Uued relvasüsteemid EKV-le

[trs]

Eks selline tehnika nagu seal kohati ringi liigub eeldab ka vastavaid mehi. Tsiviliseeritud maailmas on raske leida rekkameest, kellel 24/7 on ühes käes haamer ja teises pudel viina. Vene tehnika kvaliteet on ikkagi suhteliselt kõikuv ja vilets ning vajab pidevalt käe pulsil hoidmist, et sellisega tööd teha. Asi pole tehnilistes lahendustes, aga just varuosade kvaliteedikontrolli puudumises. Samas raha paneb asjad paika. Ka seiklejate puhul. Kui rahapakiga lööma minna, võib ka X5-st ehitada Siberi-kõlbuliku asja.
Iseenesest on lihtne ja lollikindel tehnika aga vägagi tõhus, kui on käes hetk, mil loeb ainult see, kas mingi töö saab tehtud või mitte. Ekslik on aga arusaam, et ainult venelased selliseid asju mõistavad teha. Jänkidel on näiteks relvastuses kiviaegsed M35 veokad. Elementaarmootor joob kõiki põlevaid vedelikke, on maastikul võimekas, veab päris asjalikku koormat jne. Kuigi pole näppinud, siis on sellist ilmselt märksa muretum ekspluateerida kui otsest konkurenti zil 157.
Parim näide tehnika(ja maailmade) erinevustest on kiviaegsed meiegi sõjaväest läbi käinud vana unimog ja gaz 66. Suht sarnased veokad mõlemad. Ühel juhul on tegemist german overengineeringuga ja teisel juhul venelaste kirvetööga. Ei ole loogiline, et Unimog asendaks Gaz 66 vene tingimustes arvestades varuosade saadavust ja hinda ning kasutatud lahendusi. Kruvikeeraja ja viinapudeliga ei remondi, seega ei sobi. Samas ei ole ka eriti lihtne ette kujutada, et keegi tsiviliseeritud maailmas valiks töö tegemist Unimogi asemel 66 oma olematu kvaliteedi ja kiviaegsete lahendustega.

[isakene]

Kui rahapakiga lööma minna, võib ka X5-st ehitada Siberi-kõlbuliku asja.

Ei ehita, kuidagi ei ehita.
Näide elust enesest - veeresin ma kunagi ringi tööandja Peugeot Partneriga, pirukaauto, milliseid veereb Euroopas ringi kümneid tuhandeid.
Ühel ilusal õhtupoolikul käis kapoti all plärts ja hetk hiljem säras armatuur kõikvõimalikest punastest tulukestest. Kapoti avamise järgselt selgus, et viga on lihtne, ventilaatoririhm oli otsad andnud. Aga kahjuks nii õnnetult, et rihma ribad olid puruks tõmmanud tulemüüril asuva ohustopp lüliti, selle lülitiga saab avarii korral kütuse etteandepumba välja lülitada.
Lihtne lüliti, kolm otsa. Loogiliselt võttes, väga piiratud arv kombinatsioone lihtlabaseks kokkuühendamiseks. Aga võta näpust, vea kustutamiseks ja mootori käivitamiseks oli vaja auto esindusse viia ja arvuti taha ühendada...

milline jama oli reede õhtul ära surnud autoga teisest Eesti otsast koju saada, ning mis kõik selle aktsiooni käigus veel välja tuli, on omaette pikk ja lõbus jutt. Kui osalisel juhtub piisavalt jäme huumorisoolikas olema, muidugi. Siberis sarnase juhusega ei ole naljakas, no kohe üldse ei ole...

Küsimus: millise papi eest on Bayerische MotorenWerke nõus BMW X5 ajud lollikindlaks programmeerima? Nii, et suvaline elektriviga või lühis lõdvalt üle elada. Sissepritse suvalist solki sööma õpetada?, Jne, jne... Kardan, et baierlastel on selleks odavam hoopis teine auto ehitada...

[trs]

No piisab ju läpakast ja kaablist, et see keeruline probleem lahendada. Aga mõte on selles, et mida rohkem tavaari ja keerulisem tehnika, seda kallimaks läheb selle lollikindlaks ehitamine ja valmistumine selle remontimiseks või vahetamiseks. Kosmosesüstik on iseenesest suht keeruline võrreldes näiteks uazikuga. Ometigi on seal kandis esindusse veelgi pikem maa.

[Kapten Trumm]

Parim näide tehnika(ja maailmade) erinevustest on kiviaegsed meiegi sõjaväest läbi käinud vana unimog ja gaz 66. Suht sarnased veokad mõlemad. Ühel juhul on tegemist german overengineeringuga ja teisel juhul venelaste kirvetööga. Ei ole loogiline, et Unimog asendaks Gaz 66 vene tingimustes arvestades varuosade saadavust ja hinda ning kasutatud lahendusi. Kruvikeeraja ja viinapudeliga ei remondi, seega ei sobi. Samas ei ole ka eriti lihtne ette kujutada, et keegi tsiviliseeritud maailmas valiks töö tegemist Unimogi asemel 66 oma olematu kvaliteedi ja kiviaegsete lahendustega.

See on väga lihtsustatud lähenemine.
Gaz-66 küljes on taolist "engineeringut", mida Unimogi küljes üldiselt pole.
Lisaks tasub vaadata ka hinnavahet, täna on uus Unimog uuest 66-st umbes 5 korda kallim.

[trs]

Eks neil on ka kvaliteedivahet igas mõttes mitu korda. Unimog oli võibolla halb näide, sest tegemist ei ole lihtsalt maastikuvõimelise veoautoga, vaid läbimõeldud platvormi ja võimaluste süsteemiga. Aga mõte oli rohkem selles, et vene tehnika on ennekõike vene inimese poolt vene inimesele loodud ja rahuaja tingimustes on tsiviliseeritud rahvastel sellega raske läbi saada.
Kuidas on Euro-nõuetega ja Brüsseli poolt toodetud bürokraatiaga, kui soetada väljastpoolt EU-d uut rasketehnikat? Ilmselt Euroopa tehnika maksab juba selle pärast rohkem, et tuleb tegeleda vahelduseks ka arendustööga ning mahtuda etteantud nõuete piiresse.

[Kapten Trumm]

No kui me võtame ette meil kasutuses oleva ex- saksa Unimog 435 ja võrreldava väljalaskeaastaga NSVL aegset sõjaväele mõeldud Gaz-66, siis Unimogi tehnoloogiline eelis seisneb üksnes tema diiselmootoris, samas kui venelased ehitasid veel 80ndatel kõvasti januseid ja tuleohtlikke bensiiniautosid. Kõik, mis puudutab maastikuläbivust, siis Gaz-66 on üllatuslikult siin terve sammu ees, sest ta omab teatud süsteeme, mida Unimogil pole. Näiteks tsentraalne rehvirõhu muutmise süsteem (võimaldab muuhulgas sõita läbilastud rehviga), ekraniseeritud elektrisüsteem ja vints igal masinal. Rehvirõhu süsteemi meil olevatel masinatel pole, elektrisüsteem on ekraniseerimata ja vintsi pole seal kaugeltki igal masinal.

Mõistagi, ka ehituskvaliteet on sakslasel parem, kuid ta pole ka lõpuni kindel - näiteks meil on ajateenijatest juhtide eksimuste tõttu päris levinud käigukastide vahetamine, kuna seal pidi mingi tagurpidikäiku katki mineku teema olema.

Igasugu mõttetud EU nõuded on sõjaväe masinatele vaid tülinaks, sest selliseid puhtaid heitgaase saab ainult rohke elektroonika ja abiseadmetega, mis on sõjaväes tüliks. Tollal kui kehtis Euro 5, siis nn uus Gaz-66 oli Eestis täiesti müügis (omab Cumminsi diiselmootorit) ja ära tasub märkida, et hinna poolest lähim analoogne masin oli Iveco 4x4, mille hind oli Gazi omast umbes 3 korda kallim (ca 100 tuhat eurot Gazi 35 tuhande vastu).

[trs]

Tegelikult on ka moogil rehvipumpamise lisa ja vints olemas. Lisaks on moogid portaalsillaga ja diffrilukkudega, mis on maastikul suur pluss. Samas on nad jällegi maanteel aeglase sillaga parajad traktorid. Eks neil on ka sõlmi, mis olenevalt kasutusest tahavad hooldamist ja remonti saada ning loll murrab ka oma suguliigendi, aga üldiselt on nad ikkagi kvaliteedi etalonid. Suurim miinus aga ongi soetamismaksumus(uue auto puhul) ja varuosade hind. Unimog on ikkagi spetsiaaltehnika, mida kasutatakse siis, kui on vaja ning raha mängib selle juures juba sekundaarset rolli. Selle pärast oligi moog halb võrdlus.
Sadko on originaalis ikkagi venelaste enda mootoritega. Mingid cumminsid pandi neile peale Tartus selle ettevõtte poolt, kes neid vahepeal müüa üritas. Mis seal veel ümber ehitati, ei tea. Millised cumminsi diislid need konkreetselt olid, ka ei tea. Iseenesest aga on selline kompott suhteliselt asjalik, sest kuni mootor töötab, ei mängi väikesed vajakajäämised ülejäänud sõlmedes rolli ning auto on ikkagi iseseisvalt võimeline liikuma.

[Fucs]

Kõik, mis puudutab maastikuläbivust, siis Gaz-66 on üllatuslikult siin terve sammu ees, sest ta omab teatud süsteeme, mida Unimogil pole. Näiteks tsentraalne rehvirõhu muutmise süsteem (võimaldab muuhulgas sõita läbilastud rehviga), ekraniseeritud elektrisüsteem ja vints igal masinal. Rehvirõhu süsteemi meil olevatel masinatel pole, elektrisüsteem on ekraniseerimata ja vintsi pole seal kaugeltki igal masinal.

Andestage minu lühike vahelepõige vene autotööstuse imelisse maailma.....

Sai NA-s nendega omajagu kärutatud. Kusjuures suht uutega (alla 2 aasta vanused).
Üks oli mäletamist mööda kas GAZ66-14 või GAZ66-15 ja teine GAZ66-11 KŠM (komandno štabnaja mašina).
+ Ühe tuttuue KŠM-i (tegelikult mingi X modifikatsioon nimega KM "Klub-mašina") sai ka otse Gorkist Moskvasse toodud n.ö. "omal jalal ja jõududega"

Mulle meenub lisaks rehvirõhu automaatikale (mis mitte just alati ei tahtnud käigult tööle minna), ekraniseeritud juhtmetele ja vintsile kohe ka nn veekindlaks tehtud mootor (jagajal käis miskisest metallisulamist spetskaan/hujoovina peale, mis ajusid kompostis pidevalt, sest küünlajuhtmed hakkasid sellega nagu aamen kirikus alati "läbi peksma") ja ERILISA: PRESENTVOODI mille sai juhi tarbeks kabiini üles riputada...

Põhiviga oli 66-el selles, et mootor oli selle isendi jaoks liiga lahja, kabiin johhaidii külm talvel (sai ise tekkidega ratsitud soojemaks) ja suurtel kiirustel (suur kiirus siin = üle 70km/h) kippus pikapeale laiali lagunema (üldiselt undas ja värises, kuid mitte kõik isendid). Ja käike oli ka ebamugav vahetada, millega muidugi kohanes ja harjus + see jama, et esiosa/nina masinal ju polnud ja kusagile otsa sõites litsus kabiinisolijate jalad ülikergelt laiaks (+ jamad võimaliku puruneva vintsitrossiga, et kui see kabiini poole lendas, siis polnud vahet, millises kõrguses see kabiini tabab ja igal-juhul oli pizdets)

Aga maastikuläbivus oli vägagi hea! Ja remonditavus/juurdepääs kriitilistele sõlmedele ükskõik millistes tingimustes samuti (meil remonditi kõik masinad 24/7 lageda taeva all, sest garaaže ei olnud). Võis sõita suht sügavas vees nii, et vesi kabiinis, või roomata mudaaugus nii, et esiosa lükkab muda ees nagu sahaga. Kütust võttis tavaolukorras mingi 24-26 l / 100km (norm oli ette nähtud mingi 20l aga sellega ei tulnud mitte kunagi välja). Samas bensuga polnud NA-s ohvkoos iialgi probleeme ja massinal oli issanada õnnistusena kaks 100 liitrist paaki, millest ühest (see oligi NA tavaarusaamade ja praktika järgi selle teise paagi mõte) teostati pidevalt ka kroonuvara müüki eraisikutele

Kahjuks puudub kogemus ja võrdlusmoment kaasaegsete lääne analoogidega, mis EKV-s kasutusel.

[Kapten Trumm]

66 põhiviga (mis "ninaga kabiiniga" lahenes) on meile jaoks sama, mis meil kasutusel ümaraninalistel Unimogidel (416 mudel vist need on) - sinna kabiini ei mahu rohkem kui 1,70 pikk mees normaalselt rooli taha ning rakmetes sinna sisenemisest ei maksa kohe mõeldagi. Kuskile varitsusse sõites sa sinna kabiini jäädki igavesti - välja saamiseks pead olema keskmisest osavam või õnnelikum. Need autod on loodud 60ndatel, kui kasutaja oli sõja- ja sõjajärgse aja toidunappuses üles kasvanud meesterahvas pikusega 165 cm ja kaaluga 55 kg.

Taoliste veokate kastis on omajagu sõidetud, noh sõduri tagumikutunde järgi on Unimog sõltumata mudelist üks paras kits. Kõige mugavamat kastisõitu on minuarust pakkunud Ural 4320, millest jääb napilt maha Mercedes 1017.

[paul]

http://uudised.err.ee/v/eesti/87bc02e7- ... e-tegemist

[...] Seega on Eesti riigi suurim relvatehing eelmise aasta lõpus Hollandiga sõlmitud leping, millega ostetakse jalaväemasinaid. 44 CV-90 lahingmasinat lähevad Scoutspataljoni kasutusse.

Nüüd on aga sihikule võetud Norra toodang. "Praegu räägime läbi Norra kuningriigiga, et osta juurde umbes 90 lisamasinat, mis peaksid hakkama toetama juba hangitud lahingmasinatest koosnevat põhiüksust erinevate pioneerimasinate ja muu tehnikaga, mis tervik üksuse loomiseks vajalikud on," rääkis kaitseinvesteeringute eest vastutav asekantsler.

[tuna]

Kas võib eeldada, et on toimunud mingisugune meeldiv areng? Viimased andmed sellest tehingust rääkisid tagasihoidlikumast arvust.

Soomusmanöövervõime loomine kujundab hankeplaani ka 2015. aastal, sest tänavu tuleb hankida jalaväe lahingumasinate toetussõidukid. Tegu on soomusmasinatega, mis võivad täita erinevaid funktsioone nagu C2, luure, MEDEVAC, miinipildujasoomuk, logistika, tanki- ja õhutõrje. Need peavad olema roomikplatvormil sarnase maastiku läbitavusega nagu jalaväe lahingumasinadki. Kokku räägime 35 ühikust tehnikast, mis on kindlasti selle aasta suurim hange.

Allikas: Kaitseväe aastaraamat 2014, lk 53.

[HeiniR]

Mainitud 90 (toetus)masina puhul käib jutt siis arvatavasti M113-st?
Norrakatel nähtavasti väga erinevaid M113 versioone, mis peaksid vajadused ära katma.
Ehk siis jõuamegi varsti selleni, et kauaoodatus odav "rahvamasin" M113 on EKV ridades.

[Kapten Trumm]

ERR uudistes on kas midagi valesti kirjutatud või aetigi KMini kõneisiku poolt sellist kahetimõistetavat juttu.
Siin peaks vist igaühele selge olema, et 1 pataljoni ehk 44 lahingumasina toetamiseks küll 90 toetusmasinat olla ei saa.
90 toetusmasinat on loogilises proportsioonis mitte pataljoni, vaid terve mehhaniseeritud brigaadi suurusega.

[Ezy]

Meil on ainult 1 väike lõik, mille pealt mingeid järeldusi teha. Ei maksa liiga palju oletama hakata, aga 90 ühikut on tõesti palju 1 pataljoni jaoks. Eriti veel olukorras, kus Hollandi diiliga tulevad kaasa silla-, pioneeri- ja recoverytankid. Sel juhul "lisamasinate" all ei mõelda ainult äkki roomukitel toetusmasinaid, vaid ostetakse ka näiteks lisa veokeid ja muud jura, mis ei lähe otseselt scoutspati struktuuri, vaid on kogu brigaadi toetusmasinad. Või ostetakse lihtsalt rohkem, et teistele üksustele ka anda.

Norrakad ise ostavad tornita CV90 põhjal sõidukeid ja tahavad m113dest tõenäoliselt lahti saada. Väga ei imesta kui me neid saame.

[tuna]

Praegu räägime läbi Norra Kuningriigiga, et osta juurde CV90 sama tüüpi lisamasinaid, mis siis peaks hakkama toetama seda põhiüksust erinevate pioneerimasinate ja nii edasi, mis seal siis terviküksuse juures vajalik on.

Allikas: http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/5 ... 15b4169a84

Seda siis rääkis asekantsler tegelikult...