www.militaar.net

"Testimisfaasi jõudmine" on väga erinev asi testimisfaasi edukast läbimisest. Siin leidis aset esimene - ideest sai prototüüp, aga testimise käigus võivad välja tulla ja muutuda sajad erinevad detailid. Tõenäoliselt siin juhtuski see, et oleks vaja olnud uuendada tervet airframe'i ja kogu värk läbi katsetada - liiga kallis.

Selles mõttes ikka nii ei ole, et pistame nüüd selle uue sensorpaketi vanale raketile otsa ja kõik töötab.

Trummi jutu osas - soomlased ütlesid ka ise, et nende jaoks oli see lihtsalt odavaim viis oma õhutõrjet täiendada. Mitte parim. Odavaim. Vaadates idanaabrit, siis on arusaadav, et otsitakse kiiret plaastrit.

reserv2006, sul on õigus, lugesin allikat kus see sõnastus ei olnud nii õnnestunud. Kuid mõte jääb samaks. Ikkagi tegeletakse selle probleemiga ja nuputatakse lahendusi. Kui tankidele, siis mis loogika alusel saab väita, et neid ei rakendata ka kopterite-lennukite puhul?

erick kirjutas: soomlased ütlesid ka ise, et nende jaoks oli see lihtsalt odavaim viis oma õhutõrjet täiendada. Mitte parim. Odavaim.

Lätlastel sarnane teema.
Nende(juba vanana saadud) RBS-70 laskeseadmed/raketid on veel vanemaks saanud ja resurss väga otsakorral.
Ei võta sõna Stingeri kui süsteemi tuleviku teemal, kuid jänkidelt saadud süsteemid käravad lätlastele veel järgmised 10-15 aastat küll.
Selle raha eest võib see vabalt olla adekvaatne tehing.....

Raketile AIM-9, mis võeti relvastusse 1956, on ka mälu järgi hingekella lauldud, rohkem kui korra. Ikka väljavahetamine "uue põlvkonna relvaga".
Tegelikkuses on see tänaseni relvastuses, väga väikeste konstruktiivosa muudatustega ja tõenäoliselt elab see airframe relvastuses üle ka 100nda juubeli.
Lihtsalt on täiustatud mootoreid, juhtimispäid, aga rakett koos oma infraga on jäänud põhiosas samaks.
Eriti tõsiselt on täiendatud sensorit ennast, rear aspect'ist sai kõigepealt all-aspect ja lõpuks muutus see lausa suunatavaks (AIM-9X).

Xender kirjutas:Need ostetavad Hollandi 44 masinat on puhtalt lahingmasinad ehk siis kõik ülejäänud side, juhtimine, meditsiin, miinipildujad, ÕT jne peab ka olema roomikplatvormil + sellest lähtuvalt peab ka brigaadi masinapark olema veidi teiste võimetega. Kui kõik kokku panna võib 90 masinat ära küll tulla.

Siin lausungis on see loogikaviga, et kui 90 erinevat (toetus)soomukit võivad ehk tõesti moodustada "brigaadi masinapargi", siis 44 lahingusoomukit ei moodusta kohe kuidagi mitte sellesama brigaadi manöövrikomponendi (minimaalselt) kahe-kolme pataljoni masinaparki

Elik infomüra jätkub.....

erick kirjutas:"Testimisfaasi jõudmine" on väga erinev asi testimisfaasi edukast läbimisest. Siin leidis aset esimene - ideest sai prototüüp, aga testimise käigus võivad välja tulla ja muutuda sajad erinevad detailid. Tõenäoliselt siin juhtuski see, et oleks vaja olnud uuendada tervet airframe'i ja kogu värk läbi katsetada - liiga kallis.

...

Täiesti südamerahus saab disainida sellise uue sensorpaketi, mis on sama geomeetria, massi ja massikeskmega nagu vana. See ei ole sugugi nii keeruline probleem kui sa siin seda kujutada püüad. Kui kasutada teistelt süsteemidelt (antud puhul AIM-9X) pärit komponente, siis ei tule see ka eriti kallis.

Kogu ülejäänud osa Stingerist (lõhkepea, stardimootor ja lennumootor) on suhteliselt primitiivne - mitte midagi Gradi raketist oluliselt keerulisemat seal ei ole.

Stingeri peamine probleem on hoopis mujal - raketi läbimõõt on ainult 70mm ja sinna mahub suhteliselt vähe nii lõhkeainet kui ka elektroonikat. Nii, et disainimisel on natuke rohkem probleeme kui Mistrali täiendamisel näiteks. Aga et see oleks kuidagi takistuseks saanud - tol hetkel leidis Kongress ilmselt, et ei ole vaja sellistele asjadele raha kulutada. Misiganes põhjusel. Ma olen enam kui kindel, et see initsiatiiv ei tulnud kaitseministeeriumi poole pealt.

erick kirjutas: Odavaim

Infoks, 90ndatel valis Soome lähimaa õhutõrjeks Igla-d, kuna need olid testides jõudluselt sarnased Stinger'iga aga palju odavamad.

Nüüd vahetavad Igla-d omakorda Stingerite vastu välja. Potentsiaalne sihtmärk on neil rakettidel ju alati sama olnud (vene lennuk). Vaevalt et Kas tõesti on sommid nii rumalad, et nüüd võtavad hulga kallima raha eest sama-halva (ning üldse äärmiselt küsitava kasuteguriga) süsteemi kasutusele ?

Siit ka küsimus, et mis oleks siis mitte-debiilne lähimaarakett, mida hankida ? Kui on vajadus õlaltlaskmiseks ja ei soovita radarjuhitavat ?

Stinger on täpselt optimaalne kompott selleks rolliks, milleks ta kavandatud on - kergejalaväe lahingus seljas kantav enesekaitse õhutõrjerelv ning mehhaniseeritud üksuste kompaktne masinasse mahtuv kantav relv. Ütleks isegi, et pigem omasuguste hulgas raskepoolne ja suurevõitu. Ta on piisavalt suure lõhkejõuga ja säilitab seejuures veel kantavuse. See, et Mistral lendab natuke kaugemale ja kannab natuke rohkem elektroonikat, tõstab ta juba sinna ülespoole, mehhaanilise laskeseadmetega VSHORADi hulka.

Arvan, et Stinger (kui on tegemist enamvähem kaasaegse mudeliga) on tantsulõvi nii täna kui 10-15 a pärast ja tõenäoline on, et samamoodi eelarvekärbete all kannatav USA relvajõud tellib võib-olla varsti järgmise mudeli loomise.

Siinkohal ei tahaks vastandada seda Mistraliga, mõlemale oma roll ja ilmselt täiendavad nad üksteist suurepäraselt.

Infoks, 90ndatel valis Soome lähimaa õhutõrjeks Igla-d, kuna need olid testides jõudluselt sarnased Stinger'iga aga palju odavamad.

Soome ostis Mistralid kah, kuid selle valiku põhjus oli pigem Mistrali võime tabada merepinna kohal lendavaid tiibrakette, mida vähemalt tol hetkel konkurendid ei suutnud. Laeval asuval, mehhaanilisel laskeseadmel aga pole see natuke pikkuse ja kaalu vahet nii määrav. Näiteks ühel suurõppuse fotodel võis Belgia ÕT mehi näha Mistrali taga, millel oli peal veel kleepekas soomekeelse kirjaga "Mereväe varustusteenistus"

Soome müüs enne oma Mistralid ära (ka Eesti ostis sealt endale ju midagi) ning siis ostis veidi hiljem juba need odavamad USA Stingerid. Soome Mistralid osutusid tarbetuks seoses oluliselt võimekama Lõuna-Aafrika Umkhonto raketisüsteemi ostmisega (mis oli Soomele Patria AMV müügi kohustuslik suur vastuost LAV-ilt)

Ka Eestis langetati VSHORAD süsteemi valik 2007 a. nende sama kahe: Mistrali ja Stingeri vahel. Eesti valis Mistral 2, kuid nagu me tänaseks teame osutusime ka viimaseks riigiks, kes endale Mistral 2 süsteemi ostis, enne kui need eakad raketid 2014 aastal viimaks tootmisest maha võeti ning kallima ja veel parema "Mistral 3" mudeliga asendati.

Eestile sobiksid need palju odavamad Stingerid kindlasti samamoodi nagu Soomele ja Lätile.

Xender kirjutas:Need ostetavad Hollandi 44 masinat on puhtalt lahingmasinad.....

No üldiselt oli Hollandis pataljonis kolm kompanii-komplekti CV-9035-te, 12 lahingumasinat ja 2 samasugust juhtimismasinat.(kokku 14) Viimased erinesid tavalisest lahingumasinast lisa sidekanaliga ja meeskonnaruumis oli 7 asemel 4 kohta.
Niimoodi siis 3 korda 14 masinat pluss 2 sellist juhtimisversiooni staabikompaniis. Kokku 44.
Lisaks siis paar tosinat erimasinaid, mida hollandlased kasutasid.

Gideonic kirjutas:

erick kirjutas: Odavaim

Infoks, 90ndatel valis Soome lähimaa õhutõrjeks Igla-d, kuna need olid testides jõudluselt sarnased Stinger'iga aga palju odavamad.

Nüüd vahetavad Igla-d omakorda Stingerite vastu välja. Potentsiaalne sihtmärk on neil rakettidel ju alati sama olnud (vene lennuk). Vaevalt et Kas tõesti on sommid nii rumalad, et nüüd võtavad hulga kallima raha eest sama-halva (ning üldse äärmiselt küsitava kasuteguriga) süsteemi kasutusele ?

Siit ka küsimus, et mis oleks siis mitte-debiilne lähimaarakett, mida hankida ? Kui on vajadus õlaltlaskmiseks ja ei soovita radarjuhitavat ?

Grom.

90 peaks kogu pataljoni soomustehnika hulk olema, lahingumasinad, toetustankid ja muu mudru kokku, ilmselt ümardatuna. Praeguseks hetkeks on M113 ja selle derivaadid pakis alumiseks kaardiks, puhuks, kui pealmised tõesti ei mängi. Brigaadi teiste (s.t lahingutoetus) üksuste soomustamisest pole siiani midagi kuulda olnud, seega on jutt ainult Scoutsi tarbeks hangitavatest soomukitest.

gorilla kirjutas: Grom.

Hmm, võibolla tõesti. Samas ei tasu unustada Gruusia sõjast sattus ju neid ka Venemaa kätte. Ilmselt ka poolakad uute tootmisel sellega arvestavad, aga sellegipoolest.

Borja kirjutas: Siin lausungis on see loogikaviga, et kui 90 erinevat (toetus)soomukit võivad ehk tõesti moodustada "brigaadi masinapargi", siis 44 lahingusoomukit ei moodusta kohe kuidagi mitte sellesama brigaadi manöövrikomponendi (minimaalselt) kahe-kolme pataljoni masinaparki
Elik infomüra jätkub.....

Siit alles kulud algavad, tüüpne jänkide süsteemi mehhaniseeritud brigaad koosneb jämedalt 2 pati ekvivalendist tankidest ning 2 pati ekvivalendist jalaväe lahingumasinatest. Lisaks veel erinevad soomustatud toetusmasinad veel nii 1-2 pati (mida siis ilmselt selle arvu 90 all ostetakse parasjagu) ekvivalendis. Ehk siis erinevalt ministeeriumi nurgelistest soomusmanöövervõime PR juttudest pole see "võime" kaugeltki valmis, vaid täna on soetatav staff vajalikust see väiksem ja mitte kõige primaarsem osa. Isegi on üsna pooltõde öelda "osaliselt mehhaniseeritud jalaväebrigaad". Analoogset süsteemi kasutavad ka soomlased, ainult manööverüksuste ja tehnika arv on väiksem.

Vene süsteemis vastab taolisele üksusele mõiste "tankibrigaad", kus tankid ja jalaväe lahingumasinad on pea 1:1 suhtes.

See 90 toetussoomukit on uudised.err.ee toimetaja väljamõeldis või kui leebemalt väljenduda, siis eksitus. Tema koostatud uudises oli järgmine lõik:

Nüüd on aga sihikule võetud Norra toodang. "Praegu räägime läbi Norra kuningriigiga, et osta juurde umbes 90 lisamasinat, mis peaksid hakkama toetama juba hangitud lahingmasinatest koosnevat põhiüksust erinevate pioneerimasinate ja muu tehnikaga, mis tervik üksuse loomiseks vajalikud on," rääkis kaitseinvesteeringute eest vastutav asekantsler.

Allikas: http://uudised.err.ee/v/eesti/87bc02e7- ... e-tegemist

Toimetaja toetus aga Eesti raadio uudistelõigule, kus asekantsler Ingvar Pärnamäe ütles tegelikult hoopis seda:

Praegu räägime läbi Norra Kuningriigiga, et osta juurde CV90 sama tüüpi lisamasinaid, mis siis peaks hakkama toetama seda põhiüksust erinevate pioneerimasinate ja nii edasi, mis seal siis terviküksuse juures vajalik on.

Allikas: http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/5 ... 15b4169a84

Võib oletada, et toimetaja kuulis CV90 asemel circa 90 ja seepärast kirjutas uudisesse, et ostetakse juurde umbes 90 lisamasinat.

Kui see arv oleks vastanud tõele, siis oleks olnud tegemist kahtlemata meeldiva uudisega. Esimene mõte, mis mul sellega seoses pähe tuli, ei olnud sugugi seotud sellega, missuguseid struktuuriüksusi sellise arvuga on silmas peetud. Pigem tuli ette Hollandist 81 XA-188 ostmine, milles masinate arv tulenes sellest, et hollandlased tahtsid lihtsalt niipaljudest lahti saada. Seega, kui tegemist oleks olnud ametlikult välja öeldud arvuga senise plaanitud 35 toetussoomuki asemel, siis rippus õhus võimalus, et on leitud mingi uus soodne diil. Arvata ju võib, et ega raha ei ole juurde tekkinud.

Tänud, tuna, asja selgitamast

Juhin veelkord kõigi foorumlaste tähelepanu sellele, kui lihtne on üks selline täiesti desinformeeriv infomüra siin eesti konnatiigi inforuumis tekkima
Ja algab selline desinf harilikult ikka põhiliste asjaosaliste (s.t meie keskpäraste meediavorstide) pinnapealsusest ning absoluutsest militaaralasest võhiklikkusest