www.militaar.net

Palju kilt 2m sügavust kraavi maksab vs kaks korda 75 cm läbimõõduga, plastikkattega terastross+ ankrud 100 m tagant, mis on piisavalt tugevad ja piisavalt sügavale paigaldatud, et tankeri ankrukett puruks tõmmata?
Kas kaabli lõtk, mis võimaldab seda lahe põhjast laeva pardale tõsta parandustöödeks on piisav?

wolfgang kirjutas: ↑22 Jaan, 2025 14:42 Palju kilt 2m sügavust kraavi maksab vs kaks korda 75 cm läbimõõduga, plastikkattega terastross+ ankrud 100 m tagant, ...

Kuidas sai 75mm-st 75cm? Kes üldse mõõdab midagi sentimeetrites? Ma tean naised mõõdavad, aga see on vähe teine kontekst.

Sorry! Arvad et 75 mm jämedune tross tõmbab tankeri ankruketi puruks või jätab selle seisma?
Mis on terase tõmbetugevus? A terastrossil? A palju kaalub tanker?

75 mm kandis oli 36 m3 kopaga draglineri kopa tross umbes. Sellega tõstati 36 m3 lõhatud lubjakivi või põlevkivi, mitte 100 tuhande tonniseid tankereid.

wolfgang kirjutas: ↑22 Jaan, 2025 14:58 Sorry! Arvad et 75 mm jämedune tross tõmbab tankeri ankruketi puruks või jätab selle seisma?
Mis on terase tõmbetugevus? A terastrossil? A palju kaalub tanker?
75 mm kandis oli 36 m3 kopaga draglineri kopa tross umbes. Sellega tõstati 36 m3 lõhatud lubjakivi või põlevkivi, mitte 100 tuhande tonniseid tankereid.

Ega selle trossi otsa 100T tankerit ei riputata. Tõmbejõud F=m*a, arvestada tuleks ka tõmbe suuna ja trossi vahelist nurka.
Koppade tõstesüsteemides on polüspast-liitplokisüsteemid, mis vähendavad tõmbejõudu trossis vastavalt plokirataste arvule süsteemis. Seal saab arvestatavaid koormaid tõsta ka suht inimlike trossi mõõtudega.

Jajaa. Ehk siis 75 mm trossile ei mõju dragline'il mitte ca 70 tonni vaid vähem veel. Sellega tankeri ankruketi vastu minna oleks veids optimistlik mu meelest.

Kuskilt selgrooajust tuleb meelde nagu mingi mälupilt, et norrakad katavad oma veealust taristut killustikukihiga... Neil selleks vist olemas isegi spetsiaalsed laevad, kus vees oleva terasesvõrgust "toru" otsas oleva kaameraga saab sarnaseid puistetöid meetrise täpsusega toimetada. Paarimeetrine killustikukiht peaks välistama igasugu ankrukahjud. Aga mina pole insener, kes teaks, kas savikihi peal see taktika toimiks. Kui aga toimiks, siis on kohe küsimus, et miks seda siis tehtud pole? Laiskus või koonerdamine?

https://www.iadc-dredging.com/subject/e ... e-vessels/
Midagi sellist.

seersant Angua kirjutas: ↑22 Jaan, 2025 16:50 Kuskilt selgrooajust tuleb meelde nagu mingi mälupilt, et norrakad katavad oma veealust taristut killustikukihiga... Neil selleks vist olemas isegi spetsiaalsed laevad, kus vees oleva terasesvõrgust "toru" otsas oleva kaameraga saab sarnaseid puistetöid meetrise täpsusega toimetada. Paarimeetrine killustikukiht peaks välistama igasugu ankrukahjud. Aga mina pole insener, kes teaks, kas savikihi peal see taktika toimiks. Kui aga toimiks, siis on kohe küsimus, et miks seda siis tehtud pole? Laiskus või koonerdamine?

https://www.iadc-dredging.com/subject/e ... e-vessels/
Midagi sellist.

peidus olevat kaabli rikkekohta on raske leida ning seda parandada. Lisaks ei jahuta maetud laablit merevesi nii palju seega selle ülekandemaht väheneb

wolfgang kirjutas: ↑22 Jaan, 2025 15:21 Jajaa. Ehk siis 75 mm trossile ei mõju dragline'il mitte ca 70 tonni vaid vähem veel. Sellega tankeri ankruketi vastu minna oleks veids optimistlik mu meelest.

No ma ei ole insener. Lasin selle läbimõõdu ChatGPT-l välja rehkendada 2x turvavaruga. 6X varuga pakkus masin 105mm läbimõõduks. Dragline võrdlus otse ei päde, sest seal on sellel trossil teiseid töötingimused (pidev painutamine üle rullikute). Lisaks ka teistsugune koormusfaktor. Ja minu teada olid EVG 35/65 trossid pigem seal 60mm kandis (see on päris oluline vahe). Antud puhul me räägime ühekordsest tõmbest, millele see tross peab vastu pidama.

Teisalt ei jää see tankur kohe jäiga trossi külge kinni, vaid hakkab seda lõtku jagu kaasa lohistama (ChatGPT arvestas pidurdusmaaks 200m 15 sõlme juures), siis hakkavad trossi küljes olevad ankrud järgi lohisema ja alles siis peaks see kusagile postide taha kinni jääma. Insenertehniline ülesanne ja minu arvates lahendatav.

Soome politsei vahearuanne:
https://poliisi.fi/-/kaapelivauriotutki ... mistumassa

vene aegu oli meil mingi allveelaeva võrk meres. selle kandvad trossid olid sõrme jämedused.

Saksaaegne Naissaare-Porkkala allveelaevavõrk 1943-44 oli 18 mm trossist, silmaga 4x4 m.

Jajaa. Ehk siis 75 mm trossile ei mõju dragline'il mitte ca 70 tonni vaid vähem veel. Sellega tankeri ankruketi vastu minna oleks veids optimistlik mu meelest

Viitsi arvutama hakata, aga 12-sõlmelise kiirusega liikuv 70 000 tonni peaks vist siiski tiba suuremat mõju omama...

Lemet kirjutas: ↑22 Jaan, 2025 18:40

Jajaa. Ehk siis 75 mm trossile ei mõju dragline'il mitte ca 70 tonni vaid vähem veel. Sellega tankeri ankruketi vastu minna oleks veids optimistlik mu meelest

Viitsi arvutama hakata, aga 12-sõlmelise kiirusega liikuv 70 000 tonni peaks vist siiski tiba suuremat mõju omama...

Süvenesin rohkem teemasse, kaevasin välja trosside tõmbetugevuste tabelid ja ilmselt trossidega oleks seda tõesti keeruline lahendada. 70mm trosse oleks tarvis ca. 70tk, 105mm trosse ~30tk. Küll aga on seda võimalik teha ca. tosina paralleelselt paigaldatud 120mm ankruketiga. Tõsi, maksumus kasvab siis oluliselt (ca. 30 mil € tuuri), kuid on endiselt soodsam, kui üks katkestus. Tõsi, sidekaablite puhul see rehnut ilmselt enam positiivset tulemust ei anna.

Reederi esindaja teatab, et laeval kütet 13 päevaks ja Taani väinadesse jõudmiseks, kus plaanitakse varusid täiendada, kulub 2,5 päeva ja enne seda tuleb alus saada merekõlblikuks. Veel viitab lastiks oleva bensiini lühikesele säilivusajale.

Onko varustamo edelleen pohtinut laivan hylkäämistä? Aiotaanko laiva hylätä?

– Aluksen bunkkeria (polttoainetta) on saadun tiedon mukaan jäljellä 13 päiväksi. Tanskan salmiin, missä aluksen oli tarkoitus täydentää varastojaan, on matkaa 2,5 päivää. Eli viimeistään kymmenen päivän kuluessa valtion tulisi päättää aluksen päästämisestä jatkamaan matkaansa.

Ljungberg ei ota suoraan kantaa siihen, aikooko varustamo hylätä laivan, mikäli se ei pääse matkaan seuraavien 13 päivän kuluessa. Krp ilmoitti keskiviikkona esitutkinnan kestävän mahdollisesti useita kuukausia.

– Tätä ennen kaikki takavarikoidut laiteet tulee palauttaa ja alus tehdä meriklaariksi, eli valtiolla on aikaa todella vähän päättää jatkosta. Jos alus jää tänne ja lastia ei saada siirrettyä johonkin toiseen tankkeriin niin lasti menee jossakin vaiheessa käyttökelvottomaksi. Bensa kun on ymmärtääkseni tuoretuote, Ljungberg sanoo.

Samuti viitab võimalusele, et Soome võimude käitumine Eagle S-iga loob pretsedendi - so. Soome lipu all olevaid laevu hakatakse "eksootilistes kohtades" kinni pidama "mõjuva põhjuseta".

Ljungbergin mukaan tapaus antaa vaarallisen ennakkopäätöksen, jonka mukaan vieraat valtiot voisivat samalla periaatteella alkaa ottamaan haltuun Suomen lipun alla seilaavia aluksia. Hän puhuu ”eksoottisista paikoista”.

– Toivottavasti edes päättäjät ymmärtävät, että kyse ei ole vain tästä tapauksesta vaan myös siitä, että suomalaisia aluksia voidaan tämän tapauksen perusteella alkaa kaappaamaan meille eksoottisimmissa paikoissa, Ljungberg sanoo.

https://www.is.fi/kotimaa/art-2000010982950.html

Varem on laeva seismise päevase kuluna käinud meediast läbi 14 500, ei mäleta kas eurot või dollarit, nüüd räägib reederi esindaja 56 000 dollari suurusest päevasest prahtimiskahjust(võimalik minupoolne eksimine terminiga, kes paremini teab - parandagu).

Hän myös muistuttaa, että aluksen päivittäinen rahtitappio on noin 56 000 dollaria

.
Samas artiklis käiakse läbi vastutuse küsimus juhul, kui tahtlikkus jääb tõestamata - suurim karistus aasta vangistust. Samuti säilib korvamiskohustus.
https://www.hs.fi/suomi/art-2000010980855.html

Hakka või arvama, et see hiljutine Washington Posti artikkel pole muud kui selle luhvtivennast advokaadi tellitud ja makstud sisuturundus- või mainekujundusponnistus.

- ega ikka ei ole küll nii, et arestitud laeva omanik otsustab, kus, millal ja kelle varustus- ja punkerdamisteenust laev kasutab. Selle eest vastutab valdaja, antud juhul Soome riik, ja on seni seda ka teinud. Vastavat artiklit pole aega otsida. Kogu see lõbu läheb lõpuks muidugi arvele juurde.
- olen ise siin välja käinud sellise tankeri päevarendi 30 000 dollari kanti. Käärid 14 000 ja 56 000 vahel on umbes sellel joonel. Advokaat loomulikult puhub enda huvides õhku sisse, aga võib ka juurde arvestada nt. trahve täitmata veokohustuse eest vms.
- isegi kui bensiin läheks hapuks mujal kui kodanik ljungbergi peas, siis noh - tough luck. Valgete inimeste maailmas lihtsalt ei võetaks oma kaupa vedama laevu, millel ankrud omatahtsi üles - alla käivad ja mis pühadevahest pikema PSC puuduste listi tõttu faktiliselt meresõidukõlbmatud on.
- see pretsedendijutt on nii robertsarvelikult napakas, et ei hakka kommenteerima.
Klounadvokaat teenib lihsalt oma igapäevast, veidi imelikult lõhnavat leiba.