www.militaar.net

Kurjam kirjutas:Kellel mahti see vaadaku praegu TV2 lt"Radari" saadet Rootsi kohta.

Rootsi peaminister Stefan Löfven teatas teisipäeval, et kutsub jõuguvägivallaga seoses eriistungile julgeolekunõukogu.

Põhjuseks on riigijuhi sõnul viimase aja tulistamised.

«See on olnud liiast. Organiseeritud kuritegevus tuleb murda,» ütles Löfven.

Julgeolekunõukogusse kuuluvad peale peaministri muu hulgas siseminister Anders Ygeman, välisminister Margot Wallström, kaitseminister Peter Hultqvist ja asepeaminister Isabella Lövin.

Kohale kutsutakse ühtlasi politsei juhtkond, majanduskuritegudega tegelevad korrakaitseametnikud ja maksuametnikud, kellelt soovitakse kuulda plaane tõhusamaks võitluseks organiseeritud kuritegevusega.

Eelmisel nädalal lasti Stockholmis maha kaks noort meest.

Stockholmi politsei seostab viimase aja tapmisjuhtumeid, muu hulgas kahe nooruki tulistamist Kista linnaosas, jõuguvägivallaga.

«Järeldus on see, et me ei saa vältida uusi vägivallakuritegusid. Meil on olnud viimastel päevadel viis mõrva. Võime tõdeda, et küsimus on jõugutulistamistes,» ütles möödunud nädalal politseiülem Patrick Ungsäter.

Kurjam kirjutas:Kõige rohkem ajas öökima...

herman30 kirjutas:

Kurjam kirjutas:Kõige rohkem ajas öökima...

Samuti see eestlane ex-kohtunik kes oli täitsa 100% kindel et pagulande kes taotleb asüüli ei tee kuritegusi Rootsi riigi kohta.

Pagulaslaagritele on kulutatud sadu miljoneid eurosid, aga elanikud külmetavad telkides.

Äsja täitus aasta Balkani piiride sulgemisest, mis lõikas ära sisserändajate peamise liikumistee ja jättis kümned tuhanded inimesed Kreeka laagritesse virelema. Kuni laagrielanike saatus otsustatakse, on Euroopa Liit ja teised abiandjad nende ajutiste elutingimuste parandamiseks kulutanud sadu miljoneid eurosid. Paraku elavad sisserändajad endiselt viletsates ja kohati lausa eluohtlikes tingimustes. Põhjus on lihtne: Kreeka ametnikud on suure osa rahast ära raisanud.

Uuriva ajakirjanduse projekt Refugees Deeply avaldas märtsi alguses halastamatu analüüsi, mis süüdistab Kreeka võime abiandjate tegevuse takistamises ja absurdses rahakasutuses. Kokku on sisserändajate elutingimuste parandamisele kulutatud vähemalt 754 miljonit eurot, millest üle poole on tulnud Euroopa Komisjoni fondidelt. Ent üks kõrgetasemeline EL-i ametnik tunnistas ajakirjanikele anonüümsuse katte all, et sellest rahast on reaalselt sisserändajate aitamiseks kulutatud ainult 30%. Näiteks võib tuua 2015. aastal Lesbose saarele rajatud Apanemo keskuse, mille rajamiseks kulutati miljon dollarit eraannetajate ja Briti valitsuse raha. Praegu seisab keskus tühjalt. Ühe Euroopa diplomaadi sõnul pole paljudes laagrites elektrit, ent see-eest korraldatakse seal joogakursuseid.

Laagrid soovitati sulgeda

Abiorganisatsioon Piirideta Arstid nentis märtsi alguses, et tuhanded sisserändajad elavad endiselt lageda taeva all või tööstushoonetesse paigutatud telkides. Enamik laagreid pole rajatud riigimaale, vaid eraettevõtjatelt üüritud pindadele, mis tähendab, et suur osa toetusraha läheb Kreeka ettevõtjatele rendi maksmiseks. Enamasti asuvad laagrid tööstuskvartalites, mis on eluks sobimatud: vesi sisaldab raskemetalle ja majaseinad asbesti, mistõttu suvel soovitasid Kreeka tervishoiuametnikud need laagrid sulgeda.

Täiesti saamatut laagrite olukorra parandamist näitab Kreeka rändeminister Ioannis Mouzalas, kes on venitanud oluliste ametnikukohtade täitmisega ja loobib abiandjate pakutud lahendustele pigem kaikaid kodaratesse. Näiteks tegid Saksa abistajad ettepaneku reorganiseerida ühte paberitehasesse rajatud laager enne talve tulekut elukõlblikumaks, varustades 1500 sisserändaja eluruumid kanalisatsiooni ja küttega. Projekt oleks läinud maksma 1,6 miljonit dollarit ning selle oleks kinni maksnud Saksa riik ja eraabistajad. Mouzalas aga teatas, et tal on mitu korda parem ettepanek, mis läheks maksma tervelt 8 miljonit dollarit! Kui sakslased nentisid, et sellist raha neil ei ole, ütles minister, et talle odavam lahendus ei sobi. Projektist ei saanudki asja ja tehase elanikud külmetavad siiani telkides.

Jaanuari lõpus suri Lesbosel asuvas Moria laagris kolm sisserändajat ja see sundis valitsust näitama, et probleemiga tegeletakse. Paari eriti halvas seisukorras laagri elanikud paigutati vahelduseks hotellidesse elama. Rahaga, mis oli alguses mõeldud elamiskõlblikele laagritele, rahastati seega hoopis Kreeka majutusasutusi.

Kuu aega tagasi käis Mouzalas inspekteerimas Ateena vanas lennujaamas asuvat laagrit, mille elanikud võtsid teda vastu sõimuhüüetega. Ajakirjanikele kaebasid nad külma ja mustuse üle ning rääkisid, et peavad elama tarakanide ja rottide keskel. „Kodumaal laseb Taliban su ühe lasuga maha, siin suretatakse meid aasta aega järjest,” kurtis üks afgaani naine New York Timesile. Mouzalas tunnistas pärast visiiti, et laagrites on elu raske, kuid väitis, et valitsuse poliitilised vastased püüavad probleemi üle paisutada. Abiorganisatsioonid rõhutavad, et talve lõpp laagrite probleeme ei lahenda. „Telgis elava inimese elutingimused on tegelikult igal aastaajal halvad,” ütles Deutsche Wellele organisatsiooni Piirideta Arstid esindaja.

Võltsitud arvud

Samal ajal kui Kreeka valitsus püüab laagrite elutingimustega seotud probleeme pisendada, valetavad võimud sisserändajate koguarvu tegelikust suuremaks. Ametliku statistika järgi elab Kreekas sisserändajate laagrites üle 63 000 inimese. Läinud aasta lõpus lekitasid Euroopa immigratsiooniametnikud Wall Street Journalile info, et tegelikult on võimalik tuvastada 50 000 sisserändaja riigis viibimine. Ülejäänud 13 000 on aga salapärasel moel õhku haihtunud, tõenäoliselt on nad juba Saksamaal või Põhja-Euroopas. Veebruaris kinnitas Wall Street Journali nimetatud arvu ametlikult ka ÜRO. Kreeka valitsus jääb sellest hoolimata oma väidetele kindlaks.

Seda, kui palju on võimalik selliste fantoomelanike pealt teenida, illustreerib ühe Euroopa diplomaadi Refugees Deeplyle räägitud lugu. Oraiokastro põgenikelaagris peaks ametlikel andmetel elama üle 600 inimese, aga laagrit inspekteerinud diplomaat luges neid kokku 135. Laagri toitlustajad tunnistasid talle, et neile eraldatakse päevas kuus dollarit iga ametliku elaniku kohta, aga lõunaid valmistatakse ainult umbes 200-le. Ülejäänud rahale leidsid nutikad kreeklased kahtlemata rakenduse.

Türgi jätkab väljapressimist

Aasta tagasi Türgi ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud rändelepingu üks peamiseid elemente, sisserändajate tagasivõtmine pole siiani päriselt toimima hakanud. Läinud aasta jooksul saadeti lepingu alusel Türgisse ainult 838 inimest. Peale selle võttis riik Kreekaga eraldi sõlmitud kahepoolse leppe alusel vastu veel 1183 inimest. Samal ajal on Türgi pärast leppe sõlmimist aidanud märgatavalt piirata üle Egeuse mere tulevat inimvoolu. Tänavu jaanuaris saabus Kreekasse üle mere umbes 1000 sisserändajat, eelmise jaanuari jooksul 60 500.

Kuna Euroopa on rändevoolu kokkukuivamisest eluliselt huvitatud, püüab Türgi seda teemat väljapressimiseks kasutada. Türgi valitsusliikmed on seetõttu regulaarselt ähvardanud leppest taganeda. Esmaspäeval teatas Türgi eurominister Ömer Çelik taas, et riik pole kohustatud lepet täitma, sest EL ei anna Türgi kodanikele viisavabadust.

8. märtsil teatas Türgi ootamatult, et suur USA abiorganisatsioon Mercy Corps peab riigis tegevuse lõpetama. Türgi ametnike teatel ei esitanud ühendus valitsusele kõiki nõutavaid dokumente, valitsusmeelses meedias on Mercy Corpsi süüdistatud aga terrorismi toetamises. Eelmisel aastal kulutas heategevusorganisatsioon Türgi kaudu Süürias asuvate tsiviilisikute toetamisele 34 miljonit dollarit. Osa abisaajaid oli kurdi rahvusest.

Kurjam kirjutas:Kahest põlengust http://www.ohtuleht.ee/793208/seisukoht ... polemisest

Müncheni ülemmaakohus mõistis kolmapäeval paremäärmusliku rühmituse Oldschool Society (OSS) neli juhtliiget, kolm meest ja ühe naise, terroristliku ühenduse loomise eest 3-5 aastaks vangi. Kohtunik Reinhold Baieri sõnul oli rühmituse eesmärk pagulaste ründamine.

Kohus ei pidanud terroristliku ühenduse loomist siiski nii rängaks teoks, kui liiduprokuratuur nõudis. Prokuratuur nõudis 4,5-7-aastasi vanglakaristusi. Mootorrattajõugu sarnaselt organiseeritud OSS-i „asepresident“ Markus W. ja „president“ Andreas H. mõisteti vangi vastavalt viieks ning neljaks ja pooleks aastaks, Denise G. kolmeks aastaks ja kümneks kuuks ning Olaf O. kolmeks aastaks. Kaitse taotles kõigi õigeks mõistmist, vahendab Der Tagesspiegel.

Saksa julgeolekuvõimud jälgisid OSS-i juba 2014. aasta augustist alates. Rühmituse jälile jõudis Põhiseaduse Kaitse Liiduamet (BfV) ning politsei kasutas selle vastu salaagenti.

Rühmitus, millel oli viimati umbes 30 liiget, peatati 2015. aasta mais õigeaegselt enne plaanitud rünnaku toimepanemist. Politsei pidas neli juhti kinni 6. mail. Nad oli korraldanud 8. maiks kohtumise teiste OSS-lastega Saksimaal Bornas. Sealt oli kavas „öise jalutuskäigu“ ajal rünnata naelapommidega üht varjupaigataotlejate vastuvõtukeskust.

OSS-i juhid tutvusid 2013. aasta lõpus Facebookis. 2014. aasta augustis asutasid nad Oldschool Society. Tegemist on esimese paremäärmusliku terroristliku ühendusega Saksamaal, mis on asutatud sotsiaalmeedias, teatasid julgeolekuringkonnad.

Helme sõnul tekitab küsimusi Lasnamäel elanud pagulaspere vanus. „Kui mehel on praegu vanust 19, naisel 22 ja lapsel kaks ja pool, siis tähendab see, et mees pidi lapse sigitamise hetkel olema 15-16,“ märkis Helme.

„Vägisi tekib kahtlus, kas tegemist on ikka tegeliku perekonnaga. Võib-olla nad ainult mängivad pesakonda ja on hankinud inimkaubitsejatelt abielu tõendavad dokumendid, et kvoodi alla mahtuda. Selge see, et hoopis teises kultuuris elades võivad peres tekkida pinged, ent konflikti puhkemise tõenäosus fiktiivses liidus on kahtlemata suurem kui tavaperekonnas.“

Helme sõnul tuleks hakata fiktiivsete perekondade tuvastamiseks kvoodipagulaste seas läbi viima DNA-testi. „Nii saame välja selgitada, kas laps kuulub ikka oma väidetavatele vanematele. Fiktiivperekondade impordiga osaleb Eesti kaudselt inimkaubandusele kaasa aitamises ja see on lubamatu.“

Ikarus kirjutas:Nagu arvata oli siis peaministri partei võitis. Wilders keda siin kardeti ei teinud midagi.