Vene vs. Lääne tankid

[Viiskümmend]

Kaks täna lääne tanke kasutavat riiki Iraak (M1A1) ja Kuveit (M1A2) on juba sõlminud Venemaaga uute T-90 ostmise lepingud ning Abramsite teiseks suurim kasutaja Egiptus peab venelastega hetkel samuti sellekohaseid läbirääkimisi ehk kui plussid ja miinused kokku lugeda siis on Vene tank, kui mitte parem, siis vähemalt väga konkurentsivõimeline.

Thalese poolt Venemaale tehtud tehnoloogiasiire on juba alla jäänud Valgevene "OAO Peleng" elektroonika/optroonikatoodetele, millega nüüd neid uusi T90MS-e varustatakse.

[toomasv]

Kaks täna lääne tanke kasutavat riiki Iraak (M1A1) ja Kuveit (M1A2) on juba sõlminud Venemaaga uute T-90 ostmise lepingud ning Abramsite teiseks suurim kasutaja Egiptus peab venelastega hetkel samuti sellekohaseid läbirääkimisi ehk kui plussid ja miinused kokku lugeda siis on Vene tank, kui mitte parem, siis vähemalt väga konkurentsivõimeline.

Leidsin küll viite Iraagi kohta, see oli vist juulis, kui seda kinnitati, aga Kuveit?? Millal?.

Äkki lihtsalt on odavamad?? Ja kuna Iraagis enne juba oli Vene tehnika, siis miks mitte järjepidevust säilitada? Abrams on iraagi tehnikutele vist ikka kõrgpilotaaz...

[Kapten Trumm]

Abrams pole oma disainilt ja omadustelt ju midagi eriskummalist, näiteks Leopard 2A6 on paksema naha ja võimsama kahuriga.
Abramsi hiilgavate võitude taga on relvasüsteem, millel on tankistimüts peas ja saapad jalas. Ja muidugi hulk elektroonikat. Selle esimesega on Araabiamaades aga suuri raskusi.

[asiootus]

USA enda Abrams püsib konkurentsis tänu vaesustatud uraanist soomusele ja mürskudele.
Tehnilise poole pealt pole USA enda Abramsit eksporditavatega mõtet võrreldagi.
Ainult eksporditavaid versioone saab omavahel võrrelda.
Võrdleme siis India näitel Venemaa poolt eksporditava T-90 hindu.

• In 2001, India signed its first contract for 310 T-90S for a total price of $900.000.000 (~$3.000.000 per vehicle).
• In 2006, a second contract was signed for another ~350 T-90S for a total price of $1.250.000.000 (~$3.500.000 per vehicle).
• In 2010, a third contract was signed for an extra 1.000 T-90S. This time, all tanks would be assembled locally by Heavy Vehicles Factory, bringing down the contract’s price to $2.500.000.000 ($2.500.000 per vehicle).
• The T-90MS is among the more modern variants of the T-90 (it was unveiled in 2011). So far, its only customer has been India, which recently signed a contract for 464 T-90MS for ~$2.000.000.000 (~$4.500.000 per vehicle).

Abramsite hinnad on vist kohati isegi kordades kallimad?
Pealegi pole Trump kõikse stabiilsem vend, äkki keerab ühel hommikul kraanid hoopis kinni?
Mis USA senistel klientidel muud üle jääb kui üksteise võidu pöörduda tagasi emakese Venemaa rüppe?

[ruger]

Vene uuemate tankide T-90M ja T-80BVM pilte
https://twitter.com/Russian_Defence/sta ... 9552534529
https://twitter.com/Russian_Defence/sta ... 7847574528


Armata pearelva testlaskmised Jekaterinburgis

Испытания пушки новейшего российского танка Т-14 «Армата» прошли на полигоне завода №9 в Екатеринбурге.

По словам военного представителя Альберта Зубаирова, каждая пушка проходит стрельбовые испытания на этом полигоне. «Они идут в два этапа: первый этап — это проверка на функционирование и прочность, второй этап — пристрелка орудия», — цитирует телеканал «Звезда» Зубаирова.

Гендиректор завода рассказал, что в технологии производства орудия применена новая технология хромирования канала ствола, что «значительно повышает живучесть машины, прежде всего ствола».

Ствол любого оружия имеет свои индивидуальные особенности. Не имеет значения, пистолет это, винтовка или пулемет. Не являются исключением и пушки «Арматы». Уникально каждое орудие, и пристрелка нужна, чтобы выявить эти отличия.

https://iz.ru/643285/2017-09-08/ispytan ... terinburge

Veel tankisoomusest pilte
https://twitter.com/aldin_ww/status/906880840650633217

[Leo]

Olukorras, kus venelastel on keskpäraseid tanke oluliselt suuremas koguses kui lääneriikidel, on lääneriikidele muidugi kasulik, et venelased mataksid jätkuvalt miljardeid uute prototüüpide ja väikeseeriate väljaehitamisele. T90 lisatellimuste taga on ilmselt see, et kasutuskõlblikke tankide arv hakkas venelaste jaoks jõudma kriitilise miinimumini ja jõudis kohale, et udupeeneid T14 Armatasid saab nähtavas tulevikus liiga vähe. Lisaks ka see, et Süüriast on aru saadud, et T90 on oluliselt parem kui kardeti. Miks teised riigid vene tanke ostavad, kus lääne tankid kasutuses? Ilmselt on nende arvates nii parem. Eriti meeldis mulle venelaste jutt uue tankikahuri katsetustest: Гендиректор завода рассказал, что в технологии производства орудия применена новая технология хромирования канала ствола, что «значительно повышает живучесть машины, прежде всего ствола». Ствол любого оружия имеет свои индивидуальные особенности. Не имеет значения, пистолет это, винтовка или пулемет. Не являются исключением и пушки «Арматы». Уникально каждое орудие, и пристрелка нужна, чтобы выявить эти отличия.

Jänkidel oli dokfilm, kuidas Abramsitele kapitaalremonti tehti, ehk viimse pulgani lahti ja kõikide liikuvate või kulunud osade vahetus, lõpuks tõsteti torn uuesti peale ja rihiti nii põhirelv kui tornis olev kuulipilduja uuesti paika, selleks oli spetsiaalne sihtmärk, mille abil sihik ja relv kokku rihiti, see on tavaline suurema remondi korral. See on siililegi selge, et tankikahur, millest aetakse suure gaasirõhuga suuri mürske läbi, on kuluelement ja kui saab X arv laske täis või kontrollmõõtmistel on "toru paisunud", tuleb ära vahetada. Venelaste jutust jääb mulje, et nad üritavad maailmale tõestada, et leiutavad midagi erakordset ja kordumatut ning eriti ägedat oma uue kroomi pealekandmise tehnoloogiaga. Ma ise küll väga ei julgeks osta tankikahurit, kus on mingit katse ja eksituse tehnoloogiat kasutatud, parem võtaks mõne vana ja läbiproovitud kahureid 2 iga tanki kohta.

[Kapten Trumm]

Venelaste T-90 businessi miljoni dollari küsimus on, kas tanki näitajad soomuskaitse ja pearelva omaduste osas on sellised, nagu nad avalikult reklaamivad.
Praktikas on T-90 proovitud ainult Süürias ja kumulatiivsete relvade vastu (mässuliste TOW raketid). Ka nende rakettide täpne modifikatsioon on udune, sest näitajad varieerivad päris palju.
Enamiku TOW rakettide soomustläbistavus on 900 mm RHA (Milanil oli midagi sarnast), see kaitse näib olevat, kui vaadata seda kuulsat videot, kus T-90 TOW-ga näkku sai.
Lahesõjas seeriakaupa mulgustatud Iraagi T-72'd omasid kaitset ca 450 mm RHA. Sellega polnud lootustki.

Kumulatiivse toimega relvade vastu kaitse saavutamine on õnneks või õnnetuseks küllalt lihtne - passiivse meetodina reaktiivsoomusega. Kineetilise penetraatori (KEP) vastu on see hulga keerulisem, seepärast on ka KEP kaitse soomukitel nii 1,5 korda lahjem kui kumulatiivi (HEAT) vastu.

Ühesõnaga, neid T-90d pole tänaseni Rheinmetalli 120 kahurist reaalselt lastud.
900+ mm TOW vastu claimivad venelased kuni 1200 mm kaitset - seda võib enamvähem usutavaks lugeda.
Jääme lootma, et olukorda, kus lastakse, ei tekigi, sest see tähendab suurt sõda.

Nüüd kaks olulist asja, mille osas ma olen skeptiline - aktiivkaitsesüsteemid (lahendamatu probleem, kuidas töötab polüka oludes toimiv süsteem, kui õhk on metalli täis) ja tanki sisene optika-termooptika-elektrooniga, mis lubab vastast kaugelt avastada ja täpselt tulistada. Siin arvan, et ameeriklastel on selge eelis. Kuna ameeriklaste raud on arendatud ülemise piirini, siis on nad sunnitud tegelema asjadega, mis on reaalsed üleolekuks.

Venelased ise väidavad, et nende parimad penetraatorid on umbes ameeriklaste "hõbekuuli" tasemel (750 mm RHA). Kas ka tegelikult ei tea. Tegelikult ei tea me ka seda, kui palju ameeriklastel on, sest viimati tulistati nendega Iraagi tanke 2003. aastal (15a tagasi).

T-90 peamine probleem on sama, mis Süürias õhku lendavatel T-72-del, laskemoon meeskonnaruumis. Kui leiutatakse midagi, mis selle T-90 läbi hammustab, siis lendavad tornid samamoodi. Süürias tundub, et sedapuhku on tankidel väike eelis. Väga võimalik, et ebausaldusväärsetele mässulistele ei julgeta ka uusimaid rakette anda. Lisaks hakkab probleemiks saama platvormi massi jõudmine ülemisele piirile, mida antud veermik kannab. Mitte ilmaasjata pole Armata ühe rulliku ja meetri võrra pikem.

Meie oludes peab vaatama ka rasketehnika erisurvet pinnasele, sest maastik kipub olema pehmevõitu.

[Troll]

Kuid endiselt pole rahuldavat kaitset nn top-attack rünnakute vastu, nii Javelinid kui ka Spike-d löövad ülasoomusest vabalt läbi. Nende vastu passiivne kaitse ei aita, ainuke lootus on aktiivkaitse süsteemidel. Kuidas nendega venelastel lood on?

[nimetu]

100% usaldusväärset hard-kill aktiivkaitsesüsteemi pealt ründava moona vastu neil vist pole (veel). Probleem on selles, et nende süsteemide kaitse-ala on piiratud nurkadega. Otse lagipähe tuleva moona vastu on neil ainult soft-kill suitsusüsteem. See siis peaks sensorid segadusse ajama. Ma kahtlen kui tõhus selline süsteem on. Isegi kui see toimib nagu reklaamitud, siis on igati võimalik rakette selle vastu "targemaks" teha. Näiteks ameeriklaste kiirgusvastased raketid peavad kiirgava sihtmärgi viimase asukoha meeles ja kiirgusallika kadudes lendavad sinna.
Eks venelased panustavad ka rohkem reaktiivsoomusele, kuid ka see pole mingi imerohi, mis soomuse puudumist kompenseerib.

[Kapten Trumm]

Top attack rakettide vastase kaitsega on (vähemalt mõeldud näib olevat) venelaste uus Armata tank. Tänastele olemasolevatele tankidele pole seda eriti võimalik paigaldada, Abrams ja Leopard kaasa arvatud. Selleks on torni lael liiga palju segavat kraami.

Uued vene reaktiivsoomuse tüübid ei ole ainult reaktiivsed - need peaksid sisaldama ka komposiitseid osasid, mis lisab "paksust" torni põhisoomusele.
Ainult reaktiivne (st vähese mõjuga kineetilise penetraatori vastu) oli ainult Kontakt-1 (need "telliskivide üle puistamised).
Sealt edasi (alates Kontakt-5) peaksid olema ka "paksust suurendava" efektiga (väidetav efekt KEP-i vastu paraneb ca 50%).

T-90 pärissoomuse "paksus" on võrreldes sisemaiseks kasutuseks mõeldud T-72ga võrreldes kasvanud vähem kui 20% - lihtsalt põhjus on selles, et torni enam paksemaks teha ei anna.
Seega tuleb leiutada asju, mis suurendaks suhtelist "paksust", suurendamata eriliselt kaalu/mõõtmeid.

Kuid jällegi - see on vaid claimid ja teooria, praktikas on T-90 kõvadust mõõdetud ainult kumulatiiviga.
Kumulatiivi vastu on T-90 Kontakt-5ga (selline sai selle laia kajastuse saanud tabamuse Süürias) "paksus" eksport T-72-de omast (sellised olid Iraagil ja on süürial) umbes 2 korda "paksem".
Mis on muljetavaldav suurenemine.

[Leo]

Eksportmudelite ja vanemate tankide põhjal mingeid järeldusi teha on keeruline, sest kindlasti venelased arendavad oma tankide kaitset ning täpselt sama kindlasti ei müü nad välismaale kõige uuemat ja salajasemat tehnikat, sest siis see võib lekkida. Samamoodi ei saa mõne lahingust tehtud video põhjal midagi otsustada, sest ei ole teada, mis raketiga täpselt lasti ja mis vigastusi tank täpselt sai. Samas türklaste Leo 2 on Süürias sees ja need on ka pihta saanud, nii et ei saa välistada, et mingitel tingimustel ikkagi Leo kahurist T90 pihta lastakse ja kui tank saadakse kätte, saaks sealt olulist infot soomuse kohta. Soomlastel oli ja tõenäoliselt ka on Parolas vana idatank, mille pihta oli erinevate TT-relvadega lastud, kellel sinnakanti asja, saab ise üle mõõta, kui sügavad lohud tanki peal on. Selle pihta olid soomlased konkreetselt oma TT-relvastust testinud.

[nimetu]

Uued vene reaktiivsoomuse tüübid ei ole ainult reaktiivsed - need peaksid sisaldama ka komposiitseid osasid, mis lisab "paksust" torni põhisoomusele.

Uues reaktiivsoomuses peaks olema kombineeritud ERA ja NERA, ehk siis lõhkelaenguga reaktiivsoomus ja lõhkelaenguta reaktiivsoomus. Tööpõhimõte on neil ikka sama, kuid kokku pannes aitavad nad vähendada reaktiivsoomuse vastaste meetmete tõhusust (nagu näiteks eel-laengud). Komposiitsoomus on kindlasti laialdaselt kasutuses selle tanki puhul.
Omaette teema on muidugi üldine kaitstuse tase. Võib eeldada, et kaalu hoitakse kokku torni soomuse pealt ja seetõttu võib tanki tulejõud olla palju haavatavam. Lisaks olen ma üsna veendunud, et tanki olukorrateadlikkus on kohati viletsam kui vanematel tankidel, sest sõltutakse suuremal määral igasugustest kaameratest ja anduritest. Side toetavate jalaväelastega saab olema veelgi olulisem kui varem.

[Kapten Trumm]

Vene tankidel pole taolise lisasoomuse kasutamise põhjuseks miski "kokkuhoid soomuse pealt", vaid nende tankide disain põhineb endiselt 1964. a loodud T-64-l (käiguosa, korpus, roomikud jne), kui masina mass oli 40-42 tonni. Kasutatavad roomikud, käiguosa ja mootor võimsusega 700-800 hobujõudu tagas sellele tankile täiesti vastuvõetava läbivuse ja liikuvuse maastikul. Sinna lihtsalt pole võimalik lajatada 10 tonni otsa näiteks palju suurema torniga, mis lahendaks tänase 500 mm paksuse esisoomuse ja laskemoona paigutuse probleemid.
Geomeetriliselt 500 millimeetri paksusele seinale pole võimalik anda 1500 mm seina RHA-d. Kuna kaalu lisada ei saa (T-90MS kaalub juba 50 tonni), siis tuleb tegeleda klotsidega, mis suurendavad kaitset suhteliselt rohkem kui lihtsalt terase lisamine. Lisaks on vähemalt osad T-90d toodetud sellise nurgelise keevitatud torniga, mis võimaldab kasutada rohkem komposiitseid lahendusi kui terasevalu.

Nähes antud arenduse tupiklikkust ja probleeme konkureerimisel uue põlve lääne tankidega, mis ilmusid 1970ndate teisel poolel, algasid 1980ndate keskel uue põlvkonna põhitanki loomise katsed, mis toimiva prototüübini ei jõudnud, riik varises enne kokku. Tulemuseks olid mõned katse-isendid, millest on eespool kirjutatud. Selle olemasolu tõendavad säilinud skeemid, prototüüpide fotod jne.
Ühesõnaga, Armata pole mitte analooge mitte omav, vaid NSVL konstruktorite (kus konstrueerimisvõimsus ületas kaugelt tänast vene oma) töö, mis lihtsalt viidi enamvähem vastuvõetavale kujule.
Kõikide ühine joon oli 7-rullikuga veermik (T-64 on kuuega).

Täna meedias näitatud varasemad (Tsornõi Orjol) ja tänased protod (Armata) on tegelikult nende vanade asjade reinkarneerimine/täiendamine.

T-90 jätkuv kasutamine ja sinna uute "vähem kaalu, rohkem paksust" sisaldavate lisasoomuste leiutamine on tehniline sundliigutus, sest nähtavalt on täna venelastel raskusi sellest Armatas asja saamisel. Võib-olla põhjusel, et võtsid liiga palju ette ja kael ei kanna sellist arendust.

[Leo]

Armata tanki kohta on väga raske saada usaldusväärset infot, kuid viimased uudised, et esialgse 2000 Armata tellimust on kärbitud 10x väiksemaks, jäi küll selline mulje, et viinamarjad on hapud ehk ei suudeta nii kiiresti nii keerulist tanki ehitada ja riigil ei ole raha nende eest maksmiseks, siis pannaksegi maine hoidmiseks hoopis selline väikeseeriatoodang tiksuma.

[nimetu]

Isegi mitte 10 korda, vaid hoopis 23 korda.

http://tehnika.postimees.ee/4225855/ven ... t-ehitavad