www.militaar.net

Egiptuse näide oli päris lahe Samamoodi võiks küsida, mida on Eesti iseseisvuse säilitamiseks tänapäeval kasu kivikirst- või tarandkalmetest. Küll nad olid ikka lollid tollal, ei osanud ette mõelda ja tegelesid niisuguse totra asjaga

Nüüd palun aga lahkesti teema juurde tagasi.

---

Tinker kirjutas:EKRE lubadused: langetame käibemaksu ning aktsiise! Neljarealise Tallinna-Tartu maantee ehitame valmis, ent Rail Baltic plaanitud kujul ei valmi

Tüüpiline suundumus, millest Isamaa / IRL-i puhul on palju juttu olnud: sotsiaalselt konservatiivsel erakonnal on liberaalne majanduspoliitika.

Kriku kirjutas:Mul on juba tükk aega tunne, et võistlus käib selle nimel, kes suurema jama suudab välja mõelda (Isamaa kaitsekulude tõstmise nõue on harv erand, mis kinnitab reeglit).

Isamaalt teine mõistlik mõte: kohustuslik II pensionisammas teha vabatahtlikuks.

Ma olen endale aeg-ajalt ikka õnne soovinud, et mind see jama tänu sünniaastale ei puudutanud.

Peab Seederile jõudu soovima, et see idee ikka täide läheks, sest tegelikkuses on see II sammas masendav. Mulle on kohustuslik ja hetkel teenib hoopis miinust.

See käibemaksu alandamine meenutab natuke reformi,kes seda on juba on üks kord alandanud ning tahaks veel seda teha ning natuke kesikuid või sotse(ei mäleta,kas see oli aga ühe kampaania ajal tahtis üks nendest alandada käibemaksu kultuurile ja toidule).
Usun,et see aktsiiside alandamise loosungit ei näe me ainult neilt,kindlasti teevad seda reformarid ja pakun,et ka vabaerakondlased ja isamaalased.
Automaks ma ütleks on ikka väga kirve hinnaga,ma maksan aastas 2820 Norra krooni siin Norras ja seda eraisikuna,mis teeb kursiga 1 EUR-10 Norra krooni summaks 282 EUR aastas.Vau.Sõidan Opel Vectraga,mootor 1,8 liitrit.Seega selline tavaline võimalik kontoriauto tüüp.Ma ei saa aru miks eestlased,kes omavad firmat ja kasutavad ametiautosid hakkama maksma minust kordi rohkem maksu(aastas teeks see 1200 EUR,mis oleks 12000 Norra krooni).Ja seda võrdluses millised on palgad Eestis Kus juures Norras kehtib süsteem,kus ametiautod(sõiduautod,mis ei ole otseselt ehitatud kaubikuks) kannavad rohelist numbrit(sedaanidel on eemaldatud kaks tagumist istet),mis annab võimaluse vältida automaksu.Aastane automaks hakkab ettevõtjale kehtima masinatest alates kaaluga 7500kg.Võtsin lahti tabeli ja vaatasin sellise tüüpilise veoki maksu,mida kasutaks Eestis väiksema firma omanik.
Auto täismass 7500-11 999 kg.(õhkvedrustus),makse summa 464 krooni,mis teeb eurodes 46.40.Ja see on aastamakse,mitte kuus.Paneme nüüd siia kõrvale EKRE maksugeeniused,100 EUR kuus,mis teeb 1200 EUR aastas,mille hind kursiga 1 EUR-10 NOK oleks 12000 norra krooni.Ma ei usu oma silmi.Isegi väikekaubiku või väiksema veoauto aastamaks on siin väiksem,kui EKRE poolt planeeritav Eesti ettevõtjate jaoks.
Usun,et panga ideega tulevad ka kesikud välja,esimene selline katse Tallinna panga näol läks vett vedama aga usun,et soov teha riiklik pank on neilgi.Mis minu arust on maksumaksjate raha raiskamine,sest sellisest asjast hakkavad rahade kantimised tavaliselt oma seltskonna jaoks.
Nüüd siis punkt,mis räägib neile endile vastu.Tahavad kehtestada automaksu kuus aga samas ütlevad,et soovivad kaotada veokimakse?Kas veokimaks ei olegi siis automaks,või soovivad nad teede ja veokimaksu asemel automaksu?Ma ei saa asjale pihta.
Kui nii,siis on jälle vastuolu,sest suure kogumassiga rekka minu aru saamise mõõda ikkagi kulutab teid rohkem,kui sõiduauto?Seega peaks nad olema maksustatud eraldi.
Minu jaoks segapudru,millega kaasneb see,et väiksemat sõidukit omav firmaomanik-väikeettevõtja hakkab maksma rohkem ja suuri veokeid omav hakkab hõõruma käsi,kusjuures teedele omav koormus nende poolt on suurem.
See 25 bürokraatliku seaduse lause on ikka väga räige populism,meenutab juba nagu Trumpi.
Solvamata FIE-sid aga see viimane lubadus,et,kui kuukäive ületab miinimumpalka ja siis on olemas tervisekindlustus soodustab uut sahkerdamist,vaja on lihtsalt natuke nutikust ja kalkulaatorit enda kõrvale ja riigi kulul on tervishoid ja sotsiaalpool tasuta.Aga kuidas siis teised?
Usun,et ka reformarid panevad selle kärakaaktsiisi alandamise oma programmi,ei välista ka isamaalasi ja vabaerakonda.
EKRE Rail Baltica vastasus on kõigile teada,pole üllatanud selle punkti ilmumisest.
Need suured infraprogrammid nagu maanteed ja sild maksavad hea kopika ja huvitav oleks teada,mis allikatest tuleb nii kiire rahastus.Pingelise eelarvega,kus kindlasti peaks olema rohkem ka kaitsele näen mina ainult laenuga neid asju liigutada.Kui nii,siis tuleks ütelda,kas minnakse sellele ja tõstetakse riigi laenukoormust ja kust allikatest laenu tahetakse(vaadates taustana Helmede EL vaenulikkust).
Ja sõnagi ei ole sellest,kuidas EKRE näeb põllumajanduse arengut,mis peaks olema huvitav nende põhilisemale valijale.Ei sõnagi toetustest ning spetsiifiliselt sellest,kuidas nad näevad seda põllumajanduse arengut väljaspool EL olles.(jällegi vaadates Helmede EL vaenulikkust).
Vot sellised mõtted esimeste punktide kohta,mis kohe tekitasid küsimärke.
Selline hüüdlausetega kolisev pang minu jaoks.

Käibemaksust saadakse ligi veerand riigituludest (23%), maksumäära viimine 20%-lt 15%-ni oleks umbes kaitse-eelarve suurune vähenemine. Kas käibeka vähendamine elavdaks majandust, mis kompenseeriks maksuraha laekumise? Kas jaehinnad alaneks või kasutab müüja seda muudatust oma marginaali tõstmiseks? Kas ettevõtja kasutab marginaali tõstmisest tekkivat tulu töötajate palkade tõstmiseks? Need on need küsimused, mis vajavad vastamist ja mudelitega läbimängimist. Ilma selleta pole vale väita, et maksuleevendus finantseeritakse laenurahaga. Teeme Kreekat. Investeeringuid infrasse laenuraha eest võiks teha küll kaasfinantseerimisel eurorahadega ja majanduse langusfaasis, kui on vaja lisaimpulssi turgutuseks. Siis kui hinnatase mõistlikum.
Üldiselt arvan endiselt, et EKRE majandusprogrammi pole mõtet eriti lugeda (mis ei tähenda, et seal poleks mõistlikke mõtteid), sest see on peenraha, mis heidetakse koalitsioonikõnelustel kergekäeliselt kõrvale saavutamaks oma põhilised eesmärgid, nagu kooseluseaduse tühistamine, kehtiva konservatiivse rändepoliitika veelgi rangemaks muutmine. Nende põhivalijad ootavad peamiselt seda. Keegi on vist oma valijate pantvang, nagu on näidanud Sisaski juhtum. Näis, kuidas homo-testi läbivad hr Valge ja hr Kunnas.
https://www.err.ee/632882/graafik-2018- ... d-ja-kulud

Mind kõnetavad sealt ainult kaks selget ja konkreetset punkti.

• Lõpetame sotsiaalmaksu miinimumkohustuse, et muuta atraktiivsemaks
osalise tööajaga töötamine.

• Võimaldame ettevõtetel teha aastas kuni 6000 euro ulatuses kulutusi
ilma erisoodustusmaksuta.

Ja on üsna selge, et need ülivajalikud muudatused jäävad populistlikuks hüüatuseks.

kaugeltuuriv kirjutas: Automaks ma ütleks on ikka väga kirve hinnaga,ma maksan aastas 2820 Norra krooni siin Norras ja seda eraisikuna,mis teeb kursiga 1 EUR-10 Norra krooni summaks 282 EUR aastas.Vau.Sõidan Opel Vectraga,mootor 1,8 liitrit.Seega selline tavaline võimalik kontoriauto tüüp.Ma ei saa aru miks eestlased,kes omavad firmat ja kasutavad ametiautosid hakkama maksma minust kordi rohkem maksu(aastas teeks see 1200 EUR,mis oleks 12000 Norra krooni).Ja seda võrdluses millised on palgad Eestis

Pole küll lugenud EKRE punkte, siis pakun huupi, et nad mõtlesid seal automaksu all erisoodustusmaksu, mis praegu on neile ametiautodele, mis mõne erasõidu ka teevad, 256 euri kuus. Seega alanemine oleks küll. Aga nagu ütlesin, see on vaid minu oletus, mida nad selle 100 eurise automaksu all mõtlesid.

Kuulasin ka mina eile AK-s Helme juuniori majandustarkusi ja karp vajus lahti. Tõsi, minu eriala pole riigi- ja makromajandus, aga pakutud ideed olid tükati päris jaburad - eriti idee võtta selge buumi ja mullistumise tunnustega majandusolukorras laenu riiklike objektide ehitamiseks (ja eks selle arvelt alandada makse). Kamoon mehed, meie majanduse omapärade tõttu on meil niigi tõusud ja langused äkilised ja järsud, mis külvab osalistes ebakindlust, nüüd tahetakse järgmist masu sügavamaks teha läbi buumiaja kuumeneva majandusse laenuraha pumpamisega....?

Maksulangetused on head ja vajalikud, lihtsalt näen, et sellel EKRE majandustoimkonnal tekib kohe raskusi katteallikatega. Meil viimastel eelarveaastatel on käinud löömine paari miljoni pärast, lihtsalt pole see alternatiivse tulu leidmine nii lihtne.

Ega kahesajaste idee õpetajate palgatõusuks laenu võtta parem pole.

Maailma majandust vaadates torkab mulle silmade ette aasta 2007,kui nafta oli Norras kuskil samal tasemel ehk siis 80 ja 90 taala vahel barrelist.
Aasta hiljem 2008 aasta suvel juba läks üle 110 taala barrelist ja mees kelle juures töötasin,ütles õlleklaasi taga peale jalgpalli,et ega see hea ei ole.Nii kiire tõus tähendab spekuleerimist ja mullistumist.3-4 kuud hiljem tuli laks ära.
Hetkel minu arust toimub sama,nii kiire naftahinna tõus on spekuleerimise tulemus ja hakkab varsti otseselt majandust sõõma,et vahesid katta hakkavad pangad veelgi rohkem spekuleerima,kuni tuleb uus laks.Kütused on majanduse alus ja ega see kõrge nafta hind jätkusuutlik ole.Ja meie peame valima valitsuse,kes paari aasta pärast või isegi natuke enne saavad samad jamad kaela nagu oli aastal 2008,ma olen selles kindel.
Absoluutselt ei taha näha majanduse hoobade juures inimesi,kes ei mõtle tagajärgedele,justkui 2008 on juba meelest läinud.

Maksude vähendamise katteallikas saab pikemas perspektiivis olla riigi kulude piiramine. Kui vaadata riigi jooksvaid kulutusi, siis konkurentsitult kõige suurem kuluartikkel jooksvates kuludes on igas riigiasutuses töötasukulud. Riigikaitse ja sisejulgeoleku võib sealt tõenäoliselt välistada tänases olukorras, aga muu kraam üle vaadata, üks kindel kokkuhoiu koht on rohkearvuliste ja vohava personaliga ametite/inspektsioonide likvideerimine ja ümberkorraldamine ministeeriumite osakondadeks. Olukorras, kus KOV sektor äsja tegi läbi suurema rihma pingutamise läbi haldusreformi on esimene koht riigi keskaparaat ja eriti selle mitmetasandilised korraldused. Soomes nt on suhteliselt levinud kahetasandiline juhtimine - ministeerium ja allasutused. Kolm tasandit on ainult seal, kus asi on tõesti väga suur, nt kaitseväes - ministeerium, KV, väeosad/väljaõppekeskused. Tsiviilasutuste puhul ajab igapäevaasju enamasti ministeeriumi vastav osakond. Meil on vahepeale topitud mingid kummalised vahelülid, mille laiali saatmisel selgub, et vaja läheb veerand personalist ja ülejäänu on dubleeriv bürokraatiaparaat.

kaugeltuuriv kirjutas:See käibemaksu alandamine meenutab natuke reformi,kes seda on juba on üks kord alandanud ning tahaks veel seda teha

Eksid, asi oli täpselt vastupidi! Reformikad tõstsid käibemaksu masu ajal 18%-lt 20% peale. Alandati hoopis tulumaksu 26%-lt 21% peale ja hiljem veel 20% peale.

Täpselt nii. Neil ilmselt oli ka oma loogika seal taga. Et tagada tööjõu (ja seeläbi ettevõtete) konkurentsivõimet välisturgudel, alandati tulumaksu. Kulud aga lükati just sellesama tööjõu kaela. Ühest küljest pragmaatiline, teisalt tööjõule mitte tingimata positiivne. Oleneb muidugi kuidas vaadata. Kui seeläbi tagati osade ettevõtete ja töökohtade säilimine pikemas perspektiivis (s.t. tööturu stabiilsus), siis võiks seda lugeda ka positiivseks.

See loogika võis olla selline: jätame töötegijatele rohkem raha kätte ja anname vabaduse seda siis kulutada ja kõrgemat käibemaksu tasuda. Kriitikud ütlevad, vaesed kaotavad, sest neil on nn sundkulude suurem osatähtsus - toit, eluase -, rikkad võib olla kulutavad luksusele vähem või on pohlad. Huvitavam ja põhimõttelisem on sisendkulude vähendamine firmadele, nt sotsmaks, ja teisalt maksutulu kogumine ettevõtte tulumaksuga (nt sm 33%-lt 20-le ja kehtestada e/v tulumaks 10%). Selle käis vist välja Neivelt. Laskem firmadel hõlpsamalt tulu teenida ja maksustagem positiivset tulemit.
Politikaanidele: Kes võidaks käibemaksu alandamisest rohkem? Vaesed või rikkad?

Troll kirjutas:

kaugeltuuriv kirjutas:See käibemaksu alandamine meenutab natuke reformi,kes seda on juba on üks kord alandanud ning tahaks veel seda teha

Eksid, asi oli täpselt vastupidi! Reformikad tõstsid käibemaksu masu ajal 18%-lt 20% peale. Alandati hoopis tulumaksu 26%-lt 21% peale ja hiljem veel 20% peale.

Tänud korrigeerimise eest.