www.militaar.net

Tõmbaks järgmise sae käima. Nimelt nööriga rehvi lappimine. Räägitakse et hirmus jama ja nii ikka ei tohiks. Samas endal pole kunagi ükski alt vedanud ja tutvusringkonnas ka mitte. Kunagi üks klient ehmatas et näe eile käisin teie juures rehvi parandamas ja ikka lekib. Õnneks tuli välja et oli uue kruvi üles korjanud

Ainus rehv mida nööriga ei lapiks on kiirel mootorrattal. Kõige ülejäänud tehnika rehve lapin julgelt nööriga ja ühtegi muret ei ole olnud.

Olen ise kiirelt abi saanud ja vahel paikasime ka klientidel. Jah õhukese rehvi nagu murutraktor ja muu selline pole hea. Ma viimati ostsin autole uued sussid, 3. päeval sain kruvi. Ei mingit survelangust, lihtsalt märkasin läikivat pead. Kummiboksi. Meistril oli kiire aeg, ütles et nii uuele rehvile tema ametiau nööri panna ei luba. Panime aja ja ta mõned päevad hiljem susserdas kuidagi teist moodi. Seega ei tea kui hea.
Koju pole sellist varustust muretsenud - ainult 2 torget 20 aasta jooksul! Ja nii hea on sirvida mingit zurnaali ajal mil sinu auto rehviga tegeletakse.

Sõiduauto rehvi sai ka selle vene aegse riidealusel halli isoleerpaelaga lapitud , isoleer sai keerutatud nööriks , moment liimiga kokku ja torkekohta auku , kui nööril sai kohe liigse maha lõigata , siis isoleeril tuli kindluse mõttes 10 minutit oodata. Nüüd olevat nöör keelatud , peab olema seen .

Pole kuulnud, et keelatud. Ma pole soetanud seepärast, et kui vaja siis komplekt kadunud, liim kuivanud või muud hädad. Vene ajal sai pidevalt naela, tänapäeval ehitusmaterjalide hinnad sellised, et pole enam probleemi, on üksikjuhtumid.

Sten1111 kirjutas: ↑21 Veebr, 2024 22:52 Tõmbaks järgmise sae käima. Nimelt nööriga rehvi lappimine. Räägitakse et hirmus jama ja nii ikka ei tohiks. Samas endal pole kunagi ükski alt vedanud ja tutvusringkonnas ka mitte. Kunagi üks klient ehmatas et näe eile käisin teie juures rehvi parandamas ja ikka lekib. Õnneks tuli välja et oli uue kruvi üles korjanud

Rehvidega tegelejad igatahes ütlevad, et nöör on torkeauguga töökojani sõiduks, tuleks seespoolt paik peale panna. Kas nad siis ka torkeauku ennast lapivad, ei tea. Probleem võib olla ka selles, et selle torkeaugu kaudu pääseb vesi karkassini.

sellistele väidetele, et nööriga naelaaugu lappimine on keelatud võiks panna ka mingi viite kaasa
ilmselgelt tahavad rehvitöökojad teha rohkem tööd (loe: teenida rohkem raha) montaazi ja lapi või "seene" paigaldusega
kuigi on ka läbi augu paigaldatavaid seeni.

oma kogemustest on vist üks nööriga lappimine ehk kümnest hakanud lekkima aga ka see sai uuesti üle tehtud ja jäi pidama.
tehtud on ka koormaga sõitvaid kaubikuid

Mitte pole keelatud, vaid nööri paneku puhul ei kontrollita ära, kas ja mis kahjustused on rehvi sees, kuna rehvi maha ei võeta. Lisaks pole (võrreldes parandusega seenega) see rasvanöör piisavalt tihe, et välistada (sool)vee pääs rehvi karkassini. Kuna enamik läbivaid vigastusi tekib naela, kruvi või muu peene esemega (mis jäävad nööriga enamasti pidama), tekitab see väära arusaama, et torkeaukude lappimiseks polegi muud vaja kui osta see komplekt bensiinijaamast.

Ma ise mõtestaks asja lahti nii, et kui sa ise näed, mis selle augu tegi (kruvi või nael on rehvi sees), siis tõenäoliselt pole sisemusel viga midagi, kui mitte, siis tuleks vaadata sissepoole. Niipalju kui mina näinud olen, siis puurivad parandajad selle augu üle enne seene panekut, et see saaks perfektselt tihe.

Ka enne nööri panekut käiakse auk üle, et oleks ümarik. Veider, ma pole kuulnudki et kohast kust õhk läbi ei pääse tuleb läbi soolvesi.

Rebane11 kirjutas: ↑22 Veebr, 2024 14:42 Ka enne nööri panekut käiakse auk üle, et oleks ümarik. Veider, ma pole kuulnudki et kohast kust õhk läbi ei pääse tuleb läbi soolvesi.

Peale mõningast sõitmist on rehvi välispinnale ulatuv nööriots nagu närakas. Õhku peab seal peamiselt rehvi sisepinnale moodustuv klimp.
Kui neid kahte tehnoloogiat võrrelda, on üsna selge, et "seen" on töökindlam ja pidavam asi. Muidugi ka kallim.

Kapten Trumm kirjutas: ↑22 Veebr, 2024 14:55

Rebane11 kirjutas: ↑22 Veebr, 2024 14:42 Ka enne nööri panekut käiakse auk üle, et oleks ümarik. Veider, ma pole kuulnudki et kohast kust õhk läbi ei pääse tuleb läbi soolvesi.

Peale mõningast sõitmist on rehvi välispinnale ulatuv nööriots nagu närakas. Õhku peab seal peamiselt rehvi sisepinnale moodustuv klimp.
Kui neid kahte tehnoloogiat võrrelda, on üsna selge, et "seen" on töökindlam ja pidavam asi. Muidugi ka kallim.

Ma vist kuskil mainisin, et õhukesele rehvile ei soovita. Aga see nööriots lõigatakse ju rehvi tasapinnalt maha, pole seal mingit närakat. Töökindlam kindlasti on seen, aga kui rehv nööriga oma elukaare läbi sõidab, pole ka ju katki midagi?

Kordan eelneva üle: minuarust on mõistlikult ohutu nööriga siis, kui sa oled ise näinud,misasi seal rehvis oli. Näiteks nael. Sellisel juhul on mingid sisemised vigastused vähevõimalikud, pane nöör ja sõida terviseks.

Kui aga sa seda augu tekitajat ei näinud ja veel enam, kui auk tundub selline korrapäratu kujuga (põhjustas nt terav metallitükk vms), siis mina viiks töökotta ja laseks üle vaadata ja kui kannatab, seene panna.

Sisemised vigastused võivad kergesti tekkida nii, kui selle võõrkehaga on pikemat aega sõidetud ja see on saanud rehvi sees "tööd teha".

Mul selline kogemus puudub, et ei tea. Viimati SOS juhtum oli eelmisel suvel kui Respo haagise tagurdasin vastu rauakolakat. Ei hakkand põtkima, tuli uus rehv soetada. Vigastused olid ilmselged.

Nööri jaoks puuritakse samuti rehvi.
Ma ei tea millised paranduskomplektid tanklates müügil on. Mul endal on selline kus on nöörid , nõel nööri paigaldamiseks ja keermega viili sarnane ork millega auk kõigepealt läbi hõõritsetakse ja suuremaks tehakse. Pädevamatel meestel on selle viili asemel õiges mõõdus puuriga akutrell autos ja torkeauk puuritakse läbi.

Kui nööri paika panna tuleb naaskel koos nööriga läbi rehvi torgata, ma olen teda siis keeranud kuigipalju ja tagasi välja tõmmanud. Niimoodi jääb samuti rehvi sisepinnale seenekübar. Seestpoolt paigutataval seenel on tald suurem ja 99.9% et ta ei tule läbi augu välja ega lase õhku läbi. Nöör vast 90% .

Välja tolgendav ots lõigatakse rehviga tasa, muidu võibki sõitmine nööri välja rebida. Ja nöör peab ulatuma rehvist läbi. Kui on väike torkeauk ja jäme nöör siis mõni ei viitsi või ei jaksa läbi suruda. Topib selle kuidagi kruvikeeraja otsaga auku ja see on siis porno. Siis on ka raske suruda kui on mingine 10-12 koordikihiga rehv ja sellepärast ongi vahel õigem puurida.

Mitut nööri ühte suurde auku panna pole just hea mõte. Nagunii hakkab õhku läbi immitsema. Kuigi suvel just kirus üks vana et sõitis angaari taga vikati tera rehvi ja 8 nööri tuli sisse toppida. Minumeelest sõidab ta tänaseni nii , küll kinnisel territooriumil

Vananedes tekib rehvi auke vähem. Miks? Noore ja uljana sõidad igasuguste parem enne möödas siledate juustudega, millel kummi alles vähem ja sinna tekivad augud kergemini. Vähekulunud rehvide kumm on piisavalt paks ning enamik kruve-naelu ei tekitagi läbivat auku, kui jääb kummi sisse, siis kulub ära või lendab minema ja sa ei teagi sellest.

Sõitsin viimati augusti alguses suht kulunud 245 laiade püksirihmadega, tee oli vihmamärg ja naelte kulutatud rööpad vett täis, ühel kenal hetkel tunnen, kuidas auto tagaots kergib teelt lahti ja hakkab pöörama vastassuunavööndisse. Järgmine päev läksin tõin uued rehvid, plaanisin seda alles järgmine kevad, aga vananedes ohutaju kasvab. 30a tagasi oleks taolistega veel paar kuud ringi lasknud, kui täitsa "slikiks" muutuvad.

Ei teagi, mis see õige sõiduvõte olnuks, ma lajatasin jala igatahes pidurisse ja libisemine peatus. Taolist "elamust" mul pole enne olnud. Kiirust oli ehk 90 ja 100 vahel spido järgi.