Re: Mis Ukrainas toimub?
Postitatud: 15 Apr, 2014 7:21
Sellelt Euromaidani proualt on minuarvates kõige täpsem situatsiooni kirjeldus,teeb seda ilma paanikatta.Toob esile plussid ja miinused.Soovitan kõigile lugeda.
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Kuulan! Vait olla ja edasi teenida!Jaanus2 kirjutas:Svejk, jätka siin võimalusel raadioside refereerimist. Mul pole võimalust kuulata ja arvatavasti paljudel teistel ka. Tänu ette!
Poola juba (vähemalt) korra on pahanduse ära hoidnud, u 100 aastat tagasi "Ime Varssavi all" ju.ruger kirjutas: Ma lausa ootan seda päeva, kus vene lipp Riigipäevahoone katusel lehvib. Seda tänu sealse riigi juhtkonna mannetusele. Kahjuks on Poola vahelVõtaks kohe pudeli konjakit selle peale....
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/martin ... d=68442127Martin Hurt, rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse asedirektor
Martin Hurt
Martin Hurt, rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse asedirektor
Foto: Ilmar Saabas
Ukraina sündmuste valguses tuleb panustada kiirreageerimisele
Vene väed hõivasid Krimmis paiknenud strateegiliselt tähtsad objektid väga kiiresti. Venemaa oli suuteline pärast Mustal merel õppuse alustamiseks käsu andmist 20 tunni jooksul hõivama kolm olulist objekti (sh kaks lennuvälja) u 150 eriväelasega. 40 tunni möödudes oli kohale toimetatud u 2200 eriüksuslast ja õhudessantväelast. Sõjaline võit oli saavutatud.
Lühike eelhoiatusaeg seab senisest kõrgemad nõudmised ka Eesti jõustruktuuridele. Krimmi sündmuste näitel võib ründaja tahtlikult tekitada kahtlusi, kas riik ikkagi on langenud agressiooni ohvriks või on lihtsalt mingi kuritegelik grupeering hõivanud mõne üksiku hoone. Seetõttu võib mobilisatsiooni väljakuulutamine venida nii kaua, et vastane on jõudnud enne olulised objektid juba hõivata. Sel juhul on ka mobilisatsiooni korraldamine oluliselt keerulisem – kui mitte võimatu. Erivägede vastu, kes on objektid hõivanud, ei ole mõtet paisata väljaõpetamata ajateenijaid. Eesti elukutseliste kaitseväelastega mehitatud üksused on küll hea väljaõppe ja varustusega, kuid nende arv ja suurus on piiratud. Kaitseliit on viimastel aastatel oma liikmeskonda stabiilselt kasvatanud, kuid kõik organisatsiooni tegevliikmed ei kuulu kokku harjutatud üksustesse. Vene erivägedele jääb kaitseliidu väljaõpe ja varustus alla.
Kiirus või kvantiteet?
Sõjalise riigikaitse puhul on siiani põhiküsimus rõhuasetuses: kaitseväe reageerimiskiirus versus kvantiteet. Venemaal on olemas mõlemad, kuid ta ei saa mõlemat korraga rakendada. Krimmis rakendati kõigepealt üksuseid, mille suurus ei ületanud 50 meest. Eestil pole võimalik idanaabrit massiga lüüa, vaid peab keskenduma kvaliteedile. See eeldab kõrges valmiduses olevaid üksusi. Sellele lisaks on vaja reservi, kuid küsimus on, kas kaitseväe tegevus ka tulevikus peaks keskenduma reservi tootmisele või pigem kohe kasutatavate üksute tagamisele. Krimm näitab, et viimane peaks olema prioriteet.
Kiirreageerimisvõime suurendamiseks on mitmeid võimalusi. Mõnevõrra parandaks olukorda ajateenijate arvu jaotamine ühtlasemalt aasta peale, et igal ajahetkel saaks rakendada ka osa ajateenijaid. Teine võimalus on pikendada ajateenistuse kestust selliselt, et ajateenijatest koosnevad kokku harjutatud üksused ei määrata kohe reservi, vaid need jäetakse mõneks ajaks teenistusse. Seda varianti analüüsitakse hetkel Norras, kus alates 2012. aastast tehakse katseid 18 kuu pikkuse teenistusajaga. Samade põhimõtete juurutamise tulemus Eestis võib olla suurem kiirreageerimisvõime ning paremini kokku harjutatud üksused, kuid sel juhul tuleb tõenäoliselt ajateenijate üldarvu mõnevõrra vähendada.
Kindlasti on vaja kaaluda rohkem alternatiive, kuid kõige olulisem on suutlikkus reageerida kiiresti ja otsustavalt.