www.militaar.net

toomas tyrk kirjutas:Aga jäävad veel kaks muud ressurssi peale raha - aeg ja inimesed.

Nõus. Samas mõjutab kerge finantsressursi tõuge ka inimressursi loomisele/koolitamisele ja aja võitmisele pigem positiivselt, kui negatiivselt.

Mercurius kirjutas: Loomulikult tuleb siin leida pikaajaline plaan, et võimekuste komplekt ja elukaared oleksid optimaalsed. Laenu kaasamise mõte ongi kriitiliste võimelünkade (või mahtude) ajas kiiremini kätte(ja käiku)saamine. Selle eest tulebki (kahjuks) kokkuvõttes natukene rohkem maksta.

Lemet kirjutas:Huvitav, mis lõpptulemusena olnuks odavam- kas võtta laenu ja osta selle hinnaga nagu seda tegi Soome endale Leopardid või mitte võtta laenu ja osta helesinises tulevikus uued või hakata ostetavaid moderniseerima? Sellest, et viimase variandi alla kuulub boonusena pikalt tankideta olek, map räägigi...

Hetkel tundub, et kõige odavam on brittide raskemate masinate siia vedamine, loodetavasti teevad pauku ka, kui vaja.
Lootus ei ole iseenesest väga hea plaan...
Halb on see, et mingil ajal vuravad nad koju tagasi.
Kas see lahendus on ühele riigile kohane, kuluefektiivne - loomulikult.

Ehk siis näiteks võiks laenuraha kasutada kohtades, kus meil on võimeaugud, mida liitlased ei saa/ei taha/ kinni toppida ja mida oleks mõistlik pigem täna kinni toppida (kasutatud ja odavam varustus), kui tulevikus (kasutatud enam ei ole ja uut ei jõua osta).

Mercurius kirjutas: Ehk siis näiteks võiks laenuraha kasutada kohtades, kus meil on võimeaugud, mida liitlased ei saa/ei taha/ kinni toppida ja mida oleks mõistlik pigem täna kinni toppida (kasutatud ja odavam varustus), kui tulevikus (kasutatud enam ei ole ja uut ei jõua osta).

Sellisel juhul ju tankid enam esimeses järjekorras küll ei ole. Kui britid tõesti oma Chally 2 kohale veavad. Koos vajaliku toetuse ja õhutõrjega.

Ja kuna mina olen parandamatu optimist, siis näen ma pigem sellist võimalust, et 5-10 aasta möödudes lahkuvad siit küll liitlased, aga nende toodud tehnika jääb siia. Ja juba meie meeste poolt mehitatuna...

Mina oma lolli peaga laenaks, et betooni valada. Ehitaks ladusid. Garaaze/varjualuseid sõidukitele. Täna on meil mitmed tundlikud artiklid piltlikult või otseselt lageda taeva all, lõpuks lähevad need utiili, siis poleks ka ladusid enam nagu vaja...

Wehrmachti tankivägi, mis sõitis 1941 edukalt poolest Venemaast üle, oli tihtipeale 1938 jalavägi. Tankivägi saadi jalaväest selle ümberõpetamise ja ümberformeerimise teel.
https://en.wikipedia.org/wiki/Panzer_division#Numbered
1935 loodi puhtalt tankidiviisidena loetletud 34-st tankidiviisist vaid 3.

Ja mida sa sellega mõista tahad anda? Et topime suvalt Scoutspati tanki ja elame õndsalt edasi?
Tänapäeva tank on ikka tiba keerukam kui 1941. aasta tank. Ja see keerukus ei avaldu ainult meeskonna väljaõppes, vaid ka toetusstruktuurides töötavate inimeste väljaõppes. Neid on meil tõenäoliselt oluliselt vähem ümber tõstmiseks kui professionaalset jalaväge.

nimetu kirjutas:

Wehrmachti tankivägi, mis sõitis 1941 edukalt poolest Venemaast üle, oli tihtipeale 1938 jalavägi. Tankivägi saadi jalaväest selle ümberõpetamise ja ümberformeerimise teel.
https://en.wikipedia.org/wiki/Panzer_division#Numbered
1935 loodi puhtalt tankidiviisidena loetletud 34-st tankidiviisist vaid 3.

Ja mida sa sellega mõista tahad anda? Et topime suvalt Scoutspati tanki ja elame õndsalt edasi?
Tänapäeva tank on ikka tiba keerukam kui 1941. aasta tank. Ja see keerukus ei avaldu ainult meeskonna väljaõppes, vaid ka toetusstruktuurides töötavate inimeste väljaõppes. Neid on meil tõenäoliselt oluliselt vähem ümber tõstmiseks kui professionaalset jalaväge.

Et kes kord jalaväelane on olnud, sellest enam inimest ei saa ja kuulipildujast keerulisema süstemi juurde pole tal asja? Või mida siin täpsemalt öelda on tahetud?

Et kes kord jalaväelane on olnud, sellest enam inimest ei saa ja kuulipildujast keerulisema süstemi juurde pole tal asja? Või mida siin täpsemalt öelda on tahetud?

Pigem niipidi, et mees, kes on vastutama pandud veokite korrashoiu eest, ei suuda lisaks sellele veel samal ajal tanke hooldada. Kusagilt tuleb leida lisamehi. Ja hea väljaõppega lisamehi.
Sama kehtib ka Scoutspataljoni tööülesannete kohta. Keegi peab ilmselt nende praegust rolli ka täitma. Kui me just mingit uut kloonimise meetodit ei leia...

nimetu kirjutas: Ja mida sa sellega mõista tahad anda? Et topime suvalt Scoutspati tanki ja elame õndsalt edasi?
Tänapäeva tank on ikka tiba keerukam kui 1941. aasta tank. Ja see keerukus ei avaldu ainult meeskonna väljaõppes, vaid ka toetusstruktuurides töötavate inimeste väljaõppes. Neid on meil tõenäoliselt oluliselt vähem ümber tõstmiseks kui professionaalset jalaväge.

Tänapäeval antav haridus olla kah tiba parem kui 1941. aastal.
Tanki hooldus_ei_saa_olla(juba tanki kui sellist silmas pidades) ulmeliselt keeruline, tegu on pigem komponentide vahetamisega, mis, teaduspärast, jääb raketiteadusest kaugele maha.

Ma hakkan neid liitlaste Eestis paiknevaid üksusi tõsise sõjalise võimena võtma peale keskmaa-õhutõrje siia paigutamist. Kas need Patriotid, mida me küsisime, tulevad või mitte? Sinnani on siin paiknevate liitlaste koos meiega vastu hakkamine häda korral ikkagi raske, sest kogu soomusjõud saab olema õhust haavatav ning sõjaliselt arenenumad riigid ei oska või pole eriti harjutanud täielikult kaotatud õhuruumi tingimustes sõdima.
Kui seda keskmaa õhutõrjet liitlased ei too, siis ütleksin, et leedulased on oma NASAMSiga väga õigel teel, kuhu meil praeguste rahade juures asja ei ole.

Väike OT, kuid Trumm väitles siin teemas raiskamisest uute politseiautode liisimisel..


Kogu järgnenud teematrisustav "politseiautondus" kustutatud.
Teemasolkimise algataja Roamless hoiatatud.
(by Borja)

Et kes kord jalaväelane on olnud, sellest enam inimest ei saa ja kuulipildujast keerulisema süstemi juurde pole tal asja? Või mida siin täpsemalt öelda on tahetud?

Jah, õigus.
Minu jutu mõte oli selles, et kontseptsioon "meil pole tankidele inimesi ja inimese võtmiseks pole raha" põhineb eeldusel, et tankiüksus tuleb olemasolevale LISAKS.
Tegelikult on tehtav analoogne ümberstruktureerimine nagu Scoutsi tabab - armoured cavalry üksusest saab lihtsalt natukese ajaga mech infantry üksus.
Lihtsalt see protsess on märksa ulatuslikum - nt allüksuste koosseis jääb ka väiksemaks.

Läheb vist juba üsna OT, kuid ehk Borja ei pahanda.

Tuues näiteks sakslaste sõja alguse tankirügemendi (3 tanki kompaniid), mida toestas üks 120-200 meheline tagalakompanii. See omakorda koosnes kompanii staabist, 1 pioneerirühmast, 2 remondi/hooldus rühmast ning 1 relva(hooldus), 1 raadio remondi ja 1 varuosade jagudest, kes tegelesid ainult tankide käigus hoidmisega. Kompaniiülem oli eelistatavalt ohvitser, kes omas insenerikraadi automehaanikas. Talle otse alluvatelt ohvitseridelt eeldati samuti haridust automehaanikas. Remondi/hooldus rühmas oli kokku 24 mehaanikut, 2 treialit, 2 keevitajat, 2 elektrikut, 2 kraanajuhti, 1 sepp, 1 tisler, 1 tekstiilimeister, 1 värvija, 1 abiline ning 1 vastutav isik. Pioneerirühma ülem pidi samuti omama haridust automehaanika vallas ning tema rühma liikmed pidi suutma välitingimustes iseseisvalt teostama ajutisi parandustöid tankidel; ~30 inimest. Relva jagu vastutas tanki pearelva, torni stabilisaatorite, kinnituste ning liikumismehhanismide parandamise ja vahetamise eest; kokku 7 meest. Raadio remondi jagu, mis koosnes neljast mehest, tegeles iseenesest mõistetavalt tankide raadiote parandusega. Varuosade jao eesotsas oli automehaanika alaseid teadmisi/haridust omav ohvitser või tsiviilinspektor; kokku 11 meest.


Ajaga on muidugi paljud asjad muutunud, osad ülesanded lihtsustuvad või kantakse vastutus mujale, teised muutuvad jälle keerulisemaks ja teadmispõhisemaks. Logistiline jalajälg jääb aga endiselt märkimisväärseks. Sealjuures ei saa mainimata jätta, et kõik need struktuurid vajavad ka eritehnikat (pioneeritanke, tööriistu jne.).

nimetu kirjutas:Läheb vist juba üsna OT, kuid ehk Borja ei pahanda.

Tuues näiteks sakslaste sõja alguse tankirügemendi (3 tanki kompaniid), mida toestas üks 120-200 meheline tagalakompanii. See omakorda koosnes kompanii staabist, 1 pioneerirühmast, 2 remondi/hooldus rühmast ning 1 relva(hooldus), 1 raadio remondi ja 1 varuosade jagudest, kes tegelesid ainult tankide käigus hoidmisega. Kompaniiülem oli eelistatavalt ohvitser, kes omas insenerikraadi automehaanikas. Talle otse alluvatelt ohvitseridelt eeldati samuti haridust automehaanikas. Remondi/hooldus rühmas oli kokku 24 mehaanikut, 2 treialit, 2 keevitajat, 2 elektrikut, 2 kraanajuhti, 1 sepp, 1 tisler, 1 tekstiilimeister, 1 värvija, 1 abiline ning 1 vastutav isik. Pioneerirühma ülem pidi samuti omama haridust automehaanika vallas ning tema rühma liikmed pidi suutma välitingimustes iseseisvalt teostama ajutisi parandustöid tankidel. Relva jagu vastutas tanki pearelva, torni stabilisaatorite, kinnituste ning liikumismehhanismide parandamise ja vahetamise eest; kokku 7 meest. Raadio remondi jagu, mis koosnes neljast mehest, tegeles iseenesest mõistetavalt tankide raadiote parandusega. Varuosade jao eesotsas oli automehaanika alaseid teadmisi/haridust omav ohvitser või tsiviilinspektor; kokku 11 meest.

Aga kui palju me nt ajateenistusse kutsumisel tunneme huvi inimese õpitud eriala vastu? Olen päris kindel, et kui kutsuda spetsialistid sisse nt 25-aastaselt, siis nimetatud spetsialistidest 90% on võimalik saada ajateenijatest, kes on vastava eriala lõpetanud ja/või sellel töötanud. Eestis on mitu ülikooli ja hulgaliselt kutsekaid, mille lõpetajaid mõõdetakse igal aastal tuhandetes. Näiteks pooled sõduri eralad (elektrikud, mehhaanikud), täiesti diplomiga, on võimalik saada Tallinna Tööstushariduskeskuse lõpetanutest. Kuna meil ei ole tehnikaarmeed, siis pole olnud ka praktilist survet sellist selektsiooni teha, ahh oled elektrik, pofig, mine jalaväelaseks. Tehnikaarmee aga eeldab teistsugust lähenemist.
Isegi suurte ressurssidega nõuka riigis taibati seda aegsasti ja ei tehtud mitte ainult kutsealuste selektsiooni eriala järgi (et oleks lihtsam õpetada), vaid lausa kasvatati kaadrit maast madalast, ALMAVÜ kaudu.

Näiteks inseneride probleemi lahendas nõuka armee sedasi, et teatud erialadel tuli peale ülikooli teenida 2 aastat. Üks minu kolleeg, hariduselt VK insener, veetis sedasi 2 aastat peale tippi Kaug-Idas juhendades raketibaaside ehitustöödel torutööde tegemist (mida tegid spets ehitusväeosad). Sai sõjalise kafeedrast oma leitnandi kätte ja läks rongile.

Kõik need võimalused on täna kasutamata, lihtsalt moes on laiutada käsi ja rääkida, kui raske on kaadrit palgata. Kus see kirjas on, et kõike kaader peab tegema? Õpitud abituse sündroom...? Miks peaks läbi ussi emmi hakkama suvalisest 18-aastasest mehhaanikut tegema, kui tal pole selleks eeldusi ega huvi? Mahavisatud aeg.

Sellisel juhul peaks ajateenistus oluliselt pikem olema, sest ei 9 ega 11 kuuga ei saa sa toimivat süsteemi. Esmase väljaõppe saad anda, kuid see on ka kõik. See kõik eeldab pikemat praktiseerimist.

Ja sellise hulga autode korraga müüki paiskamine nagu PPA kasutab ei ole tänapäeval eriti mõeldav. Sellepärast lähevad kõik võimalikud masinad kasutusrendi alla. Need mida ei ole võimalik rentida (liiga spetsiaalne tehnika) kasutatakse kuni selle masina surmani.

USA-s kestab tanki meeskonnaliikme (juht, sihtur, laadur - 1 eriala neist) väljaõpe peale SBK-d 15 nädalat. Ilmselt raketiteadust ei sisalda (vt Laaneotsa tsitaat).