www.militaar.net

Ma julgeksin avaldada arvamust, et antud ressursside juures on ajateenistuse läbinute hulk üsna optimaalne. Mida annaks meile nende suurem arv, kui enam-vähem adekvaatset relvastust üldmobi puhul ei jätku niigi kõigile? Oleks vahendeid rohkem, tuleks kindlasti tervisenõudeid leevendada ja võtta teenistusse rohkem piirangutega rakendatavaid. Üldse on nende tervisenormidega see jama, et inimese võime mingite olukordadega toime tulla pole sugugi nii kergesti prognoositav ega mõõdetav. Inimvõimete standardiseerimine üldse on teema, mis ajab nii mõnelgil sotsiaalteadlasel harja punaseks. Seepärast on ka Kaitseliitu ajateenistusse mittekõlbulike võtmine igati OK ja pigem süsteemi tugevus. Sõdu, kus paramilitaarid on sama poole regulaaridest kõvasti üle olnud, on piisavalt. N sõjaväes olid tšetšeenid ikka ühed distsiplineerimata ja halvad sõdurid, aga kui tülikateks paramilitaarideks nad osutusid ning nende alistumise hind on see, et praeguseks on tšetšeeni pätid Venemaal täiesti karistamatud, lisaks tšetšeenide tõeline demograafiline plahvatus.

ma ei saa aru, mida Ligi siis valesti ütles?
Kas ajateenistus ei peagi siis kaasajastuma? Kas poistele ajateenistuse sisustamine võimalikult efektiivselt nii riigile kui ka iseendale ei ole mõistlik?
Kas ajateenistus on/ei ole NATOs pigem erandlik?
Kas sõjalist algõpet ei peaks siis saama kõik noormehed (neiud?) sõltumata sellest, kas hiljem ajateenistus läbitakse või mitte (kui me ju teame juba ette, et pooled ei läbi)?

Lemet kirjutas:Troll ikka, Martin, puha troll, spetsialiseerunud nimelt Sinusuguste lihtsameelsete konksu otsa võtmisele...
Aga kui tõsiselt, siis kuidas Sina mõistad toonase kaitseministri Ligi lauset "Samas ei suuda ajateenistus suuremat osapoisse vastu võtta, ehkki oleme riikidest kaitsekuludelt NATO esimesi..,". Kas demograafilised näitajad on sellest ajast sedavõrd drastiliselt muutunud või meditsiinilisi nõudeid sedavõrd tõstetud?

Selles kummalisest fenomenist, et KRA arstlik komisjon tunnistab kõlblikuks kahtlaselt samapalju kutsealuseid kui KV võtta suudab, on siin foorumis varem ka kirjutatud.
Ma lihtsalt ei viitsi jälle hakata mööda aruandeid tuhnima, aga selline mulje käi küll. Näiteks mäletan, et oli üks aasta, kus oli komisjonis käijad ebanormaalselt palju - ja loogiliselt oli ka kohe läbisaanute % kõvasti madalam.

Kui probleem on selles, et enamik poisse jääb õpetamata seepärast, et meil lihtsalt pole piisavalt raha, siis nii tuleb ka öelda.
Muide neile, kes KRA latti ei ületa, on tohutu lai tööpõld ikkagi olemas - lihtsalt mulle paistab siit tubli kogus tahtmatust ja suutmatust sellega tegeleda.
Need elutähtsad teenused ja asjad sõjaolukorras pole nii lihtsad, et deklareerime ja saadame juhuvaliku alusel 20 matsi peale - enamasti nõuavad need elutähtsad teenused ikkag erioskusi (valdavalt on tegu kommunaalinfraga) ja ohutuse jagamist. Isegi päästjad, kes saadetakse majavaringu alla lõksu jäänuid päästma - läbi aegade on sinna hurraaga saadetud sõjaväelaste hulgas olnud kõvasti vigastusi, sest puuduvad oskused, väljaõpe ja kogemused. Seda peaks ikka elementaarsel tasemel õppima enne.

Tõesta Trumm või ära aja mula.

Pidage neid minu luuludeks, kui sellest parem hakkab. Noorte tervis on alates 1990ndate keskpaigast vaikselt allamäge veerenud.
Kutsealuste tervis näib statistika järgi olevat teinud perioodil kuni 2005 tõsist vähikäiku (kõlblike % 22-25), siis 2010 a paiku paranes dramaatiliselt (ulatudes ühel aastal lausa 38%-ni) ja nüüd on taas hakanud langema (eelmine aasta oli 31%). Seejuures viimane 5 aastat püsib kõlblike koguarv kogu aeg 4000 juures (pluss-miinus 200 piires), samas otsuseid tehakse pea 2000 rohkem. Ei tahaks siin nüüd Stalinit tsiteerida, minu luulud ilmselt.

Lihtsalt kaks markantset aastat, kus otsuseid tehti ühepalju

2007 tehti otsuseid 10 860, kõlblikke 2534 - 23%
2011 tehti otsuseid 10 921, kõlblikke 4020 - 37%

võta nüüd kinni, et mis see noorte tervise seisundil see tõsi on.

Ühelt-poolt on ju lapse trenni saamine päris kõva protseduur - nt ujumisrühmad lähevad täis loetud tundidega, teisalt on just kooli-poolne kehaline kasvatus teinud viimasel ajal vähikäiku.
Samas enda 8nda klassi poisil on kehalise tund vaid 1x nädalas (ja nii juba mitu viimast aastat). Kui eraldi trenni lisaks ei teeks, oleks rasvumine garanteeritud.

Avades Postimehe terviseportaali, on seal kentsakalt peaaegu kõrvuti kaks artiklit -
Eesti laste füüsiline vorm on üks paremaid -
http://tervis.postimees.ee/3854181/rahv ... s-paremaid

ja siit antud teema edasiarendus ja teistpidises võtmes -
http://tervis.postimees.ee/3856763/ohtl ... liiga-vahe

Tervis ei ole tegelikult case - vaadake teenistuse läbinute % nt Soomes.
Küsimus on lihtsalt teatud paindlikkuses - alaarenenud füüsisega arvutisõltlasest pole mõtet vägisi jalaväelast tegema hakata. 18 aasta tegemata tööd ühe aastaga tagasi ei tee.
Ilmselt ei saa ka kõiki ühe latiga võtta. Case on selles, et antud standardi järgi, mida me vajalikuks peame, pole võimalik rohkem inimesi relvastada, see piirabki ära täna inimeste teenistusse võtmise. Tegelikult sama probleem on ka KL-s, lihtsalt inimesi ja üksusi on rohkem kui materiaalseid võimalusi.
Mis iseenesest ei tähenda, et kaitseväest kõrvale jääjad (nt sama tervise põhjendusel) ei võiks läbida nt kohustuslikku riigiteenistust päästjana, kiirabitöötajana jne.
Täna on probleem selles, et ainuke valdkond, kes tegeleb päevaga x, mil suurem kogus fekaali ventilaatorisse lendab, ongi ainult riigikaitse.
Muud valdkonnad on keskendunud vaid oma rahuaegsete ülesannete täitmisele ja selles mugavas miljöös on jamamine mingite ajateenijate, reservistide, puutumatute tagavarade ja muu taolisega (maksab ju raha see) - iseenda elu raskeks tegemine. Kuna selleks otsest sundust pole, siis sellega ka ei tegeletagi. Samal põhjusel (sunduse puudus) ei tegele kolmandad isikud elektrigenekate ostmise, keldris varjendite sisustamisega jne.

Välja õpetamata ja varustamata inimesed saata kuskile ohtlikku asja tegema aga tähendab verd - nii lihtne see ongi (kui neid puhkeva kaose tingimustes ongi võimalik üldse kokku saada ja midagi tegema panna).

Laste (noorte) tervisest ja selle mõjust kaitsevõimele rääkides....

Praegune interneti- ja arvutiühiskond (põlvkonnad) tegeleb kehalise tegevusega (s.h. eriti ruumivälise kehalise tegevusega, ehk õues) kordades vähem, kui enne seda. See tähendab, et peaks olema proportsionaalselt tõstetud kehalise kasvatuse tundide arvu ka koolides.

Siin on kaks aspekti ja probleemi.

Koolitundide reaalselt võimalik suurem arv kompenseeriks ainult teatud piirini ainult seda puudujääki, et ka peale koolitunde liigutatakse ennast kordades vähem, kui vanasti.
Probleem 1: kehalise kasvatuse tundide arv on hoopis vähenenud võrreldes eelnevaga.
Probleem 2: kooli kehalise kasvatuse tundide arv ei saa iial asendama noorte kehalise tegevuse puudujääke peale koolitunde.

ENSV-s oli noorte kehaline kasvatus ja aktiivsus tagatud põhimõtteliselt järgmiste meetmetega:
1. Kooli kehalise kasvatuse tundide arv (algkoolis kuni 8-nda klassini 3 tundi nädalas, keskkoolis 2 tundi nädalas)
2. Kohustuslikud spordipäevad (minimaalselt 6 õppeaastas)
3. Keskkoolis sõjalise algõpetuse välitunnid ja rivitunnid jms. , algkoolis loodusõpetuse tunnid väljas.
4. Spetsiaalne pikk vahetund väljas mängimiseks-aktiivtegevusteks (teine pikk vahetund oli söögivahetund).
5. ALMAVÜ, ÜKT, VTK ; erinevad normid mida pidi täitma jms
6. Sporditöö oktoobrilaste ja komsomolide liinipidi (rivivõistlused, spordivõistlused, matkad, välilaagrid jms)
7. Sporditöö TPL-is, EÕM-is, EÜE-s
8. Alates 1958 muudeti kehalise kasvatuse hinde kaalu tunnistusel - kui see oli 2 siis võidi mitte järgmisse klassi edasi viia.
9. Riiklikult rahastatud ja organiseeritud trennid ja treeningud

Lisame siia, et kuna köitvat tubast tegevust oli toona kõvasti vähem, siis esimese asjana pärast koolitunde tormati sõpradega õue, kus au sees olid kõikmõeldavad sportlikud mängud ja tegevused. Meie linnas vähemalt olid õhtuti kõik vabad murulapid lapsi-noori täis, kus mängiti pallimänge ja talviti tehti suur liuväli, mis oli samuti uisutajaid ja jäähokitajaid hiliste õhtutundideni puupüsti täis. Praegused murulapid on tühjad, liuvälja enam ei tehta (pole kasutajaid) ja spetsiaalsetel spordiplatsidel võib vahest kohata noori tegevuses. Ainsad kes organiseeritult väljas endiselt tegevusse on rakendatud on lasteaialapsed. (Viimasel paaril aastal on asjad siiski tundub läinud veidi paremaks ja jälle on vahel õues näha ka noori inimesi).

Praegu on 1 kuni 5 klassini ette nähtud koolis 3 kehalise kasvatuse tundi ja edasi kuni gümnaasiumi lõpuni 2 tundi, mida jääb muutunud moodsa elukorralduse tõttu ilmselgelt liiga väheseks.

Kooli kehalise kasvatuse eesmärke on viimase kümnendi jooksul paljudes riikides
muudetud ja täiendatud. Vajaduse selleks on tinginud ühiskonna muutused, mis väljenduvad ka kooliõpilaste käitumisharjumustes. Tähtis roll on siin niinimetatud heaoluühiskonna hüvedel:
televisioon, arvutimängud, internetisuhtlus jms nõuavad oma osa. Meie lapsed veedavad keskmiselt neli tundi päevas arvuti või televiisori taga. Seoses sellega on lastel nii kehaline aktiivsus kui kehaline võimekus tunduvalt vähenenud, paraku on täpsemaid andmeid meie õpilaste kohta siiski vähevõitu.
Seetõttu peaks laps just kooli kehalise kasvatuse tundides tegelema intensiivse ja mitmekülgse spordiga. See kompenseeriks veidigi laste vähest kehalist aktiivsust. Kooli kehalise kasvatuse tunnid peaksid olema võimalikult mitmekesised, peaksid andma võimaluse tutvuda erinevate spordialadega, samuti peaks kooli kehalise kasvatuse tundidest saama hea oskuse iseseisvaks sportimiseks ka pärast kooli lõpetamist.....

......Siiski on kohustuslik kehalise kasvatuse tund paljudele lastele ainsaks kohaks, kus tegeleda kehaliste harjutustega. Jätkuvalt on päevakorral kehalise kasvatuse tundide arvu suurendamine nädalas.
õpetajate seas on levinud arvamus, et kehalise kasvatuse tundide arvu nädalas peaks suurendama kuni viie tunnini esimeses kooliastmes, nelja tunnini teises kooliastmes ja kolme tunnini kolmandas kooliastmes ning gümnaasiumis.

http://www.eok.ee/sites/default/files/E ... enthal.pdf

Selge on see, et kui kooli kehalise kasvatuse tund jääb lapsele ainsaks kehaliseks tegevuseks nädalas, on 2 tundi igas mõttes vähe.

„Tänases arvutiühiskonnas tuleks kehalise kasvatuse tundide arvu nädalas suurendada.“

http://www.spordiinfo.ee/est/g22s165
NÜÜD: http://www.etera.ee/zoom/1956/view?page ... 0,1242,981
http://triinukehalineaktiivsus.blogspot ... eraat.html
https://www.riigiteataja.ee/akt/12888846

Kõige kurvem on see, et suhtumine, käitumine ja tegevused (ja muutused selles vallas) on "pika vinnaga" ja mõjuvad paljude aastate pärast alles.
Praeguste kehva tervisega noorte kehva tervise põhjused ja juured ulatuvad ~18a tagusesse aega.
Praegu sisseviidavad muudatused mõjutavad kaitseväeealiste tervist omakorda ~18a pärast.

****

Mis puudutab praegust arstliku komisjoni süsteemi ja tööd, siis ma pole pädev hindama ja midagi kobisema.
Kõrvaltkuulates (mul üks proff on, kes vahel muljetab siin ) tundub, et pole harv see, kui "läbi lipsavad" ka tõsiste tervisehädadega kodanikud. On olnud kõvera seljaga, südamehaigeid ja ilmselgelt vaimse hälbega kodanikke.
Samas ei ole selles midagi erilist ega enneolematut, sest ka ENSV ajal lasti läbi komisjoni tihti ka raske terviserikkega inimesi. Mingi % jääb ilmselt paratamatuks.


Mis puudutab seda, et mitte kõik kes EKV-sse tervislikel põhjustel ei kõlba ja on sellele vaatamata rakendatavad nt. EKL-is, siis nii on ja hea on, et nii on. On siin näiteks meil üks noormees, kes unistas sellest, et läheb kaitseväkke ja pärast seda sõjakooli. Astus juba gümnaasiumi ajal EKL-i ja kirjutas avalduse vabatahtlikuna ajateenistusse 11 kuu peale. Paraku leiti, et kuna tal on probleeme verehüübivusega (kaasa sündinud geneetiline viga), siis kaitseväkke ta ei kõlba....mille peale oli noorsand ülimalt solvunud ja kaotas silmnähtavalt ka algset ülikõrget motti....kuid õnneks VIST peaks olema siiani EKL-is ja üritab seal oma ambitsioone realiseerida.

Kas sulle Fucs ei meeldi meie hästitoimiv haridussüsteem, et soovitad siia mingt Põhja-Korea stiilis kehalist kasvatust?

Rääkides asjast, ega seal palju valikut ka polnud - surve ei tulnud ainult tubase tegevuse nappusest (kuskil 1980ndate lõpuni, mil kord käest läks) - lihtsalt tollal ei tolereeritud sellist niisama mööda linna tolgendamist (hängimist) ja klassijuhataja pidi selle eest hoolitsema, et keegi kuskil "käib" - selleks olid praktilisi tööoskusi arendavad ringid ning erinevad treeningud. Ja kui sa käisid 3 korda nädalas a' 2 tundi trennis, siis ülejäänud kooli ja uneaja vaheline aeg kulus õppimisega järje peal hoidmiseks. Muideks väga hea süsteem, mis õpetas asju planeerima ja õigel ajal ära tegema - trennivabad päevad tuli kulutada asjade ette õppimiseks. Lisaks pidi klassijuhataja organiseerima muidki ühiskondlikke ajaveetmisi (mis ka üldiselt õues olid) - näiteks kohustuslik ravimtaimede korjamine, kolhoosis hooajatööl käimine ning igasugu matkad-retked, mida igasugu punapühade puhul orgunniti. Olen osalenud armee aastapäevale (23.02) pühendatud suusamatkal pikkusega 20 km, kus selle sõitis läbi kogu klass.

Tundub jah nii

Tegelikult mitte, et "soovitad siia mingt Põhja-Korea stiilis kehalist kasvatust?", vaid sooviks Põhja-Korea stiili eemalelükkamisega samaaegselt koos näha võrdväärseid asendustegevusi.

EDIT:

Mis mind alati kõige rohkem häirib on see (tsitaadid otse internettidest):

Siiski on kohustuslik kehalise kasvatuse tund paljudele lastele ainsaks kohaks, kus tegeleda kehaliste harjutustega.

Eestis elavad tuhanded lapsed absoluutses vaesuses ning koolitoit võib olla neist paljudele ainsaks toidukorraks päevas.

kool on sageli ainsaks kohaks, kus laps ühistest väärtushinnangutest aimu saab

Paljudele peredele võib kool olla üheks oluliseks (võimalik, et ainsaks) reaalseks kokkupuutepunktiks vaimse väärtusmaailmaga.

jne

Et siis miskit on mäda kusagil IMHO, kui kool on nii paljudes asjades tihti ainsaks kohaks....

Mis puudutab inimese arengut (nii kehalist kui vaimset), siis seaduspärasus on, et ilma sunnita arenemiseks on inimene liiga laisk ja mugav. Kui meil poleks täna riigieksameid (mis on aluseks igale poole edasi minekule), siis enamik ei viitsiks ka õppida. Kahjuks ei kuulu kehaline sinna hulka - kuigi võiks ja peaks. Näiteks KVKT-1 sooritamine 190 punktile (sooritus arvestatud/mittearvestatud) on eelduseks iga haridusetapi lõpetamiseks. Küll siis võimalus leitakse.

President Ilves: Riigikaitse Nõukogu on Eesti riigikaitse oluline ja sisuline mõjutaja.
https://www.president.ee/et/meediakajas ... index.html

Tapast ja USA-katest ja muustki...
European Reassurance Initiative projects on track in Estonia, throughout Europe
By Mrs. Jennifer Aldridge (USACE)September 21, 2016

TAPA MILITARY BASE, Estonia -- The sounds of drills, saws and compactors are almost as common as live-fire artillery. While Estonian soldiers exercise in one corner of the base, construction workers pour concrete in another. Dump trucks and bulldozers rival the number of tanks and combat vehicles here.

Twenty-two European Reassurance Initiative infrastructure and construction projects managed by U.S. Army Corps of Engineers Europe District at Tapa are nearly complete, and will support an influx of U.S. and NATO forces as heel-to-toe rotations begin in early 2017. ........

https://www.army.mil/article/175457/eur ... out_europe


Release: European Activity Set equipment turned in at locations in the Baltics and Poland
By Staff Sgt. Syreetta WattsSeptember 30, 2016

(TAPA TRAINING AREA, Estonia) - Soldiers from 3rd Battalion, 69th Armor Regiment, 1st Armored Brigade Combat Team, 3rd Infantry Division turned in equipment from the European Activity Set to the 405th Army Field Support Brigade at temporary locations in Estonia, Latvia, Lithuania and Poland throughout the month of September......

https://www.army.mil/article/176059/rel ... and_poland

Tjahh, selline asi tõstatab tõesti küsimuse, kas praegu rakendatav heidutuse kontseptsioon on ikka antud olukorras asjakohane või tuleks ikka pöörduda "külma sõja" juurde tagasi. Viimasest on vähemalt olemas võidukas kogemus.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=75815303

Vbl peaks panema geopoliitika alla, aga "oma särk on lähemal".

On vaja, et Eestis oleks võimalikult suur NATO kontingent, ehk vähemalt alaliselt siin paiknev lahinguvõimeline NATO pataljoni lahingugrupp ja eelpositsioneerimislaod brigaadi lahingugrupile. NATO Air Policing Balti riikides tuleb reorganiseerida õhukaitseks, koos alalise hävitajate baseerumisega Ämaris ja vähemalt keskmaa õhukaitse vahenditega Eestis.

Saab vaid nõustuda. Ainus, mille üle ma ikka imestan, on reporter Kooritsa seinast-seina muutuv mõttemaailm.

Martin Peeter kirjutas:Saab vaid nõustuda. Ainus, mille üle ma ikka imestan, on reporter Kooritsa seinast-seina muutuv mõttemaailm.

See mõttemaailm kuulub Ants Laaneotsale, Koorits on siin vaid Laaneotsa mõtted kirja pannud, ta ise ei ole paraku võimeline sarnasel tasemel tekste genereerima.