www.militaar.net

Mitte, et ma asja ees teist taga TRAMi kaitseks, aga kui me juba Kanama viadukti õhkima peame siis on meil kardetavasti niikuinii juba pea lootusetult suur perse majas.

Delfis on keegi ekspert lõpuks öelnud välja ka pointi:

Kuid hoolimata efektsest teostusest on selliste strateegiliste löökide reaalne mõju piiratud, kui ei suudeta lahinguväljal saavutatud eeliseid ära kasutada. Nagu on märkinud analüütikud, sealhulgas Michael Kofman Carnegie Fondist, ei ole pikamaarünnakud iseseisvalt otsustavad, vaid nende tulemuste kinnistamiseks ja ärakasutamiseks on vaja maavägede operatsioone. Ukraina armeel, eriti lõunarindel, puuduvad praegu vajalikud jõud ja ressursid, et katkestatud varustusliinide tõttu avanenud võimalusi ära kasutada, mistõttu võivad sellised efektid jääda lühiajaliseks.

Ukrainal on muidu üks raskuspunkt veel, oma võitlejate ja elanike meelestatus. Churchillil polnud vaja Bismarcki uputada seepärast, et see üks laev oleks kuidagi eriti ohtlik, vaid seepärast, et see muutus langeva moraali ja meelestatuse probleemiks. Kui aga lähtuda kuivalt sõjapidamisest, siis rünnata ilma edundamata pole arukas.

Kapten Trumm kirjutas: ↑04 Juun, 2025 15:43Ukrainal on muidu üks raskuspunkt veel, oma võitlejate ja elanike meelestatus. Churchillil polnud vaja Bismarcki uputada seepärast, et see üks laev oleks kuidagi eriti ohtlik, vaid seepärast, et see muutus langeva moraali ja meelestatuse probleemiks.

Niikaua kuni delfit tsiteerid, on su jutt enam-vähem mõistlik, kui aga tuleb omalooming, siis sulapask.

Chruchillil oli vaja Bismarck uputada seetõttu, et viimane oli minemas Atlandile kaubandussõda pidama. Hoiatav eeskuju oli olemas: mõned kuud tagasi olid 2 saksa lahingulaeva Atlandil kaubandussõda pidanud: https://en.wikipedia.org/wiki/Operation ... (Atlantic)

Üldse oleks parem kui ukrainlased enne iga lööki spetsialistidelt nõu küsiks. Meil on neid külluses.

Erureamees kirjutas: ↑04 Juun, 2025 16:39 Üldse oleks parem kui ukrainlased enne iga lööki spetsialistidelt nõu küsiks. Meil on neid külluses.

"Nii loll ei ole keegi, et õpetada ei oskaks."

manjabes kirjutas: ↑04 Juun, 2025 15:42 Mitte, et ma asja ees teist taga TRAMi kaitseks, aga kui me juba Kanama viadukti õhkima peame siis on meil kardetavasti niikuinii juba pea lootusetult suur perse majas.

Miks peaks üldse kanama viadukti õhkima, vabalt võib ju kõrvalt mööda sõita

andrus kirjutas: ↑04 Juun, 2025 16:16

Kapten Trumm kirjutas: ↑04 Juun, 2025 15:43Ukrainal on muidu üks raskuspunkt veel, oma võitlejate ja elanike meelestatus. Churchillil polnud vaja Bismarcki uputada seepärast, et see üks laev oleks kuidagi eriti ohtlik, vaid seepärast, et see muutus langeva moraali ja meelestatuse probleemiks.

Niikaua kuni delfit tsiteerid, on su jutt enam-vähem mõistlik, kui aga tuleb omalooming, siis sulapask.

Chruchillil oli vaja Bismarck uputada seetõttu, et viimane oli minemas Atlandile kaubandussõda pidama. Hoiatav eeskuju oli olemas: mõned kuud tagasi olid 2 saksa lahingulaeva Atlandil kaubandussõda pidanud: https://en.wikipedia.org/wiki/Operation ... (Atlantic)

Mida tuutudad, üksainus lahingulaev Home Fleeti vastu....?
Churchillile muutus asi hetkest, kui Hood oli uputatud ja sellest oli Briti avalikkus ka teada saanud.

Erureamees kirjutas: ↑04 Juun, 2025 16:39 Üldse oleks parem kui ukrainlased enne iga lööki spetsialistidelt nõu küsiks. Meil on neid külluses.

Üldiselt laevu uputatakse vee alt täna sedasi, et laeng (miin või torpeedo) lõhkeb teatud kaugusel laevast, et oleks võimalik kasutada ka vees levivat lööklainet. Kui kontaktne torpeedo teeb keresse augu, siis mittekontaktsel kipub pigem laev pooleks minema. Eks siia on peidetud ka vihje, kui ei õnnestu sillatala külge viietonnist laengut tekitada. Lisaks on võimalik tekitada selline efekt, kui pauk teha põhja läheduses, et alla põhja suunas suunduv lööklaine peegeldub merepõhjast ja ühineb külgsuunalisega (kasutatakse tuumarelvadel).

Ehk vaja on allveesõidukit.

Huvitav vaatamine sillaehitusinseneri vaatepunktist.
https://www.youtube.com/watch?v=7j_5YHdIuFs

Kui kontaktne torpeedo teeb keresse augu, siis mittekontaktsel kipub pigem laev pooleks minema. Eks siia on peidetud ka vihje, kui ei õnnestu sillatala külge viietonnist laengut tekitada. Lisaks on võimalik tekitada selline efekt, kui pauk teha põhja läheduses

Kas pole mitte nii, et postid on vees ja tala õhus?

Krimmi sillaga on vist praeguseks selge see, et kas tulenevalt looduslikest oludest või mõeldes sündmustele ette, on see tehtud üsna tugev ja massiivne, ühte postivahet merre kukutada pole siiski õnnestunud.

Nagu ka pommitajate ründamisel, siis ka antud sillaga selle kahjustamine nii, et sealt enam üle sõita ei anna, annab tegelikult lühiajalist efekti, kuniks VF seab sisse alternatiivsed transpordikanalid, nt piki Aasovi mere põhjakallast ja üle Perekopi. UKR-l lihtsalt pole lõunarindel jõudu ega võimalust seda saabuvat mõningast logistilist pausi näiteks pealetungiks ära kasutada.

TTT kirjutas: ↑05 Juun, 2025 9:39

Kui kontaktne torpeedo teeb keresse augu, siis mittekontaktsel kipub pigem laev pooleks minema. Eks siia on peidetud ka vihje, kui ei õnnestu sillatala külge viietonnist laengut tekitada. Lisaks on võimalik tekitada selline efekt, kui pauk teha põhja läheduses

Kas pole mitte nii, et postid on vees ja tala õhus?

Vabandust, keelevääratus, mõtlesin tõesti poste (kuhu veealune laeng seekord kinnitati).

Kapten Trumm kirjutas: ↑05 Juun, 2025 8:55 ...

Üldiselt laevu uputatakse vee alt täna sedasi, et laeng (miin või torpeedo) lõhkeb teatud kaugusel laevast, et oleks võimalik kasutada ka vees levivat lööklainet. ...

See käib tegelikult kolmes etapis:
1. Laeva all lõhkeva laengu lööklaine lööb läbi vee vastu laeva keret ja tõstab selle keskkohta ülespoole (eeldusel, et plahvatus toimus keskkoha all)
2. Tekkiva gaasimulli tühjenemisel vajub kere keskosa allapoole samas, kui kere otsad toetuvad veele
3. Mulli alumise poole kollapsist tulev kumulatiivne veejuga lööb laeva kere pooleks

See koht siin vajab ka lahtiseletamist:

mittekontaktsel kipub pigem laev pooleks minema

Laev ei lähe pooleks mitte ainult lööklainest või kõvast kõmakast,
laev murdub pooleks oma raskuse tõttu sest veepinnal tekkib laine -
kord kannab laeva keskkoht ja otsad on "õhus", siis jälle vastupidi.
Vee all see nähtus on nullilähedane, postil on sellest kõigest suva.