Shackleton kirjutas: ↑17 Dets, 2024 20:18
Ma tunnistan, ma ei saanud vastusest päris täpselt aru, aga. Keskpank ei saa valitsuse kontodele raha kanda. Keskpank ei saa ise valitsuse võlakirju osta jne. (Selliseid asju ei ole võimalik peita)
Võlakirjade intressid muutuvad päeviti.
Näiteks täna müüb keskpank aastaseid valitsuse võlakirju protsendiga 22,43.
Eile müüs protsendiga 22,33
Ja nädal tagasi protsendiga 22,12
Putin kirjutab välja mingi salastatud ukaasi ja keskpank kannab raha sinna kuhu vaja.
Mis protsendiga olid need võlakirjad mille keskpank kommertspankadele müüs ja mis intressiga ta raha laenas? Selles tehingus ei näe ma rahatrükimasinat, küll aga pankade varjatud maksustamist või toetamist, olenevalt missugune on see intresside vahe.
Ukraina sõjväelased helistavad Zelenskile: Härra president, teie käsk on täidetud. Kreml on vabastatud.
Zelenski: Krimm, ma ütlesin, et Krimm on vaja vabastada.
Nagu ma Milovi seletusest aru sain seal videos,siis "laenati" kahele pangale Sberbank ja VTB raha,et nood ostaks võlakirju.Ma pakun,et formaalselt on võlakirjade "laenuraha" tagatiseks inimeste hoiused.Milovi sõnul on tegemist lühiajaliste võlakirjadega,summas 2 triljonit ruubliku.kes tahab tähtaega tead täpsemalt peab vaatama videot aga mul kummitab peas 6 kuud.
Normaalsetes majandustes pankadle riik ei laena raha,et nood saaksid võlakirjasid osta,seda tehakse,kas kasumi arvelt või vaadatakse palju on reserve ja siis ostetakse,kui palju pangad saavad selleks vaba raha kasutada on väga reguleeritud minu teadmiste järgi.Ja igasugu stresstestid on ka selleks välja mõeldud.
Kuna otseselt ei saadud pankasid sundida Venemaal hoiustajate rahade eest võlakirju ostma,vist kardeti peale seda võimalikku pangajooksu ja see on Keskpanga juhi esmane kartus,siis leiutati laename raha-ostate-meie ostame välja lühikese aja jooksul skeem.Aga asja see ei muuda,sellise kiire kohustusliku skeemi sisseviimisega,millest Venemaal ei saa keelduda,kuna keeldumisel võib tugev tuuleiil puhuda aknast mõne rikka pangajuhi nagu linnukese lendama või laua taga joob mõni hapuks läinud teed margiga Kremli eriline,siis olen Miloviga nõus.Sellise laenuskeemiga a la Venemaa eriline sisuliselt käivitati uut moodi lisarahatrükk.Seda on eelkõige vaja rahandusministeeriumile.Minu pakkumine,kogu kiire likviidne vara nagu sularaha,valuutad ja kiiremini sulaks tehtavad väärismetallid on otsa saanud aga sõda neelab iga päev järjest suuremaid summasid raha.Võtame,kasvõi need Keiser Kim Jun III sõdurid,kellede esimesed 200 tapetud laibad on nüüdseks ka dokumenteeritud,meeste eest tuleb maksta.Isegi imperaator Kim Jun III ei tee midagi rahata.Lepingud on tõusnud sõjaväljale minevatele isikutele eelmise aasta ca.450000 ruublikult juba mõnes piirkonnas juba 2 miljonile ruublikule,pange siia otsa ka väljamaksed langenute peredele,meditsiinikoorem sõjaväele ja invaliididele.Ukraina kauglõõgid,mis likvideerivad orkide naftabaase ja tõõstusi,neid kõike on vaja uuendada,tehnika taastamine,jne.,jne.
Selle uue skeemiga on lihtne,väidetavalt on orkide pankades hoiseid väga suurtes summades ja nende kasutamine "tagatisena" on igati võimalik,ei ole seadusi Venemaal,et seda ei saaks teha.Minu pakkumine,peale selle esimese operatsiooni õnnestumist 6 kuu pärast,tehakse uus aga juba suurem summa,kui 2 triljonit ruublikku.
Aga pikas perspektiivis asja see ei muuda,kui tõesti uus administratsioon tahab naftahinna alla tuua,sanktsioonid jäetakse tegevusse ja väidetavalt teeb kooskõlastamiseks konsultatsioone Bideni administratsioon Geeniusega,et midagi väga tõsist ette võtta selle varilaevastikuga,siis ei aita ka skeemitamine.Kuulduste järgi tahavad usakad Venemaale teha "Iraani" nafta ja gaasiäri mõttes.
Kogu see krempel,sanktsioonid ja rahatrükk aga käivitab isegi suurema inflatsiooniralli,kui see on hetkel.Mingil hetkel hakkavad pangahoiuste omanikud kartma raha kadumist ja vot siis läheb naljaks.
kaugeltuuriv kirjutas: ↑17 Dets, 2024 22:31
Mingil hetkel hakkavad pangahoiuste omanikud kartma raha kadumist ja vot siis läheb naljaks.
Kui tekib pangajooksu oht, siis kontod külmutatakse ajutiselt või "ajutiselt" ja seatakse limiit väljavõetavale/ülekantavate summadele.
Mu arust valuutakontodega nii tehtigi.
Hetkel tundub, et pangajooksu hoiab ära aastaselt rublahoiustelt makstav intress: keskpanga baasintress + panga poolt pakutav = 24% . Kusjuures jüaani hoiuse intress on 6,1%.
Võimalik, et see on ka kogu selle baasintressi tõstmise oluline osa - vähendada sõja/sanktsioonide ebakindlust jaekliendi jaoks ja vältida pangajooksu.
Shackleton kirjutas: ↑17 Dets, 2024 18:20
Ma natuke seletaks seda rahatrüki asja. Tehniliselt katteta raha ei ole trükitud. Esiteks sedaus ei luba seda, teiseks nii põhjas nad veel ei ole, et kuskilt sentigi raha poleks võtta. Likviidsuspuudus ei tähenda rahapuudust.
Tehniliselt otsustab keskpank kui palju raha trükib. Jah, otse valitsus ei saa keskpanka selleks sundida aga kaude saab. Venemaal tähendab see seda, et Nabulina libastus trepil, jõi kahtlast teed, tekkisid enesetapumõtted jne.
Venemaal on ikkagi diktatuur ja mingite seadused on vaid formaalsus.
Kuid näitemängu on vaja siiski teha - päris palju finantsiste oskab asju vaadata ja kõige hullem ongi kui rahvas läheb paanikasse. Seega toidu alla ja peale öeldakse on seadused, valitsus ei tohi jne. Seega valitsus teebki salajase ukaasi - annab pangale raha salaja ja pank ostabki väärtusetuid võlakirju...
Igasuguste näitemängude asemel tasub vaadata pigem musta turu dollari kurssi ja tavalist leiva hinda. Need annavad usaldusväärset infot. Tavavenelase aga petab sellise jutuga kenasti ära
Shackleton kirjutas: ↑17 Dets, 2024 18:20
Ma natuke seletaks seda rahatrüki asja. Tehniliselt katteta raha ei ole trükitud. Esiteks sedaus ei luba seda, teiseks nii põhjas nad veel ei ole, et kuskilt sentigi raha poleks võtta. Likviidsuspuudus ei tähenda rahapuudust.
Tehniliselt otsustab keskpank kui palju raha trükib. Jah, otse valitsus ei saa keskpanka selleks sundida aga kaude saab. Venemaal tähendab see seda, et Nabulina libastus trepil, jõi kahtlast teed, tekkisid enesetapumõtted jne.
Venemaal on ikkagi diktatuur ja mingite seadused on vaid formaalsus.
Kuid näitemängu on vaja siiski teha - päris palju finantsiste oskab asju vaadata ja kõige hullem ongi kui rahvas läheb paanikasse. Seega toidu alla ja peale öeldakse on seadused, valitsus ei tohi jne. Seega valitsus teebki salajase ukaasi - annab pangale raha salaja ja pank ostabki väärtusetuid võlakirju...
Igasuguste näitemängude asemel tasub vaadata pigem musta turu dollari kurssi ja tavalist leiva hinda. Need annavad usaldusväärset infot. Tavavenelase aga petab sellise jutuga kenasti ära
Venemaal pole viimase saja aasta jooksul olnud sõltumatuid riiklikke institutsioone (Jeltsini aeg ehk välja arvatud) või võimude lahusust, isegi kohus on olnud mitte õigusemõistja, vaid täitevvõimu (repressiiv)tööriist, kes teeb seda, mida Kremlist kästakse. Seega pole mõtet ajada sellist juttu, et seda ei saa teha sellepärast, et seadus ei luba.
Kõike saab teha ja tehaksegi, ja veel nii, et saaks väita, nagu oleks juriidiliselt kõik korrektne. Enam-vähem. Meenutagem või 1940. aasta juunis töörahva revolutsiooni käigus tekkinud Eesti nõukogude vabariiki, mis poolteist kuud hiljem täiesti vabatahtlikult Nõukogude Liidu embusesse hüppas. Nii on Venemaal asja käinud väga kaua, pakuks, et kuskil sellest ajast alates, kui Moskva endale suurvürsti tiitli sai.
Aeg Aleksander II kohtureformist kuni I ms. alguseni on tõenäoliselt kõige õigusriiklikum periood. Muidugi oli tsaar enne 1905. aastat absoluutne monarh, aga ta sekkus ainult väga suurtesse asjadesse. Zassulitš ju mõisteti lõppude lõpuks õigeks - nii NSVL kui praeguse Venemaa ajal oleks see kujuteldamatu.
Bolševikel jm. riigivastastel oli ka tsaaririigis igati hea elu - asumisel olla polnud raske ja kui ei viitsinud seal olla, sai kergesti ka välismaale põgeneda.
Jällegi võrreldamatu korraga, mille nad ise hiljem kehtestasid.
Saage palun sellest aru, et ei saa salaja raha trükkida. Ei ole see venemaa nii võimas midagi.
Teiseks venemaal(t) ei ole raha veel otsa saanud. Neil on oma rahaturg ja oma "euribor". Lihtsalt riigil on raske seda raha kätte saada. Pangad võiks ja saaks ilma selle keskpangata ja odavama rahaga osta neid võlakirju kui nad tahaks, aga keegi ei taha ja riik väljastpoolt laenata ei saa.
Lõppeks tavalisel inimesel vahet pole kuida pidi tema raha ära kaob.
Kas see on nüüd majanduse teema, või teema, kus isehakanud ajaloolased otsivad mingeid paralleele möödunud aegadega? Milleks see kõik? Jääb selline mulje, et finantsminister Siluanov kutsub kokku oma nõunikud ja nende ainuke soovitus on, teha nii, nagu Venes on alati tehtud! Küsimusele, kuidas ja täpsemalt, saab ta vastuseks ebamäärase pobina ja mämmerdamise.
Jah, muidugi, Venes ei toimi kõik nii, nagu õigusriigis peaks toimima. Et kui on selline eelarve puudujääk ja sellele ei ole katet, tuleb ju teha lisaeelarve, kokku kutsuda Riigiduuma jne. Aga kuna riigiduuma on vaid "nö paberil", siis tolku oleks temast vähe, mingit lahendust ei suudaks ta välja pakkuda. Kuid paberil ja pressiteate jaoks, et eelarve on lõpuks tasakaalus ja mingit puudujääki ei ole, mõeldigi välja selline skeem. Kõik ju lihtne: Keskpank laenab siht otstarbeliselt raha 2 pangale, et need ostaksid selle raha eest riigi võlakirju, mille finantsmin peab kuu aja pärast tagasi ostma. Pangad annavad need võlakirjad Keskpangale võla katteks. Ja finantsmin saab teatada, et puudujääki ei ole ja plussid ja miinused on tasakaalus! Kui ikka Riigiduumal ei mingit kontrolli valitsuse tegevuse üle, siis ongi kõik hästi, keegi ei kobise ja nõua aru. Kuu aja pärast on juba uus eelarve aasta ja saab uued skeemid välja mõelda.
Kuid rahatrükist... Ma kuskilt kuulsin mini eksperdi intekast, et käega katsutav rahamass oli vist viimase viie aasta jooksul tõusnud 65 miljardilt 110 miljardini, kuidagi nii. Umbes kaks korda on ringlevat rublade massi suurendatud. See näitab jätkuvat varimajanduse osa Vene majanduses ja et paljud venemaalased ajavad asju sularahas: ostavad, müüvad, osutavad teenuseid sularaha eest, et ei peaks makse maksma ja see kuskil ei kajastuks.
Rahandusminister ei osta midagi tagasi kui tal raha pole, kommertspangad maksavad keskpangale tagasi ja kommertspankade kohustuste tagatiseks jäävad need samad võlakirjad.
Elik sinu raha tagatis on riigi lubadus et ma võtsin, aga panen kõik kunagi tagasi.
Jura kirjutas: ↑18 Dets, 2024 10:14
Hetkel tundub, et pangajooksu hoiab ära aastaselt rublahoiustelt makstav intress: keskpanga baasintress + panga poolt pakutav = 24% . Kusjuures jüaani hoiuse intress on 6,1%.
Seejuures jüaani baasintress on 3,1% langevas trendis, siis Vene kommertspangad pakuvad poole kõrgemat kasvavas trendis, mis näitab kõva raha "nälga". Arvata võib, et jüaan on mahult ainus valuuta, mis aitab hoida importi. Lipsitsi hinnangul sisaldab Vene hinnaindeksi aluseks olev kaubakorv kuni veerand importkaupu. Niipalju siis impordi asendusest ja avatusest rubla kursi riskile. Peskov teatavasti vastas pööblile, aga mis teil rubla kursist teiste valuutade vastu, palka saate edasi ju rublas.
Shackleton kirjutas: ↑18 Dets, 2024 17:06
Nüüd on asjad sassis
Rahandusminister ei osta midagi tagasi kui tal raha pole, kommertspangad maksavad keskpangale tagasi ja kommertspankade kohustuste tagatiseks jäävad need samad võlakirjad.
Elik sinu raha tagatis on riigi lubadus et ma võtsin, aga panen kõik kunagi tagasi.
Pole küll finantsspetsialist aga nii see ei käi. Lühiajalisi võlakirju emiteerivad kõik riigid, et ühtlustada tulude-kulude tasakaalu. Suurimad kulud ei lange tavaliselt kokku suurimate tulude laekumise ajaga. Kui ei ole vahendeid võlakirjade lunastamiseks, siis emiteeritakse uusi võlakirju või kasutatakse reserve. Venemaa eelarve on rehtud miinusega aga miinuse katmiseks on määratud ka allikad. Arvatakse, et esimesed tõsisemad probleemid tekivad neil 2026. aasta eelarvega, sest siis pole enam piisavalt reserve miinuse katmiseks ja tuleb kärpida sotsiaalvaldkonda või tõsta makse. Mõlemad oleks ühiskonnas ebapopulaarsed, sest tooks sõjast tingitud probleemid tavavenelastele koju. Soovitan lugeda näiteks Interfaxi, mis on üks väheseid kättesaadavaid Vene meediaväljaandeid. Sõda peaaegu ei kajastata, ehk kogu teema on pühitud vaiba alla. Tavavenelasele jääbki mulje, et kõik on endiselt normaalne, kui kõrge inflatsioon välja arvata. Mis on muidugi märk, et vaip siiski tossab juba.
Shackleton kirjutas: ↑18 Dets, 2024 17:06
Nüüd on asjad sassis
Rahandusminister ei osta midagi tagasi kui tal raha pole, kommertspangad maksavad keskpangale tagasi ja kommertspankade kohustuste tagatiseks jäävad need samad võlakirjad.
Elik sinu raha tagatis on riigi lubadus et ma võtsin, aga panen kõik kunagi tagasi.
Pole küll finantsspetsialist aga nii see ei käi. Lühiajalisi võlakirju emiteerivad kõik riigid, et ühtlustada tulude-kulude tasakaalu. Suurimad kulud ei lange tavaliselt kokku suurimate tulude laekumise ajaga. Kui ei ole vahendeid võlakirjade lunastamiseks, siis emiteeritakse uusi võlakirju või kasutatakse reserve. Venemaa eelarve on rehtud miinusega aga miinuse katmiseks on määratud ka allikad. Arvatakse, et esimesed tõsisemad probleemid tekivad neil 2026. aasta eelarvega, sest siis pole enam piisavalt reserve miinuse katmiseks ja tuleb kärpida sotsiaalvaldkonda või tõsta makse. Mõlemad oleks ühiskonnas ebapopulaarsed, sest tooks sõjast tingitud probleemid tavavenelastele koju. Soovitan lugeda näiteks Interfaxi, mis on üks väheseid kättesaadavaid Vene meediaväljaandeid. Sõda peaaegu ei kajastata, ehk kogu teema on pühitud vaiba alla. Tavavenelasele jääbki mulje, et kõik on endiselt normaalne, kui kõrge inflatsioon välja arvata. Mis on muidugi märk, et vaip siiski tossab juba.
Interfax refereerib Siluanovi sõnu, nagu CNN või BBC.
Siluanov on kogu detsembri keksinud kui eduks ta võlakirjaturul oli...purustades ajaloolisi rekordeid jne, mainimata muidugi seda, et kõik temapoolsed võlakirjade emiteerimised jäid suuuuurelt alamärgituks ( ja nad ei üritanud ega ürita mingit lühiajalist võlga saada.
Keskpank laenas pangale üheks kuuks ja pank laenas edasi neljaks aastaks.
