused. Mis kokkuvõttes mõjutaksidki ka meid. Meil endil käiks kogu see "taristu" masinavärk ilmselgelt üle jõu, imho.
Mis puutub ründedroonidesse, siis sellisel piiririigil oleksid nad vist ainuvõimalik lahendus. Robotid sees, iga kell valmis startima, ootavad oma minutit varjatult jne. Aga see tundub liiga kauge ulmena.

Robotid sees, iga kell valmis startima, ootavad oma minutit varjatult jne. Aga see tundub liiga kauge ulmena. 

Ja kordades kallim (rääkimata tegutsemisvõimekusest) kui konventsionaalsete lennuvahendite omamine ning kasutamine.

Ründelennukeid võib liitlastel olla palju üle, kuid EV neid kindlasti ei hangi, sest tõesti on tegemist väga kitsa kasutusalaga lennukiga, mis eeldab ülemvõimu õhus ja soovitavalt vastast, kellel ei ole eriti tugevat õhukaitset. Konflikti korral Venemaaga saaks EKJ kindlasti ründelennukeid ja lahingkoptereid tunda, sest vähese soomuse ja kehva ÕT-relvastusega üksused oleks nendele lihtsaks sihtmärgiks. Kõik AKd ja nende edasiarendused paistavad silma suure töökindlusega, lääne variandid on ka piisavalt täpsed. Automaadi piisavaks täpsuseks loetakse kuni 4 MOAd, ehk lasud peaksid 100 m kauguselt jääma 12 cm ringi sisse. Relva täpsust mõjutab peamiselt rauasuudme kulumine, kui see on kulunud või vigastatud, siis hakkavad tabamised liiga palju hajuma. Vint kulub kõigepealt padrunipesa poolt, sest seal on kuumus ja rõhk kõige suuremad, seda on vanematel relvadel ka palja silmaga näha.

Automaatide rauad on tavaliselt kroomitud ja Steyr lubas varem oma AUG raua eaks 15000 lasku, eeldusel, et rauda eri lasta kuumast siniseks. Sellise Galili automaadi, mille raud on kulunud või vigastatud, võib anda õpperelvaks, paukpadrunitega tulistamisel ei ole eriti vahet, kui palju vintsoont järgi on. IPSC fännid armastavad ARsid, sest sinna võib lõputu koguse lisaosi peale osta, kuid enamik läheks neist vajadusel sõtta pigem Galiliga, sest see on töökindlam. Sportrelvad on täpsuse huvides ehitatud võimalikult väikeste tolerantsidega ja pirtsakad, määrdudes hakkavad tõrkeid andma, kuid ideaalne lahingrelv töötab igas olukorras.

Automaatide raudade, nagu ka kõikide teiste liikuvate osade vahetamine Soome KJ on standardprotseduur, millega tegelevad garnisoni relvasepad. Soome automaatide rauad ei ole kroomitud. Soomlased leidsid, et see on tarbetu, teeb raua kalliks, sest ka kroomimata raud peab vähemalt 7-8000, hea hoolduse korral isegi kuni 10000 lasku vastu. Seega raua vahetus on iga 15-20 a jooksul. Soome KJl on pool miljonit relva, aastas vahetatakse keskmiselt 10000 relva rauad. Ajateenijad ja reservarmee kasutab peamiselt Soome enda automaate, täiendreservil on ka Vene, Saksa ja Hiina päritolu AKsid, mis on tavaliselt kroomitud raudadega.

Ei ole kuulnud, et EKJ oleks raudade vahetamisega tegelenud, kahtlen, et teenistuses on inimesi, kes seda teha oskavad. Varasemad relvatuuningud, näiteks TPde ümber toimub, on olnud küll väga haletsusväärne pusimine, normaalne relvameister sellist praaki ei suuda teha, mida EKJ on tootnud. EKJ võiks SKJga diili teha, ehk soomlased vahetaksid rauad ära või õpetaks EKJ relvurid välja.

Kogu lugupidamise juures siiski peaks ära märkima asjaolu, et A10 paari tosina Gatling gun omamine võtab niutsuma igasuguse sihtmärgi ja polegi tarvis ÕHKU tõusta, tuletaks siinkohal meelde asjaolu, et antud relvaplatformi puhul on LENDAMINE lisafunktsioon.
Olge palun mõistlikud ja ärge tulge siia mulle seletama, et sibula põhitanki T72 soomus elab selle uraanivalangu üle.

Ja kogu lugupidamise juures Leo2 vastu, eelistaks siiski Leclerc nimelist prantslaste leiutist.
Ja saan tuginedes teatud kanalitele väita, et sellised lelud on reaalselt saadaval üsna mõistliku raha eest.
https://www.youtube.com/watch?v=qC4CxtzT964
Ütleks siis nii, et eelistan Citroen-i Mercedes-i asemel. Ja viimatimainitu kvaliteet on tugevas sõltuvuses türklaste
tahtest ja Kraus Maffei jäätmekonteineri sisaldusest.
Ja uuemate uudiste valguses tundub, et Frau Ribbentrop ei suuda ilma Monseur Misiganes Kes Hetkel Seda prantsuse trooni haldab, leiutada uut ja paremat Leod.

Kulibin, misasja sa jahvatad. 30 mm võib T-72 soomusest läbi lüüa aga enamasti mitte. Küsimus on selles, mis nurga alt laeng tuleb ja kui suurt kahju see tekitab tanki sees. Võikese nurga alt lastud laeng põrkub tõenäoliselt esisoomusega ja korralikule T-72-le (mitte Iraagi junnidele) ei tekita selline tabamus suuremat kahju.

Ja mis annab sulle alust arvata, et sakslased ei saa ise uue tankiversiooni arendamisega hakkama. Niikuinii on praktiliselt kõik maailma tankid eri riikide erinevate seadmete kombinatsioonid. Samamoodi võib öelda, et ka prantslased ei saa ilma sakslasteta hakkama.