www.militaar.net

Fucsile augu asukoht.




Kahjuks on Aftonbladet nüüd kogu Estonia materjali maksumüüri taha lükanud, hommikul oli täiesti tasuta veel. Seal olid väga detailsed suuremad pildid.

Fucs kirjutas:
Selge on nüüd see, et kõik kes selle augu olemasolu siiani on püüdnud kõikide vahenditega varjata, või siis ütleme kõik need, kes ei ole olnud siiani huvitatud sellest, et "kui seal auk peakski olema", et siis see välja tuleb, hakkavad nüüd leiutama kõikmõeldavaid "loogilisi" põhjuseid, miks see auk seal nüüd ikkagi on.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 05#p636505

Dr.Sci kirjutas:

Lemet kirjutas:

Kurjam kirjutas:Tillukesed apastraadid tuleks kõne alla siis kui laev tahetigi põhja rammida. Võibolla ka kaugjuhitavad.

Milline peab olema "tillukese aparaadi" kiirus, et tekitada 1000- tonnise löögi jälg. Öösel, pimedas, tormisel merel...

Andke andeks aga...insenerina ei saa aru mida mõeldakse 1000 tonnise löögi all. Võibolla saavad sellest aru need kes kasutavad valgusaastat ajaühikuna.

EDIT: Akf Kriku jõudis ette

Jorgen Amdahl, professorikraadiga mees-
Estonia vrakist leitud suure augu tekitas 600-tonnise jõuga kokkupõrge. Räägitud on ka vahemikust 600-1000 tonni.

Lemet kirjutas: Jorgen Amdahl, professorikraadiga mees-
Estonia vrakist leitud suure augu tekitas 600-tonnise jõuga kokkupõrge. Räägitud on ka vahemikust 600-1000 tonni.

Hetkel ei ole enam aega otsida... aga väide oli et kas xxxx massiga ja kiirusega yyyy või siis massiga xxx1 ja kiirusega yyy1 ... ilmselt ka hinnates tabamuse asukohta ja kereplaadistuse ja selle taga kaarte ja seinte asetust. Asjad mis ehk selguvad videost mida isiklikult pole näinud.

Millesse ei usu on see et laev uppudes tabab täpselt merepõhjas olevat kivi, mis teeb laeva sisse augu, ja siis hiljem vajudes võtab teise asendi nii et auk on selgelt pildistatav ja läheduses ei ole ühtegi objekti...

Lemet kirjutas:Jorgen Amdahl, professorikraadiga mees-
Estonia vrakist leitud suure augu tekitas 600-tonnise jõuga kokkupõrge. Räägitud on ka vahemikust 600-1000 tonni.

Jah, ma sellele ülal juba viitasin ka... Tema kindlasti teab, millest ta räägib, aga see, kuidas ta sellest räägib, muudab jutu paraku arusaamatuks.

Sellise rebendi või augu võis vabalt tekitada kokkupuude merepõhjaga. Minumeelest pole põhi seal sugugi pehme ja liivane. Praegult on laev seda mitte sirgelt vaid sügavusel 74- 85 m ehk mingi nurga all. Vajus näiteks mööda mingit kaljunukki allapoole ja see käristaski kere puruks.
Teiseks peaks selliseid laevakeret lõhkuvaid jõudusid arvestama ikka jõuna pindalaühikule. " 1000 -tonnine löök" on täiesti sisutühi info.

Kui seal midagi uurida siis vast seda osa mille rootslased kiiruga kinni katsid. Üsna analooge mitteomav tehnoloogia oli see ja ilmselt oli siis midagi varjata. See, et valitsused valetasid on tänaseks päevselge (alates relvaveo eitamisest). Küsimus on ainult selles et kui suures mahus.

Amdahli arvutuste kohaselt tähendab see kas 1000-tonnist alust kiirusega neli sõlme või 5000- tonnist kiirusega 1,9 sõlme.

http://heiwaco.tripod.com/news7.htm Vabandan kui on juba olnud see link.
https://www.mtvuutiset.fi/artikkeli/mik ... #gs.grjwko

Kõik 5 saadet on ka netti tilkunud, oskajamad vast leiavad isegi. Keel muidugi on endiselt barjääriks.

Leidsin lõpuks ikkagi ülesse. Neile keda huvitab. Video Estonia mudeli testist SSPA poolt.

Hoiatus! Link laeb video otse alla (faili maht 320MB)!

https://web.archive.org/web/20100817215 ... stonia.wmv

Kõigile allveelaeva jmt. kokkupõrketeooria viljelejatele juhiks tähelepanu, et see auk on siiski kaunis väike arvestades laeva mõõtmeid - Illustratsioone hinnates on sellise 4x1,2m sisselõike puhasava pindalaga ehk 1...1,5m².

Ja isegi kui see tekkis laeva veepinnal olles, siis vaevalt nii väike auk keres kuigipalju rolli mängis laeva põhjamineku kiiruse osas.

Siin on midagi valesti.

vaoinas kirjutas:Kõigile allveelaeva jmt. kokkupõrketeooria viljelejatele juhiks tähelepanu, et see auk on siiski kaunis väike arvestades laeva mõõtmeid - Illustratsioone hinnates on sellise 4x1,2m sisselõike puhasava pindalaga ehk 1...1,5m².

Ja isegi kui see tekkis laeva veepinnal olles, siis vaevalt nii väike auk keres kuigipalju rolli mängis laeva põhjamineku kiiruse osas.

Vandenõuteoreetikutele - Rootsil on varemgi kogemusi allvelaevade ninaosarammide tegemisel:

The bow of the Nautilus is used as a ram to damage or sink ships. Describing the construction of the submarine,Nemo mentions the ram as special forging, saying it was made in Motola, Sweden. Iron and steel forgings arestill made in Motala.It appears thatVerne imagined the ram as a single steel casting several meters long, whichmade up all or part of the forward conical section of the hull. There is no mention of a protruding ram or harpoon.

http://www.westernexplorers.us/Jules_Ve ... utilus.pdf
Arvestades tolle laeva massi ja dokumendis toodud lahendus siis ka aeglasel kiirusel on ikkagi tõenäoline sellise augu teke. Enamus on ju rebend

Kui nüüd rääkida võimalikust vees hulpivast kaubakonteinerist, siis esiteks pidanuks see sisaldama midagi ujuvat (nt. puitmaterjal või siis oli otsast otsani täis mingeid penoplastkarpidesse pakitud pudinaid) ja seega väga tõenäoliselt peale kokkupõrget ei uppunud vaid triivis edasi. Võibolla veel koguni kuid või isegi aastaid ja kes teab, äkki loksub kuskil siiamaani. Aga samas, hakkame nüüd mõtlema, kui palju üks merekonteiner kaalub. Vähemasti maanteedel neid rekkadega veetakse, seega sadu tonne nad ei kaalu, iseäranis siis, kui last on veest kergem, nii et konteiner uppumise asemel hulpima jääb. Ja nüüd rääkida, et laeva tabas mingi 1000 tonnine jõud, mis tekitas 4x1,2m augu...? Teiseks, juhul, kui mõni konteiner olekski erakordselt raske (otsa peale püsti pandud ja sulatina täis valatud?), siis selline pandaks kaubalaeval kindlasti kõige alla, aga mitte virna otsa. Ja kui selline vette kukukski, siis läheks see kivina sealsamas põhja. Igatahes ei ole mina veel kuulnud, et kokkupõrkel hulkuva konteineriga mõni laev põhja oleks läinud. Käib vast paras kõmakas ja laev saab ehk kerge mõlgi, äärmisel juhul väikese augu, mille laeva meeskond sealsamas kinni keevitada saab. No ja lõpuks oli Estonial jääklass 1A, mis võimaldab ohutut sõitu kuni 0,8m paksuses jääs. Seega pidi kerel ikka omajagu paksust ka olema.

Allveelaev- miks just tingimata Rootsi oma? Ja miks see pidi kindlasti peale kokkupõrget uppuma? Sai esiots vigastada, veekindlad vaheseinad suleti ja lonkas vaikselt oma kodusadamasse tagasi. Mõni mees võis pardal surma ka saada, aga no eks seda ikka tuleb vahel ette ja ei hakanud keegi sellest suuremat kära tegema. Ülejäänutelt võeti allkirjad, et hoiavad asetleidnud vahejuhtumi osas oma suu kinni ja nii nad seda teevadki. Tolleaegsed ajateenijad on vanuselt täna veidi alla 50, nii et ülestunnistusi surivoodil saame veel kaua oodata.

Ma lihtsalt mainin ära, et see auk on minu arust liiga kõrgel, et seda mingi allveelaevaga seletada. See on veepiirist kõrgemal.