www.militaar.net

TTA kirjutas:

Kulibin kirjutas:Siin tehnikateemas ma pakkusin kunagi, et paigaldan Sergeile servod ja optilisel kujutuvastusel põhineva automaatsihtimise ... Odavalt.
Täielik huvipuudus.

Tee tötöav prototüüp valmis, küll siis huvi ka tekib. Selleks ei ole ju päris Sergeid vaja. Osav töömees teeb puidust maketi.

Mitte küll otseselt isand Kulibinit silmas pidades, aga laiemalt- juba pikemat aega näikse olevat käes sedasorti seis, et need, kes midagi teha mõistavad, ei pea nägema vaeva mingi ukse taga kraapsjala harjutamiseks- tööd kipub selletagi olema rohkem, kui teha jõutakse. Miska soovitused ülalolevas stiilis "Tehke midagi valmis..." on sulaselge õhursiskamine. Huvi peaks ikka sealtpoolt tulema, kellel soov. Tegijatel on oma ressursiga muudki teha.

Lemet kirjutas:

TTA kirjutas:

Kulibin kirjutas:Siin tehnikateemas ma pakkusin kunagi, et paigaldan Sergeile servod ja optilisel kujutuvastusel põhineva automaatsihtimise ... Odavalt.
Täielik huvipuudus.

Tee tötöav prototüüp valmis, küll siis huvi ka tekib. Selleks ei ole ju päris Sergeid vaja. Osav töömees teeb puidust maketi.

Mitte küll otseselt isand Kulibinit silmas pidades, aga laiemalt- juba pikemat aega näikse olevat käes sedasorti seis, et need, kes midagi teha mõistavad, ei pea nägema vaeva mingi ukse taga kraapsjala harjutamiseks- tööd kipub selletagi olema rohkem, kui teha jõutakse. Miska soovitused ülalolevas stiilis "Tehke midagi valmis..." on sulaselge õhursiskamine. Huvi peaks ikka sealtpoolt tulema, kellel soov. Tegijatel on oma ressursiga muudki teha.

Ütle nüüd tõsiselt. Kas sina oleksid nõus tühja maksma tundmatu isiku avalduse peale kusagil foorumis stiilis "Andke pappi, teen odavalt valmis!". Eriti kui kogemused arendustegevusega on näidanud, et pahatihti ka kõige lihtsamad asjad võtavad aega ja raha rohkem kui esmapilgul tundub.

Reeglina veenab klienti kõige paremini portfolio.
Sergei modifitseerimiseks ei ole seda vaja vedada isegi töökotta, vaja on teha mõningad mõõdistustööd kliendi juures.
Paigaldus samuti kliendi juuresolekul ja pinnal. Vaevalt, et EKV valduses on tehasejoonised, oleks veel lihtsam.

Täpselt samuti poleks mul mingit tahtmist väga spetsiifilist prototüüpi (s.t et kuskile mujale poleks seda eriti perspektiivi turgu lükata) ehku peale välja töötada. Eriti kui mul tööd niigi rohkem kui teha jõuan. Nagu see olema kipub. Ükski punkt, miks ma peaksin sedasorti nuhtlust endale ettevõtjana kaela tahtma...?

Edit: Küll aga võtaksin ma juhul, kui pakutavat süsteemi vaja oleks, pakkujaga ühendust, uuriksin, mida ta varem on teinud ja kuidas on vastukajad tellijatelt. Antud juhul võib lihtsalt järeldada, et millegi taolise järgi ei tunta lihtsslt vajadust... Muideks, kas soomlased mitte ei aretanud oma Sergeid mingite radarite peale?

Juhani Putkinen kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Pigem on tegu teineteist täiendavate relvasüsteemidega

Jah.

Näiteks selle Soome Leopard 2 Marksmaniga on odav lasta droone alla võrreldes õhutõrjeraketiga.

Käsitsi suunatav Sergei on aeglane, aga Marksmaniga saab alla lasta ka madalal kiiresti liikuva ründelennuki.

Parem "vanarauast" kokku klopsitud õhutõrje kui ei üldse õhutõrjet.

kas Marksmanile on tehtud ka mingeid uuendusi- radarid jne.? soome on ju maailmas ainuke selle kasutaja, ja ka neil on ainult 5tk., mis on 1 patarei suure miinusega (vist 2 paari ja üks reservis?), saksa gepardid olid 36 tk. per diviis, vist 12 tk. per brigaad. saksa gepard oli ka 3 korda kallim , kui tank, mida ta kaitsma pidi. ja seda ilma rakettrelvastuseta, stingeritega oli relvastatud gepardi varumeeskond, kes loksus unimogi kastis.

vk1. seitse - see on ikka oluliselt suurem numbri kui null.

Las venelased katsetavad kas tasub tulla laskeulatusse ca. 4000 m Soome soomusüksuse lähedale.

Juhani Putkinen kirjutas:vk1. seitse - see on ikka oluliselt suurem numbri kui null.

Las venelased katsetavad kas tasub tulla laskeulatusse ca. 4000 m Soome soomusüksuse lähedale.

aitäh!
kahju, et soome ei hankinud saksa ja hollandi gepardeid, kui neid jordaaniasse ja brasiiliasse müüdi. rumeenia ostis ka, kuid need läksid vähemalt NATOsse

Need Soome Marksmanid on praktiliselt sama asi kui Gepard. Nüüd kui Leopard 2 peal, võib-olla isegi paremad kui Gepard.

Siin kisub muidugi asi tehnoloogiliseeks, mis pole eriti selle teema point. Aga tahan siiski toonitada, et EKV-l puudub adekvaatne võimekus tõrjuda isegi droone. Need Sergeid on iseenesest ju toredad asjad, aga ainult maapealsete märkide tabamiseks. Süürias nendega enamjaolt seda tehaksegi ja mitte ainult Süürias. Amerite Gatling tüüpi Vulcan on ilma servodeta, andurite ja tarkvarata vaid üks kiire-kiire tinaprits.
-----------------------------------------------------------------------------------
Kui kannavad maha need A-10, siis tasuks eemaldada see aerodünaamiline kest ümber selle imelise pritsi ja kasutada neid sihipäraselt.

2 x 35 mm Oerlikon (nagu Marksmanis) on kindlasti etem kui Sergei. Sergeid aga on täitsa olemas.

Jah, neid senisel kujul mõttetuid Sergeisid peaks EKV-l jaguma. Kui jalutada USA romuplatsidel, saaks sealt muidugu paremaid pritse, aga see eeldab kogu platformi ehk siis kinemaatika nullist projekteerimist. Sergeil on ligtsalt vaja eemaldada vändad, treida sobivad vahetükid, paigaldada servod. Elektroonika mahub kasti, mis on nn. Diplomaadikohvri suurune. On muidugi üks vastik nõue: Nimelt on vaja minimaalselt 70 volti DC. Et süsteem toimiks. Ilmselt käib EKV vastava ala spetsialistidele see üle mõistuse, sest reeglina on liikurid kas 12 või 24 pardapingega ...

Kulibin kirjutas:On muidugi üks vastik nõue: Nimelt on vaja minimaalselt 70 volti DC. Et süsteem toimiks.

Sergei lähedale on vaja paigutada diiselgeneraator müristama. Ka Leopard 2 Marksmanis on eraldi generaator "servode" jaoks. Pinge pole probleem, aga võimsust on palju vaja, et kiiirendada palju rauda torude suunamiseks kiiresti lennukist ettepoole.

Nii on. Asjad on küll arenenud edasi ja neodüümmagnetitega mootorid on üsna säästlikud, aga võimsust on vaja siiski.
Minu arvutuste kohaselt vajab Sergei tagasihoidlikult vaid mingi 4 kilovatti, et kiirelt liigutada saaks, enamat ei kannata see mehhaanika välja. Muu süsteem piirduks kilovatiga. Seega piisaks mingist parematsorti Honda mootoriga genekast, mida poest saab. 16A 240V oleks küll abiks. Mootorid võivad küll hetkeliselt kiirendades tarbida märksa suuremaid voolusid, aga head kondensaatorid kompenseerivad selle.
P.S. Konsulteerisin just asja meie tarkvarainseneriga ja üldiselt polegi asjad nii roosilised.
Kujutuvastusel põhinev värk on väga lapsekingades siiski ja antud süsteemis olleks hetkel kiirelt lahendatavad kaks varianti. Kontrasti ja sellele järgnev prioriteedi tuvastus. Ballistiliste arvutuste kohapealt arvas mees, et vaja on teha palju pauku, et saaks süsteemi iseõppivaks. Suur abi oleks vastavate spetside kaasamisest. Niiehknii jääks siiski sihturi koht alles, kes tegeleks kusagilt eemalt objektide jälgimisega ja vajutaks õigel hetkel autopilot nuppu. Ma kusagil tehnikateemas kirjeldasin vastavat süsteemi, mis tegeleks maapealse perimeetri kaitsega. Täisautomaatsena suudaks katta mingi 35 laskesektori ja probleemiks oleks pigem see, kuidas eraldada süütut metssiga ja purjus talumeest vaenlasest. Nagu eelnevalt kirjutasin on Sergei pigem atraktiivne maapealsete märkide tabamiseks.
Mu hiljutine haltuuraots Poolas puudutas seda teemat ja kriitiliste lahenduste korral teatavasti ei saa usaldada sõdurit, kes võib jääda tukkuma, olla purjus või süda hell. Põhimõte selles, et kõik mis soe, saab tina. Aga seda purjus talumehe tiira-taara olemist ei õnnestu välja filtreerida. Vähemalt hetkel kasutada oleva arvutusvõimsuse najal.

Sergei automatiseerimise (ja elektrilise suunamise) lahendusi on pakkumisel piisavalt, jalgratta leiutamisel pole vast pointi.

Kulibin kirjutas: P.S. Konsulteerisin just asja meie tarkvarainseneriga ja üldiselt polegi asjad nii roosilised.
Kujutuvastusel põhinev värk on väga lapsekingades siiski ja antud süsteemis olleks hetkel kiirelt lahendatavad kaks varianti. Kontrasti ja sellele järgnev prioriteedi tuvastus. Ballistiliste arvutuste kohapealt arvas mees, et vaja on teha palju pauku, et saaks süsteemi iseõppivaks. Suur abi oleks vastavate spetside kaasamisest. Niiehknii jääks siiski sihturi koht alles, kes tegeleks kusagilt eemalt objektide jälgimisega ja vajutaks õigel hetkel autopilot nuppu. Ma kusagil tehnikateemas kirjeldasin vastavat süsteemi, mis tegeleks maapealse perimeetri kaitsega. Täisautomaatsena suudaks katta mingi 35 laskesektori ja probleemiks oleks pigem see, kuidas eraldada süütut metssiga ja purjus talumeest vaenlasest. Nagu eelnevalt kirjutasin on Sergei pigem atraktiivne maapealsete märkide tabamiseks.
Mu hiljutine haltuuraots Poolas puudutas seda teemat ja kriitiliste lahenduste korral teatavasti ei saa usaldada sõdurit, kes võib jääda tukkuma, olla purjus või süda hell. Põhimõte selles, et kõik mis soe, saab tina. Aga seda purjus talumehe tiira-taara olemist ei õnnestu välja filtreerida. Vähemalt hetkel kasutada oleva arvutusvõimsuse najal.

Soojadel maadel baaside kaitsmiseks on automaatsed süsteemid välja töötatud: jänkidel C-RAM, sakslastel Mantis. C-RAM on kasutuses ja töötab ka, pidada miinipilduja miinid ja raketid lennu pealt sodiks laskma, täisautomaatses režiimis. Ise elusuuruses näinud paraku ei ole. Seal on igatahes suudetud vajalikud eristamised ära teha, linnud, kopterid ja UAV-d lendavad jätkuvalt. Seda küll ei oska öelda, kas näiteks lennukitele peibutiste väljalaskmisel mingeid piiranguid on seatud, muidu hakkavad nad neid sülitama üsna kohe, kui rattad maast lahti.