Laste (noorte) tervisest ja selle mõjust kaitsevõimele rääkides....
Praegune interneti- ja arvutiühiskond (põlvkonnad) tegeleb kehalise tegevusega (s.h. eriti ruumivälise kehalise tegevusega, ehk õues) kordades vähem, kui enne seda. See tähendab, et peaks olema proportsionaalselt tõstetud kehalise kasvatuse tundide arvu ka koolides.
Siin on kaks aspekti ja probleemi.
Koolitundide reaalselt võimalik suurem arv kompenseeriks
ainult teatud piirini ainult seda puudujääki, et ka peale koolitunde liigutatakse ennast kordades vähem, kui vanasti.
Probleem 1: kehalise kasvatuse tundide arv on hoopis vähenenud võrreldes eelnevaga.
Probleem 2: kooli kehalise kasvatuse tundide arv ei saa iial asendama noorte kehalise tegevuse puudujääke peale koolitunde.
ENSV-s oli noorte kehaline kasvatus ja aktiivsus tagatud põhimõtteliselt järgmiste meetmetega:
1. Kooli kehalise kasvatuse tundide arv (algkoolis kuni 8-nda klassini 3 tundi nädalas, keskkoolis 2 tundi nädalas)
2. Kohustuslikud spordipäevad (minimaalselt 6 õppeaastas)
3. Keskkoolis sõjalise algõpetuse välitunnid ja rivitunnid jms. , algkoolis loodusõpetuse tunnid väljas.
4. Spetsiaalne pikk vahetund väljas mängimiseks-aktiivtegevusteks (teine pikk vahetund oli söögivahetund).
5. ALMAVÜ, ÜKT, VTK ; erinevad normid mida pidi täitma jms
6. Sporditöö oktoobrilaste ja komsomolide liinipidi (rivivõistlused, spordivõistlused, matkad, välilaagrid jms)
7. Sporditöö TPL-is, EÕM-is, EÜE-s
8. Alates 1958 muudeti kehalise kasvatuse hinde kaalu tunnistusel - kui see oli 2 siis võidi mitte järgmisse klassi edasi viia.
9. Riiklikult rahastatud ja organiseeritud trennid ja treeningud
Lisame siia, et kuna köitvat tubast tegevust oli toona kõvasti vähem, siis esimese asjana pärast koolitunde tormati sõpradega õue, kus au sees olid kõikmõeldavad sportlikud mängud ja tegevused. Meie linnas vähemalt olid õhtuti kõik vabad murulapid lapsi-noori täis, kus mängiti pallimänge ja talviti tehti suur liuväli, mis oli samuti uisutajaid ja jäähokitajaid hiliste õhtutundideni puupüsti täis. Praegused murulapid on tühjad, liuvälja enam ei tehta (pole kasutajaid) ja spetsiaalsetel spordiplatsidel võib vahest kohata noori tegevuses. Ainsad kes organiseeritult väljas endiselt tegevusse on rakendatud on lasteaialapsed. (Viimasel paaril aastal on asjad siiski tundub läinud veidi paremaks ja jälle on vahel õues näha ka noori inimesi).
Praegu on 1 kuni 5 klassini ette nähtud koolis 3 kehalise kasvatuse tundi ja edasi kuni gümnaasiumi lõpuni 2 tundi, mida jääb muutunud moodsa elukorralduse tõttu ilmselgelt liiga väheseks.
Kooli kehalise kasvatuse eesmärke on viimase kümnendi jooksul paljudes riikides
muudetud ja täiendatud. Vajaduse selleks on tinginud ühiskonna muutused, mis väljenduvad ka kooliõpilaste käitumisharjumustes. Tähtis roll on siin niinimetatud heaoluühiskonna hüvedel:
televisioon, arvutimängud, internetisuhtlus jms nõuavad oma osa. Meie lapsed veedavad keskmiselt neli tundi päevas arvuti või televiisori taga. Seoses sellega on lastel nii kehaline aktiivsus kui kehaline võimekus tunduvalt vähenenud, paraku on täpsemaid andmeid meie õpilaste kohta siiski vähevõitu.
Seetõttu peaks laps just kooli kehalise kasvatuse tundides tegelema intensiivse ja mitmekülgse spordiga. See kompenseeriks veidigi laste vähest kehalist aktiivsust. Kooli kehalise kasvatuse tunnid peaksid olema võimalikult mitmekesised, peaksid andma võimaluse tutvuda erinevate spordialadega, samuti peaks kooli kehalise kasvatuse tundidest saama hea oskuse iseseisvaks sportimiseks ka pärast kooli lõpetamist.....
......Siiski on kohustuslik kehalise kasvatuse tund paljudele lastele ainsaks kohaks, kus tegeleda kehaliste harjutustega. Jätkuvalt on päevakorral kehalise kasvatuse tundide arvu suurendamine nädalas.
õpetajate seas on levinud arvamus, et kehalise kasvatuse tundide arvu nädalas peaks suurendama kuni viie tunnini esimeses kooliastmes, nelja tunnini teises kooliastmes ja kolme tunnini kolmandas kooliastmes ning gümnaasiumis.
http://www.eok.ee/sites/default/files/E ... enthal.pdf
Selge on see, et kui kooli kehalise kasvatuse tund jääb lapsele ainsaks kehaliseks tegevuseks nädalas, on 2 tundi igas mõttes vähe.
„Tänases arvutiühiskonnas tuleks kehalise kasvatuse tundide arvu nädalas suurendada.“
http://www.spordiinfo.ee/est/g22s165

- kehaline1.jpg (98.52 KiB) Vaadatud 4103 korda

- kehaline2.jpg (102.87 KiB) Vaadatud 4103 korda
NÜÜD:

- põhikool kehaline.jpg (24.8 KiB) Vaadatud 4103 korda
http://www.etera.ee/zoom/1956/view?page ... 0,1242,981
http://triinukehalineaktiivsus.blogspot ... eraat.html
https://www.riigiteataja.ee/akt/12888846
Kõige kurvem on see, et suhtumine, käitumine ja tegevused (ja muutused selles vallas) on "pika vinnaga" ja mõjuvad paljude aastate pärast alles.
Praeguste kehva tervisega noorte kehva tervise põhjused ja juured ulatuvad ~18a tagusesse aega.
Praegu sisseviidavad muudatused mõjutavad kaitseväeealiste tervist omakorda ~18a pärast.
****
Mis puudutab praegust arstliku komisjoni süsteemi ja tööd, siis ma pole pädev hindama ja midagi kobisema.
Kõrvaltkuulates (mul üks proff on, kes vahel muljetab siin

) tundub, et pole harv see, kui "läbi lipsavad" ka tõsiste tervisehädadega kodanikud. On olnud kõvera seljaga, südamehaigeid ja ilmselgelt vaimse hälbega kodanikke.
Samas ei ole selles midagi erilist ega enneolematut, sest ka ENSV ajal lasti läbi komisjoni tihti ka raske terviserikkega inimesi. Mingi % jääb ilmselt paratamatuks.
Mis puudutab seda, et mitte kõik kes EKV-sse tervislikel põhjustel ei kõlba ja on sellele vaatamata rakendatavad nt. EKL-is, siis nii on ja hea on, et nii on. On siin näiteks meil üks noormees, kes unistas sellest, et läheb kaitseväkke ja pärast seda sõjakooli. Astus juba gümnaasiumi ajal EKL-i ja kirjutas avalduse vabatahtlikuna ajateenistusse 11 kuu peale. Paraku leiti, et kuna tal on probleeme verehüübivusega (kaasa sündinud geneetiline viga), siis kaitseväkke ta ei kõlba....mille peale oli noorsand ülimalt solvunud ja kaotas silmnähtavalt ka algset ülikõrget motti....kuid õnneks VIST peaks olema siiani EKL-is ja üritab seal oma ambitsioone realiseerida.