www.militaar.net

Nii ongi. Lihtsam kohe politseisse minna, milleks veel kaupmehe juurde?
Mingit suurt bürokraatiat seal pole, vaadatakse lihtsalt relv ja paberid üle.

Poodi on asja siis, kui relv "liigub" KL ja Politsei relvaregistri vahel.

Tere foorumlased,

Kas tsiviilkäibes olevad noad võivad olla kahepoolse teraga? Relvaseadust uurides jäi silma selline punkt: § 20. Tsiviilkäibes keelatud relvad ja laskemoon. (2) Tsiviilkäibes keelatud külmrelvad on:3) vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud.
Sellest loen mina välja, et keelatud on ainult selline kahepoolselt teritatud nuga mis vedru-või raskusjõul välja viskub ja seejärel jäigalt kinnitub. Et siis juba baasolekus jäik nuga võib olla kahelt poolt teritatud?

Ette tänades.

milleks sa küsid seda siin, arusaamatu

Keelatud on see mis paiskub välja ja mille tera on üle 8,5 cm või tera on kahelt poolt teritatud. Kui tegemist on jäigalt kinnitatud teraga s.t see ei paisku kusagilt vedru- või raskusjõu tõttu välja, siis on tegemist igati legaalse asjaga. Terita mitmest küljest tahad.

Tervist,
Tekkis selline küsimus, et vaja relvakapp soetada, aga kuhu.
Nimelt elan linnakandis, aga jahil käin hoopis maal ... Maakoht asub hoopis teises vallas ... Ja sisse kirjutatud olen linna.
Siit küsimus : Kas relvakapp peab olema elukohajärgses või kuidas ? .. seadusest välja seda mitte kuskilt ei lugenud :/

Ettetänades, Peep

§ 46. Füüsilise ja juriidilise isiku relva ja laskemoona hoidmine

(1) Füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas.


Seega relv peab asuma aadressil, mis on märgitud relvaloale.

Tere,

Kas Eestis mõõdetakse relva üldpikkust kokkumurtud kabaga või "tagaasendis" kabaga?
Näiteks: Sig-Sauer 556 SBR on "lahtise" kabaga 742 mm ning "kinnise" kabaga 510 mm pikk. Esimesel juhul on ta EV seaduste järgi püss, teisel püstol. Vintraud on muidugi mõlemal juhul alla 300 mm, täpsemalt 254 mm.
Seega läheb ta igal juhul püstolite kategooriasse?

Parimat!

Mõõtmed mõõtmeteks, Eestimaal on "pikkade püsside" padruneid tarvitavad püstolid ("Eriohtlikkusega laskemoona" puudutavate paragrahvide tõttu) niiehknaa tsiviilkäibes keelatud.

Ei nõustu. Vähemalt sellest https://www.riigiteataja.ee/akt/12819844 ma küll midagi sellist välja ei suuda lugeda.

ints999 kirjutas:Tere,

Kas Eestis mõõdetakse relva üldpikkust kokkumurtud kabaga või "tagaasendis" kabaga?
Näiteks: Sig-Sauer 556 SBR on "lahtise" kabaga 742 mm ning "kinnise" kabaga 510 mm pikk. Esimesel juhul on ta EV seaduste järgi püss, teisel püstol. Vintraud on muidugi mõlemal juhul alla 300 mm, täpsemalt 254 mm.
Seega läheb ta igal juhul püstolite kategooriasse?

Parimat!

Relvaseaduse § 12 lg 1 p 1 annab püssi definitsiooni, mille kohaselt on püssi relvaraua pikkus üle 300 mm ja relva üldpikkus üle 600 mm. Sama paragrahvi lõike 1 punkt 2 järgi on püstol relvaraua pikkusega kuni 300 mm (kaasa arvatud) ning üldpikkus kuni 600 mm (kaasa arvatud).

Seega otsustamaks kas tegu on püstoli või püssiga peame koos vaatlema kahte parameetrit - relvaraua pikkust ja relva üldpikkust.

Kuna konkreetse relva raud on alla 300 mm pikk, siis on välistatud tema kuulumine kategooria "püss" alla, järele jääb variant, et tegu võiks olla püstoliga.

Relvaseaduses on selle koha peal auk kuidas mõõdetakse relva üldpikkust. Loogika ja terve mõistus ütleb, et mõõdetakse seda lahtise kabaga, sest kasutad sa seda ka lahtise kabaga. Seega läheb ta püstoli mõõtmetest välja ning vastus on, et sellist relva Eestis tsiviilkäibes arvele ei saa.

Aga kõige täpsema vastuse saad kui lähed lähimasse politsei lubadetalitusse ja küsid ametniku käest. Esita kasvõi teabenõue, hiljem saad sellele tugineda.

Pika püssi üldpikkust mõõdetakse max kompaktsest asendist, s.t. kui kaba käib kokku, siis kokkumurtud kabaga.

Tõnu

Relvaseaduse § 12 lg 1 p 1 annab püssi definitsiooni, mille kohaselt on püssi relvaraua pikkus üle 300 mm ja relva üldpikkus üle 600 mm. Sama paragrahvi lõike 1 punkt 2 järgi on püstol relvaraua pikkusega kuni 300 mm (kaasa arvatud) ning üldpikkus kuni 600 mm (kaasa arvatud).

...koppisin siin härra juttu. Kontrollima ei hakanud. Kui seaduses on loetelus "ja", mitte "või" siis peavad tingimse täitmiseks olema täidetud mõlemad tingimused. Huvitavaks teeb siin asja see, et nii püssi kui püstoli definitsiooni juures on need sidesõnad sellisel kujul esindatud, tähendab, madinat võib tekkida juriidilisel pinnal. Võidab, nagu ikka, tugevam...

EOD kirjutas:§ 201. Tulirelva osad

(1) Tulirelva osad on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk, padrunipesa, kaitseriiv, adapter, helisummuti, lasersihik, öösihik ning muu tulirelva osa või varuosa, mis on spetsiaalselt tulirelva jaoks konstrueeritud ja vajalik tulirelva kasutamiseks.

(2) Helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seadis. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus.

(3) Lasersihik on tulirelvale sihtimiseks ettenähtud seadis, kus sihtimiseks kasutatakse laserikiirt. Lasersihikut võib soetada, omada ja vallata vaid vastava spordialaga tegelemise eesmärgil.

(4) Öösihik on puudulikus valguses sihtimiseks ettenähtud seadis, millel on kujutise muundur või elektrooniline võimendus. Öösihik on tsiviilkäibes keelatud.

Kas olen õieti aru saanud et sama üleltoodud nimekiri õhk- ja airsoft-relvadele on lubatud? Kuidas üldse eristada milline lasersihik, punatäpp või öösihik on kas tulirelvale või siis airsoft-relvale mõeldud kui mõnel on nii 11mm kui picatinny-kinnitus olemas? Vabandust juba ette lollide küsimuste pärast!

Walter2 kirjutas:

EOD kirjutas:§ 201. Tulirelva osad

(1) Tulirelva osad on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk, padrunipesa, kaitseriiv, adapter, helisummuti, lasersihik, öösihik ning muu tulirelva osa või varuosa, mis on spetsiaalselt tulirelva jaoks konstrueeritud ja vajalik tulirelva kasutamiseks.

(2) Helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seadis. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus.

(3) Lasersihik on tulirelvale sihtimiseks ettenähtud seadis, kus sihtimiseks kasutatakse laserikiirt. Lasersihikut võib soetada, omada ja vallata vaid vastava spordialaga tegelemise eesmärgil.

(4) Öösihik on puudulikus valguses sihtimiseks ettenähtud seadis, millel on kujutise muundur või elektrooniline võimendus. Öösihik on tsiviilkäibes keelatud.

Kas olen õieti aru saanud et sama üleltoodud nimekiri õhk- ja airsoft-relvadele on lubatud? Kuidas üldse eristada milline lasersihik, punatäpp või öösihik on kas tulirelvale või siis airsoft-relvale mõeldud kui mõnel on nii 11mm kui picatinny-kinnitus olemas? Vabandust juba ette lollide küsimuste pärast!

Airsoftiga on üldse veidi segased lood olnud alguses peale. Kui esimesi softirelvi hakati maale tooma, siis käidi spetsjom politsei juures uurimas, et mis ja kuidas. Sealt kinnitati, et tegemist on mängurelvadega (loe: mänguasjad) ning probleemi seaduse tõlgendamisega ei ole. (Seadus ütleb, et õhkrelvi üle 4.5mm kaliibri ilma loata ei tohi omada. Softirelv on 6mm cal.)

Küll aga kui tänapäeval tellida ntks softirelv välismaalt koju, siis toll võtab ta sisse artikli all, mis kuulub õhkrelvadele. Et võta siis kinni.
Öösihikut ei tohi omada olenemata otstarbest. See on minuteada strat kauba nimekirjas ka? Punatäpp pole kusagilt otsas piiratud - osta kodumaalt või telli välismaalt, vahet ei ole millele või kuidas kasutad. Lasersihikutega on jälle põnev. Juku mänguasja poest ostes tuleb koos 5 eurise püstoliga tasuta kaasa. Tulirelval jällegi lubatud ainult sportlaskuritel. Õhkrelvale ei tea et oleks piiranguid.

On ka olnud juhuseid, kus tootja teeb detaile nii softirelvadele, kui tulirelvadele. Näiteks: UTG Leapers. Tellid softirelva jupina, kuid kasutada kannatab ka tulirelva peal. Näiteks relsid, sihikud, sihikualused. Tõenäoliselt softirelva jupina tellides on vähem peavalu ning paberimäärimist.