www.militaar.net

Seoses nende Rootsi ja Soome vetes olnud allveelaevajahtidega tuli meelde, et ma ei ole üles pannud 8. mai Helsingin Sanomate artiklit Soome laevastiku kajaloodidest.

http://www.hs.fi/kotimaa/a1430975274821

Sukellusveneen etsinnät paljastivat: Suomalaisissa taistelualuksissa heikkous

Sukellusveneen etsintään osallistuneista aluksista puuttui kaikumittain

Viime viikolla vedenalaiseen etsintäoperaatioon Helsingin edustalla osallistuneista suomalaisaluksista puuttui kunnon välineet sukellusveneiden löytämiseen itsenäisesti. Tuntematonta vedenalaista kohdetta etsineissä vartiolaiva Turvassa, ohjusvene Hangossa ja miinalaiva Uusimaassa ei ole syvyytettävää kaikumittainta, joka on keskeinen työkalu sukellusveneiden havaitsemiseksi. Merivoimilla on vain neljä taistelualusta, joissa on nykyaikaiset perässä vedettävät syvyytettävät kaikumittaimet. Nämä Rauma-luokan ohjusveneet ovat nyt kaikki käyttökiellossa, koska niiden rungosta on löytynyt väsymismurtumia kahdesta eri kohdasta. Kukaan ei vielä tiedä, miten ne korjataan ja kuinka kauan korjaus kestää. Rauma-luokan ohjusveneiden syvyytettävät kaikumittaimet uusittiin vuosina 2010–2013 peruskorjauksen yhteydessä.

Merivoimat suunnitteli Rauma-luokan modernisoinnin yhteydessä syvyytettäviä kaikumittaimia myös miinalaivoihin Hämeenmaahan ja Uusimaahan. Järjestelmien hankkimisesta luovuttiin rahanpuutteen vuoksi. Helsingin edustan etsintöihin osallistuneessa miinalaiva Uusimaassa on runkoasenteinen kaikuluotain. HS:n tiedon mukaan se toimii mereen asennetun anturikentän kanssa hyvin mutta suorituskyky heikkenee selvästi hydrofonikentän ulkopuolella. Merivoimien toinen etsintään osallistunut alus oli Hamina-luokan ohjusvene Hanko. Hamina-luokan aluksista puuttuu kuitenkin itsenäinen vedenalainen etsintäkyky. Ne on varustettu ensi sijassa pinta- ja ilmamaalien tuhoamiseen.

Kolmas vedenalaista kohdetta etsinyt alus oli Rajavartiolaitoksen uusi vartiolaiva Turva. Siinä on viistokaikuluotain, jolla pystytään tuottamaan kuvaa esimerkiksi merenpohjassa olevasta sukellusveneestä. Viistokaikuluotaimen havaintoetäisyys on kuitenkin lyhyt, ja liikkuvan sukellusveneen löytäminen on erittäin vaikeaa. Merivoimien operaatiopäällikkö, kommodori Olavi Jantunen vakuuttaa, että Merivoimilla on riittävä merenalainen valvontakyky. Jantusen mukaan Merivoimat kykenee luomaan tilannekuvan merenpohjassa olevien mikrofonien eli hydrofonikenttien avulla.

"Perustieto tulee kiinteiltä ja siirrettäviltä järjestelmiltä. Suuri massa tuotetaan sieltä, ja liikkuva valvonta täydentää sitä. Hyvin tämä onnistui viime viikollakin", Jantunen arvioi. "Ei tässä ole haastetta. Järjestelmä toimii kokonaisuutena. Alukset ovat täydentävä silmä ja korva." Eikö hydrofonikenttiä ole aika vähän? "En voi mennä siihen, kuinka paljon kenttiä on. Ne on kaikki harkittu operatiivisesti tarkkaan, ja ne tuottavat meille hyvän tilannekuvan." Kuinka Merivoimat tekee havaintoja, kun etsintäalueella ei ole hydrofonikenttää? Miten Hamina-luokan ohjusvene havaitsee sukellusveneen?
"Ei sen tarvitsekaan. Muu järjestelmä johtaa sitä. Totta kai Rauma-luokkaa tarvitaan, ei siitä ole kyse. Kun se saadaan käyttöön, tilanne paranee. Mutta ei meillä ole aukkoa tässä asiassa – kyllä tämä toimii." Miinalaivoissakaan ei ole syvyytettäviä kaikumittaimia. Eikö valvonnassa ole aukko? "Aukko ja aukko. Me emme aina saa mitä olemme halunneet, mutta se ei tarkoita, että jää aukko. Sanomme, ettei suorituskykymme saanut sitä lisäarvoa, joka olisi haluttu."

Palun ette vabandust võimalike tõlkevigade eest, sest artikkel on väga tehniline, andke teada, kui mõni oluline terminoloogiline viga sisse tuleb võrreldes originaaltekstiga.

Artiklis seletatakse lahti Soome mereväe veealune valvesüsteem, mis põhineb hüdrofonide võrgul, mis minu teada on veealuseid helisid jälgiv mikrofonide võrk. Neid mikrofone on pandud olulisematesse piirkondadesse, ehk ilmselt suuremate linnade ja baaside lähedusse. Lisaks kasutavad mereväe laevad kajaloodi, mida on vähemalt kahte erinevat mudelit. Vanem mudel on kinnitatud laeva kere külgedele ja annab pildi külgedele ja alla, sellised olid ka seekord allveelaevajahi ajal kasutuses. Selle kasutuskaugus on lühem ja liikuvat allveelaeva on sellega raske märgata, kuid koos hüdrofonidega on see võimalik. Uuem ja tõhusam on laeva järel vee all veetav kajalood, mis oli pandud ainult Rauma-klassi laevadele moderniseerimise käigus (4 tk). Raumad on hetkel kõik kai ääres, sest uuritakse laevakerede mikropragusid. Otsingutel osales miinilaev Uusimaa, raketikaater Hamina ja piirivalvelaev Turva. Soome mereväes on hetkel jagatud ülesanded nii, et Rauma-klass on peamiselt allveelaevade ja pealveelaevade tõrjeks, Hamina-klass õhukaitseks ja pealveelaevade tõrjeks. Lisan siia ka Helsingin Sanomate foto Norras valmistatud Simrad ST 2400 sonarist, see on valgete külgedega kast Rauma-klassi laeva tagatekil.

Mis see siis Soome mereväele tähendab? Ilmselt liikumine Soome rannikuvetes jätkub, sest venelased või kes iganes seal olid, ilmselt ei kavatse lõpetada. Oletan, et Raumad püütakse võimalikult kiiresti merekõlbulikuks saada ja kui see viibib, siis tõstetakse nimetatud järelveetav kajalood ajutiselt või alaliselt mõnele Hanko-klassi laevale. Lähiaastatel oli plaanis tellida 4-6 universaalset mereväelaeva vananevate aluste väljavahetamiseks, eks nende varustamisel võetakse kõike neid kogemusi arvesse ja ostetakse kui raha on piisavalt. Uus valitsus on lubanud, et kaitsejõud ja politsei saavad kindlasti raha juurde. Ei ole aimugi, mida selline kajalood maksab.

Panen võrdluseks siia, milline allveetõrjerelvastus peeti vajalikuks siin külma sõja ajal.
Seda rolli kandsid rahuajal välise merepiiri valveks kasutatud kaatrid projekt 205P, mida oli Eestis kümmekond.
http://en.wikipedia.org/wiki/Stenka-class_patrol_boat

Spetsiaalne allveetõrje varustus koosnes
-laevakere küljes asuv sonar
-trossi otsas järelveetav sonar
-sonarite juhtimisjaam
-neli torpeedoaparaati akustiliste torpeedodega
-kaks süvaveepommide veeskamise seadet (pomm kukub ahtri taha) kokku 12 süvaveepommiga.

Soomlased on jõudnud ilmselt analoogsetele järeldustele kui jõuti omal ajal NSVL-s (kuid pole analoogseid rahalisi võimalusi).
Antud allveetõrje relvastust ja sõidukiirust peeti vast piisavalt võimsaks, et kõnealustel 205 tüüpi kaatritel ei paigaldatud süvavee reaktiivpommiheitjaid (RBU), mis nt Soomes kasutust leidsid (need olid paigaldatud ka kahele laevale, mis Eestile kingiti).

Soome mereväe uus dessantpaat. U700 ehk Jehu.
Suudab transportida 25 täisvarustuses sõdurid.
Omakaitseks 12.7mm ja 7.62mm kuulipildujat remote weapon station;is.
12.7 kuulipilduja on võimalik asendada ka 40mm granaadipildujaga.

http://www.hs.fi/kotimaa/a1433299351615

Kolm U700 võtavad osa BALTOPS15;s.

Noppisin veel mõned olulised asjad selle uue paadiklassi kohta välja. Hetkel võeti vastu 3 esimest paati, kuid kokku on neid tulemas 12, mis maksavad kokku 34 milj € ehk 2,83 milj € tükist. Paadid on 20 m pikad ja soomuskaitsega, mis on osaliselt isega Pasidest parem ning neid planeeritakse kasutada peamiselt rannakaitseüksuste transportimiseks eesliinile. Paadid on modulaarsed ja tagadekile võib kinnitada relsid miinide veeskamiseks või tõrjerakett (eeldan, et jutt käib Soome rannakaitseüksuste relvastuses olevast Spike ERist). Lisaks on tagadekile ette nähtud 2 õhutõrjekulipildujat, mida ei olnud paatide Mereväele üleandmise hetkeks veel paigaldatud. Paatide meeskonnas on 6 mereväelast, kellest 2 on kaader ja ülejäänud reservistid. Paate saab vajadusel kohandada staabitööks või haavatute eest hoolitsemiseks.

Lehitsesin veel vanemaid Helsingin Sanomaid ja leidsin veel mõned kaitseteemalised artiklid, panen nad siia kronoloogilises järjestuses jälgimise hõlbustamiseks.

31.5. Hesari lk A8 Ilmavoimat pudottaa ensimmäiset pomminsa 70 vuoteen – kalleimpia aseita säästetään ”pahan päivän varalle”
http://www.hs.fi/kotimaa/a1432955057670

Ilmavoimat aikoo pudottaa ensi viikolla ensimmäiset kovat pomminsa sitten toisen maailmansodan. Tarkoitus on pudottaa amerikkalaisia täsmäpommeja Rovajärven ampuma-alueelle kesäkuun kahden ensimmäisen viikon aikana. Pommitusten taustalla on Hornet-hävittäjien toinen elinkaaripäivitys, jonka myötä koneisiin on rakennettu kyky pommituksiin ilmasta maahan. Päivitys on tehty jo yli puoleen Suomen Horneteista. Sen yhteydessä hävittäjien ohjelmistot uusitaan ja koneisiin asennetaan pommeille ripustimet. "Meillä on kesäkuussa koeammunnat. Se on vielä koelentotoimintaa. Siinä on tarkoituksena, että testataan järjestelmien toiminta ja käyttöperiaatteemme. Riippuu sääolosuhteista, milloin pudotukset tapahtuvat", sanoo eversti Jari Mikkonen Ilmavoimien esikunnasta. Tarkoitus on myös testata, onko pommien vaikutus sellainen kuin niiden valmistaja on luvannut.

"Rovajärven ampuma-alue on ensimmäinen, mihin on tehty sellaiset järjestelyt, että se on mahdollista toteuttaa." Hornetit käyttävät koeammunnoissa amerikkalaisvalmisteisia Jdam-pommeja (Joint Direct Attack Munition). Ne ovat ohjauslaitteilla varustettuja täsmäpommeja, jotka suunnistavat muun muassa satelliittipaikannuksen avulla. Ne pystytään lähettämään kohteeseen jopa noin 20 kilometrin päästä. Suomi osti Horneteihin pommeja ja ohjuksia vuosikymmenen vaihteen molemmin puolin. Ostoslistalle kuului Jdam-pommien lisäksi Jsow-liitopommeja (Joint Standoff Weapon) ja Jassm-risteilyohjuksia (Joint Air-to-Surface Standoff Missile), joita Ilmavoimat kutsuu myös rynnäkköohjuksiksi.

Puolustusministeriö ei kerro ostettujen aseiden kappalemääriä. Yhdysvaltain puolustusministeriön julkisista lähteistä on kuitenkin selvitettävissä, että vuonna 2009 Suomi osti 96 kappaletta Jdam-pommeja ja 11 kappaletta Jsow-liitopommeja. Suomen ostamien Jdam-pommien keskihinta on lähes 80 000 dollaria, mutta hinnassa lienee mukana pommien ylläpitoon tarvittavaa materiaalia. Julkisten lähteiden mukaan isoissa erissä ostettuna Jdam-pommien kappalehinnaksi tulee noin 20 000 dollaria. Pommien valmistaja Boeing on myynyt vuosien mittaan yli neljännesmiljoona Jdam-pommia.

Ilmavoimilla ei ole ollut pommituskykyä sitten toisen maailmansodan. Pariisin rauhansopimuksessa Suomelta jopa kiellettiin lentokoneet, jotka on suunniteltu ensisijassa pommituskoneiksi rungon sisäpuolisin kuljetuslaittein. "Kyllä tämä on ensimmäinen kerta pitkään aikaan. Ilmasta maahan toimintaa on kyllä harjoiteltu. Hawkeilla ja Migeillä on ollut rakettiaseistusta, mutta varsinaisia pommeja ei ole oikeastaan sotien jälkeen ollut", sanoo eversti Mikkonen.

Ilmavoimat ei testaa Rovajärvellä Jsow- ja Jassm-aseita. Suomelle on myyty vain 11 liitopommia ja Jassm-risteilyohjuksia alle 70.

"Ne ovat sen verran kalliita, ettei niitä edes heppoisin perustein ammuta. Säästetään mieluummin sen pahan päivän varalle." Satoja kilometrejä kantavan Jassm-ohjuksen testaaminen järkevällä tavalla olisi Suomessa vaikeaa. Ilmavoimat suunnitteleekin Jassm-ohjuksen testaamista esimerkiksi Yhdysvalloissa, mutta siitä ei ole vielä päätöstä. Myös Jsow on tarkoitus testata jossain vaiheessa. Suomalaislentäjät saivat koulutusta ilmasta maahan pommituksiin 1990-luvun puolivälissä, kun Suomi hankki Hornetit. Ilmavoimien lentäjät harjoittelevat pommittamista simulaattorilla. "Kyllä me harjoittelemme koko ajan", Mikkonen sanoo. "Meillä on se kyky olemassa, vaikka meillä ei ole ollut kovia pommeja."

Lühendatud tõlge koos isikliku arvamusega. Soome õhuvägi kavatseb juunikuu kahe esimese nädala jooksul testida Rovajärvi polügonil JDAM pommide efektiivsust maamärkide vastu. Viimased lennukipommid visati Jätkusõjas, ehk 70 aasta eest. Varem Hornetitel pommide kasutamise võimalust ei olnud, kuid pommide kinnituspunktid ja muu vajalik paigaldatakse lennukite moderniseerimise käigus. Jänkidelt on ostetud 2009. a 96 JDAM pommi keskmise hinnaga 80000 USD, see sisaldab ka muud vajalikku, sest tänapäeval on 1 JDAM komplekti hind keskmiselt 20000 €. Lisaks osteti JSOW planeerivaid pomme 11 tk ja JASSM rakette 70 tk, mille hinda ei ole välja toodud, kuid mainitakse, et need on oluliselt kallimad ja neid testitakse hiljem.

Nüüd lisaks mu enda kommentaari. JDAM pomme valmistatakse interneti andmetel kolmes kaalus, 500, 1000 ja 2000 naela ehk 227, 454 ja 907 kilo, mis sisaldavad vastavalt 87, 202 ja 429 kg lõhkeainet, artikli fotol on ära toodud kõige suurem nendest. Võrdluseks, 155 mm mürsk sisaldab 10 kg ja 122 mm GRADi rakett 18-25 kg lõhkeainet ja on soomlastel kasutuses. Kui pomme on ainult 96 tk ja rakette 70 tk ning alternatiivina on rohkearvuline suurtükivägi ning reaktiivmiinipildujad, siis võib oletada, et enamik pomme ongi keskmised ja rasked, sest selliseid kalleid pomme on mõtekas hoida ja kasutada ainult suuremate ja tähtsamate sihtmärkide hävitamiseks.

Täna avalikustati ka Soome plaan hankida uusi mitmeotstarbelisi hävituslennukeid, see oli peamiselt poliitilise keskustelu avamiseks, ei täpsustatud lennukite hulka ja kogust, kuid ostu puhul räägitakse summadest 5 kuni 10 miljardit €. Uued lennukid peavad teenistuses olema hiljemalt 2030, kui Hornetite lennutunnid hakkavad otsa saama. F35 müügimehed on juba Soomes käimas ja oma lennukeid pakkumas, lubades, et ostmise ajaks ehk aastaks 2025 on nende hind ka tänasest oluliselt soodsam. Sellest oli pikem artikkel 10. juuni Hesaris lk A 31. Ilmselt tulevad ka teised müügimehed varsti, praktiliselt valitaks 5 erineva mudeli vahel, mis on Rootsi Jas Gripen, Eurofigther Typhoon, Dassault Rafaele ja Superhornet, lisaks juba mainitud lennukile F35, mis on ainuke V põlvkonna lennuk.

Laupäeva 6. juuni Hesari lk A14 kirjutatakse sellest, et ühelt poolt Soome valitsus püüab kaitsejõudude jooksvaid kulusid kokku hoida kuid hankekulusid lisada. Lehekülje allosas on mainitud ka vajadust 4 mitmeotstarbelise uue mereväelaeva hankest, mille hinnaklassiks ennustatakse kuni 1,2 miljardit €, mis jagatakse mitme aasta peale, näiteks 2019. eelarvesse planeeritakse 260 milj €. Praktiliselt tähendab see, et mereväe laevad makstakse 2019-2025 ja sealt edasi hakatakse uusi lennukeid maksma.

4. juuni Hesaris oli lk A6 ja 7 pikk üle 2 lk artikkel, mis on Soome kaitsejõududes muutunud seoses Venemaa tegevuse ja Ukraina kriisiga. Kahjuks ei suuda 1 nädal hiljem otselinki kodulehele, kuid õnneks on leht veel alles ja saan sealt tähtsamaid asju refereerida.

Kuigi sõjaline eelarve natukene langeb, peamiselt vähenevad jooksvad kulud seoses kaadrikaitseväelaste arvu ja garnisonide hulga kärpimisega, kuid relvahanked suurenevad ja kordusõppuseid korraldatakse rohkem .

Kordusõppusele hakatakse rohkem inimesi kutsuma, jooksval aasta 18000 reservisti, kui näiteks 2012-14 olid need numbrid oluliselt väiksemad, vastavalt 4321, 4863 ja 5818 inimest. Samas aremguruumi veel on sest 2010 kutsuti kordusõppusele 23424 ja 2011 27061 inimest. Soomlased ise peavad mõistlikuks keskmiselt 25-30000 inimest aastas. Eelmisel aastal said ajateenijad olla välilaagrites 26 ööpäeva, sel aastal juba 35 ööpäeva. Hornetite lennutunde on lisatud üle 10%, need olid viimased 3 aastat 8000 tunni piirimail, kuid sel aastal lennatakse 8900 tundi. Maaväe helikopterite lennutundide arv on pidevalt tõusnud, olles eelmsel aastal 1271 ja sel aastal 1650. Mereväe laevad olid eelmisel aastal merel 1158 ja selleks aastaks on planeeritud 1400 ööpäeva. Kuna mereväes on 10 laeva, siis tähendab see, et iga laev on väljas keskmiselt 140 ööpäeva ehk 3,5 kuud. Kõik need on väga olulised ja märgatavad tõusud olukorras, kus Soome majandus on mitmendat aastat kriisis ja ennustatav majanduskasv on nullilähedane. Kõikidest raskustest hoolimata püütakse Soome kaitsejõududele raha leida nii harjutusteks kui uue varustuse ostmiseks, millest viimastena meenub Stingerite ja Leo 2A6 tankide hanked. Mereväe uute aluste hankest ja hävituslennukite uuendamisest on juba juttu olnud, mingil hetkel peaks teemaks tulema ka suurtükiväe uuendamine, kuluaarides on juttu olnud üleminekust peamiselt 155 mm haubitsatele, k.a. 2-3 pataljoni iseliikuvate hanget, selleks on kõige reaalsem kandidaat sakslaste Pzh 2000.

Huvitav miks küll soomlased nii sõda kardavad, kui Eesti valitsus kinnitab, et muretsemiseks põhjust ja riik on hästi kaitstud. Eks ajaloolased hiljem märgivad üles, kellel oli rohkem õigus.

Leo kirjutas:Huvitav miks küll soomlased nii sõda kardavad, kui Eesti valitsus kinnitab, et muretsemiseks põhjust ja riik on hästi kaitstud.

Eks Eesti valitsusel on pime usk NATO kaitsele. Soome peab ise saama hakkama.

Armeija varautuu hybridisotaan: Varusmiehiä houkutellaan uusiin valmiusjoukkoihin
Puolustusvoimat on perustanut kaikessa hiljaisuudessa uudet nopean valmiuden joukot. Joukoille ei ole virallista nimeä.

http://www.hs.fi/kotimaa/a1435119384081#


Kui siia paari eestk-t seletavat lauset juurde ei teki, kustutan kogu posti
(by Borja)

Armee valmistub hübriidsõjaks, reserviste meelitatakse uude üksusesse.
Kaitsejõud on ilma suurema kärata loonud uued kiirreageerimisüksused, millistele ei ole veel ametlikku nimetust.

Eeldasin, et soome keel on kõigile arusaadav, siinkohal minu vabandused ja pealkirja tõlge.
Lisaks veel üks link IltaSanomatele, millest selgub veel, et üksuselt eeldatakse kriisiolukorras reageerimist loetud tundide jooksul ja määratud kohta ilmutakse relv käes ja saapad jalas. Kamraad Herman on ehk Soomes toimuvat diskussiooni jälginud ja oskab kogu tausta ehk paremini lahti selgitada?

http://www.iltasanomat.fi/kotimaa/art-1 ... 95887.html

http://www.armyrecognition.com/june_201 ... 06152.html

Põhjanaabrid siis hangivad omale NLAW'd juurde ca 32 mln euro eest.

HeiniR kirjutas:http://www.armyrecognition.com/june_201 ... 06152.html

Põhjanaabrid siis hangivad omale NLAW'd juurde ca 32 mln euro eest.

mis takistaks Eestit neid ostmast? 20-600m laskeulatusega.. Eesti metsade hulga juures perfektne. 3-4km lagedat välja näeb siinkandis harva.

aht0, kui ma õigesti meenutan, siis kuulub see relv nice to have nimekirja. tommy vist mõni aeg tagasi väitis.

Tsiteeri:
Küllap me selliseid riistasid lisaks Javelinile ka varsti mingil määral oma meestel näeme, võtab lihtsalt aega.


Eks see NLAW ole üks paljudest nice to have asjakestest.
Neid on palju ja erinevaid.
Kõik on võimalik.

Proovin nüüd mitmest erinevast asjast korraga kirjutada.

1. Enamik eestlasi ei oska soome keelt ja enamik soomlasi ei mõista eesti keelt. Erandi moodustavad need, kes on keelt süvendatult õppinud, kakskeelsest perekonnast jne, igatahes märgatav vähemus.

2. Soomlased moodustavad reservväelastest kiirreageerimisüksuseid, kes suudaksid mõne tunni jooksul teenistusse asuda koos varustuse ja käsirelvaga, seda võimalust pakutakse ennekõige ajateenijatele, sest neid ei ole vaja kohe hakata intensiivselt koolitama, vanemate aastakäikude meestelt eeldaks asjaliku üksuse moodustamine esimese teenistusaasta jooksul 2-3 nädalat õppuseid, et asjad meelde tuletada. Kiirreageerimisüksuseid värvatakse kõikidest relvaliikidest, kuid erilise tähelepanu all on artiklis mainitud linnavõitluse kompaniid, samuti eriüksused nii maaväest, mereväest kui piirivalvest ja SP. Kergelt soomustatud, ehk Paside peal ja kaudtulerelvastus peamiselt 81 mm MP ning TT-relvad, sest üksused peavad olema vajadusel kiiresti liigutatavad. Kuluaarides on räägitud, et ideaalis võiks 10% Soome KJ SA koosseisust ehk 20-25000 võitlejat olla kiirreageerivad, kui selleni jõutakse, siis moodustatakse neist pataljoni lahingugrupid, kus on ka soomustehnika ja suurtükivägi vastavalt uuele struktuurile. Selle numbris sisse ja tuumikuks on ka maakonnakompaniid, mis on juba praegu olemas ja koosnevad 5-6000 võitlejast.

3. NLAW esimene hange oli 2007. ja siis hangiti suurusjärgus 1500 raketti, lisaks treeningvahendid. 1 lasu hind on suurusjärgus 20000 € ehk 10% uue Javelini hinnast umbes. Vahepeal on väiksem kogus rakette juurde ostetud. Treeningvahendid on valdavalt töökorras, seega on uuest tellimusest enamik raketid. Kui arvestada maha vahepeal koolituses väljalastud raketid, siis peaks Soomel peale seda diili olema 3000+ NLAWd kasutuses. Nende kasutusaeg on kuni 20 aastat. Varem on juttu olnud, et Eesti võiks neid hankida suurusjärgus 500 ühikut peamiselt Kaitseliidule, kellel see oleks esimene relvasüsteem, millega reaalne võimalus rasket soomustehnikat hävitada.

Leo kirjutas:Eesti võiks neid hankida suurusjärgus 500 ühikut peamiselt Kaitseliidule, kellel see oleks esimene relvasüsteem, millega reaalne võimalus rasket soomustehnikat hävitada.

+1.
Suurbritannial peaks neid olema relvastuses 5-kohaline number (10 000-es toimetati klientidele 09.2011 ja nõuded olid UK-l väidetavalt kuskil 20K järele). Kui Javeliniga sai soodustehingu, võiks ju brittidega samuti kokkuleppele jõuda.

Leo kirja 2. punkt. Kas mitte peale 1968. aasta šokki, kui avastati, et NSVL suutis Tšehhoslovakkias nii edukalt toimetada, ei käitunud soomlased samal kombel?

Tshekkoslovakian kokemukset osoittivat, että suuntautuessaan Suomeen kaappaushyökkäys alkaisi mitä todennäköisimmin ilmateitse kuljetetuilla maahanlaskujoukoilla, joiden tehtävänä oli ottaa haltuun ensiksi Helsinki sekä lentokentät ja muut avainkohteet. Syyskuun 3. päivänä antamassaan käskyssä Etelä-Suomen Sotilasläänin Esikunta antoi Helsingin Ilmatorjuntarykmentin tehtäväksi aloittaa Helsinki-Vantaan lentokentän puolustus- ja ilmatorjunta-asemien suunnittelu sekä sissitoimintavalmistelut yhdessä Etelä-Uudenmaan Sotilaspiirin kanssa. Puolustusasemat oli määrä mitoittaa ilmatorjuntarykmentin perusta- misvastuulla olleen kantajoukon ilmatorjuntatykeille sekä sotilaspiirin vartiokomppanialle. Suunnitelma käskettiin laatia 20. syyskuuta mennessä, sillä linnoitustyöt oli määrä aloittaa jo saman vuoden aikana.

Pääesikunnan mukaan ensimmäinen merkittävä toimenpi- de kaappaushyökkäyksen torjumisessa oli sotilaallisen valmiuden pikainen kehittäminen. Ratkaisuna nähtiin kaaderiperusteiset kantajoukot, jotka olivat nopeasti käytettävissä ensimmäisiin operatiivisiin tehtäviin. Näitä tehtäviä olivat muun muassa valtakunnallisesti tärkeiden kohteiden suojaaminen – siis kaappaushyökkäyksen keskeisimmät maalit. Kantajoukkojen tuli olla toimintavalmiina runkokoonpanossa kuuden tunnin kuluessa käskystä, ja reserviläisin täydennettynä täydellisessä sodan ajan kokoonpanossa 36 tunnin kuluessa käskystä. Tämän lisäksi oli heti käynnistettävä sellaisen hajautetun ja sissitoimintaan kykenevän paikallispuolustusjärjestelmän kehittäminen, joka ei olisi lamautettavissa kaappaus- hyökkäyksellä.896 Kehitetty ratkaisu oli suomalaisen sotataidon mukainen köyhän miehen pelote, jota vastaan mahdollinen maahantunkeutuja joutuisi sitomaan huomattavia voima- varoja maan alistamiseksi.

Lk 354

http://www.doria.fi/bitstream/handle/10 ... sequence=2

tõlgib ka äkki? mitte kõik ei kasvanud üles Soome TVd vahtides, Põhja-Eestist allapoole seda ei jagunud, sestab soome keelega enamusel lugu ikka kesine..