"...Deeply, very, very deeply concerned..."Kui Taani väinad on Vene sõjalaevadega lukus, Euroopa maaühendus Kaliningradist blokeeritud siis väga huvitab mismoodi NATO "kiirelt reageeriks"..
Mis Ukrainas toimub? vol.2
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.2
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.2
See MH17 hakkab küll juba unustusse vajuma, aga võtan nüüd aega, et seletada seda ÕT operaatori silma läbi.
Neil kompleksidel istub peal visuaalseks jälgimiseks kaamera monitoriga. Optika on sihuke ca +/-meetri pikkune vorst seal antennide kõrval. Soodsa ilmaga pidime eristama lennukimarki 15km peale. See tähendab, et ma pidin silueti järgigi juba ütlema millega tegemist on, mis on tema mõõdud, kiirus, relvastus ja midagi veel. Seina peal olid meil karjade kaupa "vražeski tseli" ehk vaenlase lennukite infolehti, no lennult pakun, et oma ca 50. Neid pidime väljaõppekeskuses nn unepealt teadma, eksamil visati 5 musta öist siluetti poolviltu ette ja räägi. Ääremärkus: omad olid salajased, st "pole olulised" ja neist me libisesime sujuvalt üle, piisab kui "zaprosile" (oma-võõras) vastab, siis las lendab. Edasiseks pakun ma, et tüübid töötasid saaki jahtides ilma radarit sisse lülitamata, st nad ei olnud mitte "avatult" boevoi dežurstval, vaid varjatult ootasid saaki/infot (st nagu miilits põõsas). Ilm oli seal selline, et tõenäoliselt passis keegi või mitu lähedal binoklitega väljas ja seejärel avastamisel keerati APU kiiresti objektile ja tehti raketiulatusse sattunud objektile kiirstardiga rünnak: vidikon märgile, võsokoje sisse, automaatjälgimine peale ja pusk. St ma arvan, et meeskond istus sees ja neile anti ülesanne kindlas toonis maha võtta SEE märk, ja meestel polnud aega/vajadust/võimalust kontrollida ülesannet või märgi vastavust ülesandele. Toon siinkohal ära lennukite näitajad mille ümber käis tants ja märgin, et ma ei usu seda juttu, et need poisid ei suutnud neil vahet teha:
AN-24/26 tiivaulatus 30m, suurim kiirus 450km/h, pikkus 23,5, 2 mootorit turbopropeller, lennukõrgus ainult 8400m(?)
IL-76 vastavalt 43,2, kiirus 850, 46,59m maks kaal 170 tonni, 4 turboventilaatorit
B-777 vastavalt 61, kiirus 950, 64m, maks kaal 233 tonni, 2 turboventilaatorit,
Allikas: Lennukite entsüklopeedia, Amber Books Ltd London 2004
Sepad laiasid kohe algusest, et võtsid AN-26 alla, tegelikult siis 777. Pärast käis läbi ka info, et "tegelikult" jahiti il-76 mis olevat informaatori sõnul startinud Luganskisse kuskilt kas Poltaava alt vmt. Siia märgin nüüd juurde, et suund ligilähedane, kõrgus, suurus, kiirus ka enam-vähem sama nii Il kui 777, aga kindlasti mitte An. Ehk siis need poisid kes nuppu vajutasid teadsid kindlasti, et märk on oluliselt kiirem, kõrgem ja suurem kui see An, see Girkin/Strelok sodis lihtsalt minu arvates oma laiamist oma teadmiste baasil. Väärib märkimist, et olemasoleva info järgi polnud infot, et Sepad omavat ÕT võimekust Buki näol ka oluliselt kõrgemale kui 10km ja sepad (tegelikult minu arvates vene profid) tõenäoliselt üritasid teha üllatusrünnakut ilma eelnevalt radareid sisse lülitamata, st ennast paljastamatta (vähemalt mina oleks nii teinud). Kui nad oleksid hakkanud võsokojega ülbelt sektoreid kammima, siis oleks üllatus läinud ja suur tõenäosus, et sind ennast ootab üllatus raketi näol.
Ka Flygradari ümber käis meil siin seletamine. Tegemist on nn LAIATARBEsüsteemiga ja ei pretendeeri 100% täpsusele. Igasugu ootamatusi on seal küllalt. Ise olen jälginud mingi paar aastat seda ja kui seda aluseks võtta toimub seal iga päev mingeid fantoomlende, suunamuutusi, võssa maandumisi jmt. Küll aga võib igaüks veenduda, et süsteem töötab suisa reaalajas, mitte mingite "strateegiliste viivitustega". Nt viimane kontroll mul oli visuaalselt CRJ hädamaandumise ajal. Peale teda tulnud lennukid mis kadusid radarilt madalale välja ning ka peale seda startinud TNT 737 olid viitega 10-15 sekundit, ehk siis ca andmete kulgemise aja. Samasugust, või kuni max 30sek viidet näen Tartust ka ülelendude puhul. Mul on koordinaadid paigas, ja ülelennu hetk fikseeritav, sama ka netis. Ja vahe pole kindlasti mitte 5 või 10 minutit, nagu väitis üks arvamusliider. Kui ma tean teda oodata, (mina siin netist, nemad seal koputajalt) siis väga hea ilmaga palja silmaga olen eristanud suurt lennukit (777, 747, 330, 340 jne) jäljest juba ka Viljandi lähedal ja suudan saata pea Peipsi kohale, st max 70km, (80 ei riski öelda). Kui ta on Põltsamaast tiba kirde poole, on ta Tartust ca 50 kilti ja kergelt nähtav. Kui jälge pole, on otsimine probleemsem, aga ka siis umbes analoogse ilmaga nagu seal oli peaks kogenud inimene leidma märgi kui ta just pilves pole 30 km pealt. Optika abistab lisaks. Nt 380 silueti ja jälje tunneb paugust, 747, 777, 330, 340 on raskem vahet teha kuna sõltuvalt situatsioonist on tihti ka 4mootorise inversioonijälg lai nagu kahesel, aga sel juhul on võimalik vilunud silmaga näha tiiva lähedal 4 algust. EA CRJ eristab 10km pealt Embraerist ilusti, kenasti on näha, et mootorid on taga, samuti pean lisaks märkima, et olen ise oma silmaga ja samas ka Flygradarist näinud EA crj-i üle Tartu lendamas (pühapäeval), vaatamata sellele, et hädamaandumise aegu teda näha polnud ja "teadjad" märkisid, et tal pole plokki küljeski. Kui arvamusliider ja hästi informeeritud Kross seletas et "max 15 kilti" siis see on lihtsalt kõrvalise isiku plära. Et seda tõestada, sobib siia juba 6 klassi matemaatika, Phytaagorase teoreem ja sincos funktsioonid. Kui lennuk on 10km peal ja teda vaadatakse 45kraadise nurga alt, on tema kaugus 10ruutu + 10ruutu ja ruutjuur, st 14 kopikatega. Minul näiteks on õuel satipann 23 tõusunurgaga, ja ma näen ka selliselt nurgalt lennukit, arvutage lennuki kaugus minust. Abimaterialiks sin funktsioon sin30= 0,5 ehk siis 30-se tõusunurgaga on vastaskaateti suhe alusesse 10km korral 20km ja see pole veel eriline nurk lennukite vaatlemiseks.
Seda loengut võiks veel küllalt täiendada, aga läheb OT-ks kätte ära. Lihtsalt pidasin vajalikuks pikemalt põhjendada ja näiteid tuua, et igaüks saaks ise kaasa mõelda ja vajadusel taevasse vaadata, ilma, et kohe mingite väidetega välja tulla.
Neil kompleksidel istub peal visuaalseks jälgimiseks kaamera monitoriga. Optika on sihuke ca +/-meetri pikkune vorst seal antennide kõrval. Soodsa ilmaga pidime eristama lennukimarki 15km peale. See tähendab, et ma pidin silueti järgigi juba ütlema millega tegemist on, mis on tema mõõdud, kiirus, relvastus ja midagi veel. Seina peal olid meil karjade kaupa "vražeski tseli" ehk vaenlase lennukite infolehti, no lennult pakun, et oma ca 50. Neid pidime väljaõppekeskuses nn unepealt teadma, eksamil visati 5 musta öist siluetti poolviltu ette ja räägi. Ääremärkus: omad olid salajased, st "pole olulised" ja neist me libisesime sujuvalt üle, piisab kui "zaprosile" (oma-võõras) vastab, siis las lendab. Edasiseks pakun ma, et tüübid töötasid saaki jahtides ilma radarit sisse lülitamata, st nad ei olnud mitte "avatult" boevoi dežurstval, vaid varjatult ootasid saaki/infot (st nagu miilits põõsas). Ilm oli seal selline, et tõenäoliselt passis keegi või mitu lähedal binoklitega väljas ja seejärel avastamisel keerati APU kiiresti objektile ja tehti raketiulatusse sattunud objektile kiirstardiga rünnak: vidikon märgile, võsokoje sisse, automaatjälgimine peale ja pusk. St ma arvan, et meeskond istus sees ja neile anti ülesanne kindlas toonis maha võtta SEE märk, ja meestel polnud aega/vajadust/võimalust kontrollida ülesannet või märgi vastavust ülesandele. Toon siinkohal ära lennukite näitajad mille ümber käis tants ja märgin, et ma ei usu seda juttu, et need poisid ei suutnud neil vahet teha:
AN-24/26 tiivaulatus 30m, suurim kiirus 450km/h, pikkus 23,5, 2 mootorit turbopropeller, lennukõrgus ainult 8400m(?)
IL-76 vastavalt 43,2, kiirus 850, 46,59m maks kaal 170 tonni, 4 turboventilaatorit
B-777 vastavalt 61, kiirus 950, 64m, maks kaal 233 tonni, 2 turboventilaatorit,
Allikas: Lennukite entsüklopeedia, Amber Books Ltd London 2004
Sepad laiasid kohe algusest, et võtsid AN-26 alla, tegelikult siis 777. Pärast käis läbi ka info, et "tegelikult" jahiti il-76 mis olevat informaatori sõnul startinud Luganskisse kuskilt kas Poltaava alt vmt. Siia märgin nüüd juurde, et suund ligilähedane, kõrgus, suurus, kiirus ka enam-vähem sama nii Il kui 777, aga kindlasti mitte An. Ehk siis need poisid kes nuppu vajutasid teadsid kindlasti, et märk on oluliselt kiirem, kõrgem ja suurem kui see An, see Girkin/Strelok sodis lihtsalt minu arvates oma laiamist oma teadmiste baasil. Väärib märkimist, et olemasoleva info järgi polnud infot, et Sepad omavat ÕT võimekust Buki näol ka oluliselt kõrgemale kui 10km ja sepad (tegelikult minu arvates vene profid) tõenäoliselt üritasid teha üllatusrünnakut ilma eelnevalt radareid sisse lülitamata, st ennast paljastamatta (vähemalt mina oleks nii teinud). Kui nad oleksid hakkanud võsokojega ülbelt sektoreid kammima, siis oleks üllatus läinud ja suur tõenäosus, et sind ennast ootab üllatus raketi näol.
Ka Flygradari ümber käis meil siin seletamine. Tegemist on nn LAIATARBEsüsteemiga ja ei pretendeeri 100% täpsusele. Igasugu ootamatusi on seal küllalt. Ise olen jälginud mingi paar aastat seda ja kui seda aluseks võtta toimub seal iga päev mingeid fantoomlende, suunamuutusi, võssa maandumisi jmt. Küll aga võib igaüks veenduda, et süsteem töötab suisa reaalajas, mitte mingite "strateegiliste viivitustega". Nt viimane kontroll mul oli visuaalselt CRJ hädamaandumise ajal. Peale teda tulnud lennukid mis kadusid radarilt madalale välja ning ka peale seda startinud TNT 737 olid viitega 10-15 sekundit, ehk siis ca andmete kulgemise aja. Samasugust, või kuni max 30sek viidet näen Tartust ka ülelendude puhul. Mul on koordinaadid paigas, ja ülelennu hetk fikseeritav, sama ka netis. Ja vahe pole kindlasti mitte 5 või 10 minutit, nagu väitis üks arvamusliider. Kui ma tean teda oodata, (mina siin netist, nemad seal koputajalt) siis väga hea ilmaga palja silmaga olen eristanud suurt lennukit (777, 747, 330, 340 jne) jäljest juba ka Viljandi lähedal ja suudan saata pea Peipsi kohale, st max 70km, (80 ei riski öelda). Kui ta on Põltsamaast tiba kirde poole, on ta Tartust ca 50 kilti ja kergelt nähtav. Kui jälge pole, on otsimine probleemsem, aga ka siis umbes analoogse ilmaga nagu seal oli peaks kogenud inimene leidma märgi kui ta just pilves pole 30 km pealt. Optika abistab lisaks. Nt 380 silueti ja jälje tunneb paugust, 747, 777, 330, 340 on raskem vahet teha kuna sõltuvalt situatsioonist on tihti ka 4mootorise inversioonijälg lai nagu kahesel, aga sel juhul on võimalik vilunud silmaga näha tiiva lähedal 4 algust. EA CRJ eristab 10km pealt Embraerist ilusti, kenasti on näha, et mootorid on taga, samuti pean lisaks märkima, et olen ise oma silmaga ja samas ka Flygradarist näinud EA crj-i üle Tartu lendamas (pühapäeval), vaatamata sellele, et hädamaandumise aegu teda näha polnud ja "teadjad" märkisid, et tal pole plokki küljeski. Kui arvamusliider ja hästi informeeritud Kross seletas et "max 15 kilti" siis see on lihtsalt kõrvalise isiku plära. Et seda tõestada, sobib siia juba 6 klassi matemaatika, Phytaagorase teoreem ja sincos funktsioonid. Kui lennuk on 10km peal ja teda vaadatakse 45kraadise nurga alt, on tema kaugus 10ruutu + 10ruutu ja ruutjuur, st 14 kopikatega. Minul näiteks on õuel satipann 23 tõusunurgaga, ja ma näen ka selliselt nurgalt lennukit, arvutage lennuki kaugus minust. Abimaterialiks sin funktsioon sin30= 0,5 ehk siis 30-se tõusunurgaga on vastaskaateti suhe alusesse 10km korral 20km ja see pole veel eriline nurk lennukite vaatlemiseks.
Seda loengut võiks veel küllalt täiendada, aga läheb OT-ks kätte ära. Lihtsalt pidasin vajalikuks pikemalt põhjendada ja näiteid tuua, et igaüks saaks ise kaasa mõelda ja vajadusel taevasse vaadata, ilma, et kohe mingite väidetega välja tulla.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10218
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.2
Seda tuleb vaadata vähe teistsuguses kontekstis. Selliste eskalatsioonidega on nii, et igale eskalatsiooni uuele tasandile minek lööb selja taga kinni mingid uksed, millest tagasi minna enam ei saa. Keegi ei taha uut külma sõda ja pikka vinduvat vastasseisu, mis pole kasuks mitte kellelegi. Seda üritatakse vältida nii kaua kui võimalik. Sellest ka need pealtnäha vastakad seisukohad. Igasugune NATO vägede koondamine Venemaa piiri äärde annab hagu Venemaa radikaalide veskile ja võib kogu balansi lõplikult paigast viia. Vastuseks oleks uus eskalatsiooni laine Venemaa poolt ning mingil hetkel ületatakse point of no return. Senikaua kui toimuvad sellised proxy sõjad, siis on võimalik siiski veel kontakte säilitada, et suuremat eskalatsiooni vältida. Vähemalt teoreetiliselt. Samuti on võimalik, et sanktisoonid annavad Vene majanduspragmaatikutele rohkem mõjuvõimu kui radikaalidele ning radikaalide toetus hakkab vähenema.Lemet kirjutas:Siis neiu Merkeli teada-andmine...
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=69567965Ei mingeid NATO alalisi väeüksusi Baltimaadesse ega Ida-Euroopasse. Venemaad ei ole vaja ärritada – just selline oli Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli sõnum esmaspäeval Lätis ajakirjanike küsimustele vastates.
Bloombergi teatel soovib Merkel nõnda vältida suhtete katkemist Venemaaga.
Sellise tasemega tegijad nagu Merkel ja Obama ei saa reageerida emotsionaalselt nii nagu meie siin foorumis. Ma olen pigem kindel, et konflikti edasise eskaleerumise korral vaadatakse ka need seisukohad ümber. Nii nagu on juba praegu vaadatud ümber mitmed varasemad seisukohad. Ka meie suhtes.
Ise küsimus, kas pressikonverentsil peab andma selliseid tobedaid vastuseid. Esiteks vihastab see baltlasi. Teiseks annab see Vene radikaalidele hoogu juurde nende primitiivses mõtlemises à la "Näe, Merkel kardab meid...".
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.2
Eks meil on oluline rõhuda suhetele USA-ga. Kui ikka jänkid midagi ära otsustavad, siis Merkeli muti kobisemine ehk enam midagi ei muuda.aht0 kirjutas:nii et Baltikum peab ikkagi põhimõtteliselt ise vaatama kuidas hakkama saab.
Mingi "kiire reageerimine" pole NATO puhul mõeldav kui üksuste sissetoomise logistika võtab kuid aega. Kevadel siia ühe jalaväekompanii orgunnimine võttis üle kuu aja. Kui Taani väinad on Vene sõjalaevadega lukus, Euroopa maaühendus Kaliningradist blokeeritud siis väga huvitab mismoodi NATO "kiirelt reageeriks"..
Mingi X-eridiil on Merkelil Putiniga kindlasti.. sellest liikus juba jupp aega tagasi kõlakaid.MH17 ja siseriiklikult Ribbentropiga seostamine olevat ainult pidurit tõmmanud
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.2
Mõned ajad tagasi öeldi otse välje, et NATO ei vaata enam Venemaad partnerina. Mis siin enam päästa anna. UK-USA ja mandri-Euroopa grupeering ajavad erinevat juttu ?Kilo Tango kirjutas: Seda tuleb vaadata vähe teistsuguses kontekstis. Selliste eskalatsioonidega on nii, et igale eskalatsiooni uuele tasandile minek lööb selja taga kinni mingid uksed, millest tagasi minna enam ei saa. Keegi ei taha uut külma sõda ja pikka vinduvat vastasseisu, mis pole kasuks mitte kellelegi. Seda üritatakse vältida nii kaua kui võimalik. Sellest ka need pealtnäha vastakad seisukohad.
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.2
Kas sina pead silmas et vene laevastik oleks Taani läänepoolse merel ehk Põhjamerel?aht0 kirjutas: Kui Taani väinad on Vene sõjalaevadega lukus
Sest muidu minu arvamusel on ju Taani väinad hästi "protected" Läänemere küljest. Seal pool on ju Taani, Saksa ja Poola laevastikud.
-
- Liige
- Postitusi: 4513
- Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.2
Laevu tankibrigaadi varustusega on seisnud meie reidil nädalate kaupa ja küllap seisab praegugi. Või kui ei ole, siis peaksime me küsima, et suurema kärata tuleks. Meeskonna lennukiga järgisaatmine on tehniliselt päeva küsimus. Aga siin tuleb jälle arvestada, et Merkel ei otsusta seda, kuhu paigutatakse USA tankid. Saime teada, et Saksa tankid ei tule. Noh, ega me eriti lootnudki, hea, et lennukidki külakorda käivad.Kui Taani väinad on Vene sõjalaevadega lukus, Euroopa maaühendus Kaliningradist blokeeritud siis väga huvitab mismoodi NATO "kiirelt reageeriks"..
Teen ettepaneku jääda U juurde. Mulle tundub, et me koos paljude KSF-ga vaatleme olukorda võib-olla natuke liiga tumedates toonides. U praegune edu Luganski kandis on väga ausustvääriv ning sildade õhkulaskmine muudab Venemaal abijõudude ja ka selle valge kollonni varjus relvarahu sinnakanti toimetamise väga raskeks. 80. Lvovi aeromobiilne polk ja "Aidar" - kes seal veel sõdivad? Kui U suudaks abijõudude saabumiseni säilitada ka Saur Mogila, siis on eeldused edukaks jätkamiseks päris head. 1200 venelast ühe tankipataljoniga on U vägede jaoks probleem, aga mitte veel maailmalõpp.
Dona nobis pacem!
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.2
Lisaks: NATO poolt järgib piirkonda täna arvestatav sensorivõimekus ja seepärast ringvaatluse radarit ei kasutata- Vietnami sõja PVO õppetund muide.Edasiseks pakun ma, et tüübid töötasid saaki jahtides ilma radarit sisse lülitamata, st nad ei olnud mitte "avatult" boevoi dežurstval, vaid varjatult ootasid saaki/infot (st nagu miilits põõsas). Ilm oli seal selline, et tõenäoliselt passis keegi või mitu lähedal binoklitega väljas ja seejärel avastamisel keerati APU kiiresti objektile ja tehti raketiulatusse sattunud objektile kiirstardiga rünnak: vidikon märgile, võsokoje sisse, automaatjälgimine peale ja pusk. St ma arvan, et meeskond istus sees ja neile anti ülesanne kindlas toonis maha võtta SEE märk, ja meestel polnud aega/vajadust/võimalust kontrollida ülesannet või märgi vastavust ülesandele.
See oleks tänapäeva elektroonikasõjas umbes sama, kui politsei tabab mõrvari verine nuga peos.
NATO luurevahendid tuvastavad üsna kindlalt - radari asukoht, tüüp, tööreziim.
Lihtmärk avastatakse kas vaatlejate või mujal asuva radariga ning antakse nt raadiosidega kompleksi edasi.
See radar, mis raketti ennast juhib, meenutab taskulambi kiirt, ilmub eetrisse võibolla 10 sekundiks ja ei pritsi kiirgust 360 kraadi suurele kaugusele.
Edasi käib nii nagu peeter kirjeldas.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.2
Mitte tankibrigaad, vaid üks mehhaniseeritud merejalaväepataljoni nänni komplekt on seal.Laevu tankibrigaadi varustusega on seisnud meie reidil nädalate kaupa ja küllap seisab praegugi. Või kui ei ole, siis peaksime me küsima, et suurema kärata tuleks. Meeskonna lennukiga järgisaatmine on tehniliselt päeva küsimus. Aga siin tuleb jälle arvestada, et Merkel ei otsusta seda, kuhu paigutatakse USA tankid. Saime teada, et Saksa tankid ei tule. Noh, ega me eriti lootnudki, hea, et lennukidki külakorda käivad.
Tanke on seal vaid kompanii jagu. Jalaväe soomus on selline, mis ujub (Piranha, AAV), on ka lihtsalt tendiga veoautosid ja ambiibveokaid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.2
Igal juhul Tallinna reidil, kus need lodjad harilikult igal suvel nädal-kaks oma kohalolu demonstreerinud on, polnud neist veel eilsel õhtul jälgegi...mis on tegelikult senisest praktikast kõrvalekalle. Sel suvel pole sedasorti liikumisi täheldatud....ja küllap seisab praegugi...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
- Liige
- Postitusi: 2110
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.2
... Saksamaa NATO liikmelisus on osutunud suureks veaks!
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.2
Anna link sellele tankipataljonile, ei ole arvet pidanud aga kuidagi "liiga vähe" tanke vurab Venemaalt sisse. Või on maskeering korralik.Martin Peeter kirjutas:1200 venelast ühe tankipataljoniga on U vägede jaoks probleem, aga mitte veel maailmalõpp.
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.2
... siiski siiski, käisin juuli lõpus purjetamas, ning loetlesime kokku 5 sõjalist alust grupis koos Soome lahel hulpimas, asusid Naissaarest edasi Soome poole, ei tea kus nad hetkel asuvad.
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.2
Kas tegu polnud mitte sel ajal toimunud miinitõrje õppustega. USA eelasetuslaevad ei eristu oma musta korpuse ja kollakate pealisehitistega väga tavalistest konteinerlaevadest.Sharker kirjutas:... siiski siiski, käisin juuli lõpus purjetamas, ning loetlesime kokku 5 sõjalist alust grupis koos Soome lahel hulpimas, asusid Naissaarest edasi Soome poole, ei tea kus nad hetkel asuvad.


Viimati muutis Lemet, 19 Aug, 2014 11:14, muudetud 1 kord kokku.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
- Liige
- Postitusi: 7853
- Liitunud: 13 Sept, 2011 17:35
- Kontakt:
Re: Mis Ukrainas toimub? vol.2
Ma olen ka selle asjaga nõus,et,kui USA asja ära otsustab,siis Saksamaa selle üle kobisema ei hakka ja Merkel hoiab ilusasti suu kinni.
Ma isegi arvan,et Prantsusmaa võib asja salamisi toetada.Nende silmis on Saksamaa ikkagi väga tõsine konkurent(mis sest,et kohtumistel suured sõbrad aga see on paljalt poliitika) ja igasugu sakslaste kammitsemine Briti-USA poolt on nende poolt teretulnud.
Meenutagem neid kesktegevusrakettide paigaldamist,kus senini skeptiline Prantsusmaa president(oli see vist Mitterand-suur sotsialist ja rahuvõitleja) kahe käega seda soovis.Miks,mitte selleks,et venelasi korrale kutsuda aga nagu hiljem selgus just sakslaste käsutamist kärpida.
Muideks kas te olete tähele pannud,et Vene nafta indeks(see tuleneb sellest,et Siberi nafta on parafiinirikas ja maailmaturul loetakse seda vähemkvaliteetseks-selle tõttu on loodud sellele eraldi indeks.Nafta mis tuleb Kaspia mere piirkonnast on muidugi teine lugu,see on väga hea kvaliteediga). on juba paar nädalat tagasikäiku teinud ja nüüd juba alla saja taala.Et siis ca kümmekond taala kaotanud paari nädalaga,alla saja taalane hind on juba väikene probleem Venemaa finantsistidele,nimelt riigieelarve täitumine on arvestatud 100 taalase sissetulekuga.
Ma isegi arvan,et Prantsusmaa võib asja salamisi toetada.Nende silmis on Saksamaa ikkagi väga tõsine konkurent(mis sest,et kohtumistel suured sõbrad aga see on paljalt poliitika) ja igasugu sakslaste kammitsemine Briti-USA poolt on nende poolt teretulnud.
Meenutagem neid kesktegevusrakettide paigaldamist,kus senini skeptiline Prantsusmaa president(oli see vist Mitterand-suur sotsialist ja rahuvõitleja) kahe käega seda soovis.Miks,mitte selleks,et venelasi korrale kutsuda aga nagu hiljem selgus just sakslaste käsutamist kärpida.
Muideks kas te olete tähele pannud,et Vene nafta indeks(see tuleneb sellest,et Siberi nafta on parafiinirikas ja maailmaturul loetakse seda vähemkvaliteetseks-selle tõttu on loodud sellele eraldi indeks.Nafta mis tuleb Kaspia mere piirkonnast on muidugi teine lugu,see on väga hea kvaliteediga). on juba paar nädalat tagasikäiku teinud ja nüüd juba alla saja taala.Et siis ca kümmekond taala kaotanud paari nädalaga,alla saja taalane hind on juba väikene probleem Venemaa finantsistidele,nimelt riigieelarve täitumine on arvestatud 100 taalase sissetulekuga.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline