www.militaar.net

T-72 esisoomus on paksem kui II Maailmasõja ajastu lahingulaeval (ka Saddami omadel), ükskõik millise 30 mm kahuriga selle läbimine kuulub fantaasia hulka. Isegi T-55 esisoomuse kohta käib sama jutt (see on T-72 omast poole õhem. Lahesõjas oli juhtum, kus Bradley 25 mm kahuriga õnnestus tabada torni ja kere vahele, kuid selliseid juhtumeid võib käsitleda samaväärselt juhtumitega, kus inimesed on mitme km kõrguselt lennukist ilma langevarjuta ja elusana maa peale jõundud.

A-10 kahur lööb tanki rivist välja seepärast, et rünnatakse ülalt tanki mootoriruumi ja torni lage. Viimase osas ma pole kah kindel, et seal läbi lasta õnnestub (mootoriruumi laest laseb kindlasti läbi). Mingil põhjusel on A-10 relvastuses nt AGM-65 Maverick raketid, mille üks kasutus on soomustehnika ründamine.

Balti kaitseministrite kohtumisel otsustati uurida võimalust keskmaa õhutõrje ühishankeks.

The Ministers agreed to consult with such strategic allies as the United States of America or Poland and have draft plans for the possible development of mid-range air defence system produced by this autumn.

http://www.kam.lt/en/news_1098/current_ ... ystem.html

Google translate:

Baltic ministers agreed to launch joint research to develop a common solution for mid-performance air defense system development. Latvia is interested in early next year to start negotiations on the Baltic unified air defense system, including procurement implementation.

"A joint air defense system procurement of a very important and practical step towards the Latvian and Baltic military defense capability in strengthening the long-term, as well as to save financial resources, to facilitate system maintenance and training programs," says R.Vējonis.

http://www.mod.gov.lv/Aktualitates/Pres ... 28-01.aspx

http://www.kaitseministeerium.ee/et/ees ... sed/hanked on toodud alljärgnev hankerida:

Aastateks 2014–2015 kavandatakse soodsaid laskemoona ja tankitõrjerakettide hankeid Suurbritanniast ja Prantsusmaalt.

Mida sellega hangitakse? Kas Milanile täiendust? Või midagi uuemat?

Lisaks jäi painama küsimus, et 2015.a hankeplaani oleks juba justkui vaadanud 2014.a pähe varasemalt?
http://www.mil.ee/UserFiles/sisu/kaitse ... 3%2002.pdf
2014.a arvasin, et need hanked kuuluvad siiski 2014.a eelarvesse, kuid nüüd nagu deja-vu, täpselt samad read teist korda.

Keegi siin rääkis vastase üleolekust õhus ...
Te teete nalja või ? Millega see üleolek saavutatakse, Armataga vist ?
Idanaaber on oma lennuvõimekuselt hetkel pingviini tasemel.

Edit: lisan ilusa pildi ! See asi augustab igast asendist selle T-72 nimelise kirstu. 30mm küll, aga 5 tk läheb ühte auku ja T-72 esisoomus on tegelikult üsna õhuke.

Kulibin kirjutas:...

Edit: lisan ilusa pildi ! See asi augustab igast asendist selle T-72 nimelise kirstu. 30mm küll, aga 5 tk läheb ühte auku ja T-72 esisoomus on tegelikult üsna õhuke.

Ma saan aru, et reede õhtu aga ära palun rohkem purjus peaga foorumisse kirjuta.

Gatlingi hajuvus on piisavalt suur, et tõenäosus kahe ühiku moona sattumisest ühte auku on nullilähedane.

GAU-8 on tore toru aga selle roll ei ole augustada MBT esisoomust. Hea kui masina laest läbi saab. Peamiselt on see ikkagi mõeldud kolonnide puistamiseks.

Ok, on siis lugupeetaval aimu, mis oleks selle riistapuu tulejõust üle ?
Oled ise näinud seda uranitormi, mida selline tekitab ?
Ne imejet analogov... Ütleks idanaaber.
Edit:
Kas lugupeetav julgeks istuda selles T-72 nimelises kirstus proovimaks mis tunne oleks, kui ma võtaks oma treipingi tagant ühe 2 ilmasõjaaegse raua ja üritaks seda plekki penetreerida ...
Hetkel küll näpu võrdlus ... aga ? Esisoomus venkude tankidel tõesti paks, kuna tegu puhtalt perjot tüüpi masinatega.
Igasse paksuperselisse oinasse leidub õige varras õige nurga all.

Meeldivat nädalavahetust kõigile soovides !

T-72 mõningaid raua paksusi (jutt on lisasoomuseta, "paljast" masinast)
-torni esiosa 450 mm
-torni lagi ja tagakülg 65 mm
-mootoriruumi kate 16 mm

Neid arve vaadates, mitte asjata ei kuulu lisaks 30 mm kahurile ka relvastusse erinevad juhitavad soomusevastased raketid (nt AGM-65 Maverick) ja kassettpommid (nt Rockeye).

Kas lugupeetav julgeks istuda selles T-72 nimelises kirstus proovimaks mis tunne oleks, kui ma võtaks oma treipingi tagant ühe 2 ilmasõjaaegse raua ja üritaks seda plekki penetreerida

Tankide soomustamine põhineb sellele, kuskohta tuleb suurem osa tabamusi, selle kohta on olemas isegi vastavad diagrammid. Mitte sellele, kuskohast õnnestub laborikatsega läbi lasta. Maastikul, liikuva tanki tabamise võimalus roomiku kattest allapoole on üsna väike. Samuti on korrektselt kasutamise korral väike tõenäosus, et vastane suudab selja tagant torni lasta. Kui ka masinad peatuvad, siis moodustatakse pearelvadest ringkaitse (alati on üks kahuritoru sinu suunas). Lisaks saadab tanke üldiselt jalavägi, mille üks põhiülesandeid on hoida vastase jalavägi kaugemal kui on mittejuhitavate tankitõrjerelvade efektiivne laskekaugus (200 m). A-10 vastu sõidab tankidega kaasa masin nimega 2S6 Tunguska, kes laseb samuti 30 mm ja A-10 kaitse on palju õhem kui tankil.

Õige tähelepanek. Kes on näinud neid A-10neid üle venimas, saab isegi aru, et enne nende saabumist tehakse teiste lennukite ja relvasüsteemidega kõigepealt võimalikuks platsi puhtaks laskmine. Siia alla käib vastase radarite ja õhutõrje hävitamine ning lennukite õhuruumist välja tõrjumine. Tanki muudab 30mm paremal juhul liikumisvõimetuks ja hävitab selle sihtimisseadmed ja kommunikatsioonid, aga selle 30mm kiirus, täpsus ja soomuse läbistamise võime on piisav, et tegeleda sellega, mis jääb üle pärast tankide hävitamist/liikumisvõimetuks muutmist tt rakettide abil. Siililegi selge, et enamike rätipeade või sibulate jaoks on tiibrakett või F22+smartbomb korstnasse kerge overkill.

Lihtsalt üks ilus pilt, millele niiskel jaanitulel mõelda

http://www.thinkdefence.co.uk/2015/06/open-thread-23/

trs kirjutas:Õige tähelepanek. Kes on näinud neid A-10neid üle venimas, saab isegi aru, et enne nende saabumist tehakse teiste lennukite ja relvasüsteemidega kõigepealt võimalikuks platsi puhtaks laskmine. Siia alla käib vastase radarite ja õhutõrje hävitamine ning lennukite õhuruumist välja tõrjumine. Tanki muudab 30mm paremal juhul liikumisvõimetuks ja hävitab selle sihtimisseadmed ja kommunikatsioonid, aga selle 30mm kiirus, täpsus ja soomuse läbistamise võime on piisav, et tegeleda sellega, mis jääb üle pärast tankide hävitamist/liikumisvõimetuks muutmist tt rakettide abil. Siililegi selge, et enamike rätipeade või sibulate jaoks on tiibrakett või F22+smartbomb korstnasse kerge overkill.

Täiesti õige jutt. Need kapten Trummi kiidetud Tunguskad on juba ammu ära kustutatud enne, kui Thunderboltid välja saadetakse. Kui see muidugi õnnestub, aga eks sõjas olegi nii - kuidas õnnestub. Aga, suuremas pildis hetkel, Tunguskad vs Thunderboltid, arvestada ei ole mõtet. Kui amerid need masinad lahti lasevad, siis järgneb ainult nö polügoonilaskmine. Enne seda on loomulikult vaja igatsorti vigureid teha ja seal on ametis hoopis muud massinad.

Õhutõrjekahurid ja lähimaa õhutõrje seadmed (eelkõige üksuste orgaaniline õhutõrje) kujutas endast nt Lahesõjas liitlaste lennuväele üldse kõige suuremat ohtu - põhjusel, et erinevalt territooriumi kaitseks mõeldud õhutõrjest ei õnnestunud vägede masinaid tasa lülitada ei segamise ega kontrollkeskuste purustamise teel. On lihtsalt väga keeruline vältida riske, et kuskil avab mingi Sergei patarei visuaalselt nähtava märgi pihta tule, seda saab hävitada, kuid mitte segada.

Siin on toodud ära USA lennukite kaotused maapealse õhutõrjetule läbi:
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_c ... t_Storm.29

Kokku 25 lennukit alla tulistatud, nendest 14 juhul on kasutatud relv teada.
5 tk kindlalt õhutõrjekahurite tulest
3 tk kindlalt territooriumi kaitseks mõeldud keskmaa õhutõrjerakettide poolt
6 tk kindlalt vägede õhutõrje raketimasinate poolt (nendest 1 SA-6, ülejäänud SHORAD või VSHORAD)
1 tk püüdurhävitajate poolt
Ülejäänute 10 osas pole vist teada (ground fire), kuid oletan, et proportsioonid on umbes analoogsed.
Seejuures arvan ise, et enamiku neist tõi alla nõukogude päritolu 23 mm tuli (nii Sergeid kuiu Shilkad).
Keskmaa õhutõrje kaotas seal mõne päevaga oma lahinguvõime, kuna see sõltus oluliselt radaripildist, radareid aga rünnati.
Lisaks kaotas USA 23 kopterit, pakun, et ka nende kaotustes andsid tooni vägede lähimaa relvad.

Ma ise arvan, et USAF vennad poleks nii optimistlikud, et "lööme kõik outi".Nad saavad ikka hästi aru, et suurim väljakutse ongi see, mis raketid või kahurid seljas, metsavahel roomikudel ringi sõidab. Täpselt sama kinnine maastik, millest meie loodame abi venelaste õhuvõimu vastu, töötab ka venelaste õhutõrje kasuks (ja liitlaste lennuväe vastu). Venelane pole siiski araablane, st on rohkem mõtlev olend ning relvastus on neil kaugelt uuem kui üheski sõjas, kus USA on kokku puutunud. Näiteks Shilka tüüpi masinad on VF maaväest ammu relvastusest maha võetud (asendatud 2S6 Tunguskaga ja igasugu Pantsiritega).

Kapten Trumm kirjutas:Õhutõrjekahurid ja lähimaa õhutõrje seadmed (eelkõige üksuste orgaaniline õhutõrje) kujutas endast nt Lahesõjas liitlaste lennuväele üldse kõige suuremat ohtu - põhjusel, et erinevalt territooriumi kaitseks mõeldud õhutõrjest ei õnnestunud vägede masinaid tasa lülitada ei segamise ega kontrollkeskuste purustamise teel. On lihtsalt väga keeruline vältida riske, et kuskil avab mingi Sergei patarei visuaalselt nähtava märgi pihta tule, seda saab hävitada, kuid mitte segada.

Siin on toodud ära USA lennukite kaotused maapealse õhutõrjetule läbi:
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_c ... t_Storm.29

Seejuures arvan ise, et enamiku neist tõi alla nõukogude päritolu 23 mm tuli (nii Sergeid kuiu Shilkad).

2003 aastal Karbalas tegid vist põhitöö 57mm. S-60-d, kuigi need on õhutõrjevahendeina nii ürgsed, et isegi soomlased pole neid proovinud moderniseerida

40, 57 ja 76 mm õhutõrje automaatide probleem on nende nigelavõitu laskekiirus, mis tähendab hõredavõitu tule tihedust ja raskusi kiiresti liikuvate ja manööverdavate märkide tabamisel. Samas tundub, et väiksem tundlikkus tuulele pole nii suur eelis, et väikestest kaliibritest seepärast loobutaks, õhutõrje automaatide juures näib valik 30-35 mm praegu moes olevat. Vist põhjusel, et 20 ja 23 mm ei taga enam soomustatud märkide hävitamist. 76 mm automaate kasutatakse nt sõjalaevadel, kuid seal on ta tegelikult universaalkahuri rollis.

Tule tihedus on oluline seepärast, et eksisteerib selline fundamentaalne probleem nagu mürsu lennuaeg kahurist sihtmärgi ja kui selle ajavahemiku juures võtab sihtmärk ette mingi manöövri, siis läheb väljasihitud mürsk kaduma ning kogu sihtimise protsess algab uuesti, seepärast on vähemalt lähimaa süsteemide puhul pandud kõvasti rõhku laskekiirusele, et tuisata sihtmärk üle võimalikult paljude mürskudega, et kui ta vingerdama hakkab, siis ikka mõni tabab.

Lennuki puhul on küllalt lihtne kahuritule vastane manööver "gun jink", mis seisneb süsteemitus siksakitamises - on suunatud kahurite automaatse ennetuse vastu. Ennetus seisneb selles, et lennukit eeldatakse jätkavat samal kursil, kuid tegelikult vahetab ta aeg ajalt kurssi ja kahurid lasevad tühja kohta.

Muidugi võib rääkida, on olemas juba juhitavad mürsud jne - kuid tegelikkuses moodustab õhutõrjekahurite laskemoona enamuse ka tulevikus labase aeg- või lähedussütikuga "lollmoon".

s-60 on uue hingamise saanud lähis-idas tuletoetusrelvana

https://www.youtube.com/watch?v=T40cFI4d_CU

https://www.youtube.com/watch?v=u-HhDR0mtZs

meremuuseumi zsu-57-2 hädaolukorras
https://www.youtube.com/watch?v=RURZrtES9jU

Mulle sellised araablaste aretised tunduvad toimivat tõesti ainult sealmail, kus mingi sell istub üüratu veoka seljas täiesti karistamatult ja kõmmutab. Iseenesest tundub selline hästi varjatav ja kiiresti eemaldatav kerge kahur hoopis asjalikum. 40mm hammustab suvalise vene soomusmasina läbi v.a. tankid. Samas on see kiiresti laetav ja annab oma asukohta hoopis vähem välja kui tagasilöögita torud.

Kas keegi teab, mis aretis see on - välja näeb nagu omatehtud alusele asetatud Bofors 40/L60

https://www.youtube.com/watch?v=WzR7pV_sAmU