www.militaar.net

Briti maaväe brigaaditaseme ÕT peaks kasutama selliseid asju:
http://www.army.mod.uk/equipment/23273.aspx

Järgmine tase, Rapier on juba spetsialiseeritud ÕT üksuste relv.
See on kauguselt Mistraliga analoogne, lihtsalt roomikveermikul ja mõningase soomusega. St pole keskmaa ÕT.
Keskmaa ÕT on maavägedes üldiselt diviisist ülespoole ja spetsiaalse ÕT üksuse relvastuses (ei kuulu brigaadi enam).
Idanaabril nt on Buk üksiku õhukaitsebrigaadi relvastuses, mis allub armeele (sõjaväeringkonnale).

Kapten Trumm kirjutas:Briti maaväe brigaaditaseme ÕT peaks kasutama selliseid asju:
http://www.army.mod.uk/equipment/23273.aspx

Starstreak High Velocity Missile (HVM)
Ceiling: 1000m

Seda on ikka väga vähe, 5000 meetri peal lendavale Su-25le ei tohiks see mingisugust ohtu kujutada...

Mõeldud on ilmselt brigaaditaseme LT ja LTT üksusi, mida antakse allüksuse (rühm või kompanii) kaupa pataljonile juurde (mida pataljonis pole).
Sealhulgas võimalik ka õhutõrje, kuid nähtavasti pole suurtükiväge (liikurhaubitsatest oleks räägitud).

http://www.armedforces.co.uk/army/listings/l0014.html

Võib siiski eeldada, et kasutatakse ülalviidatud lahingugrupi struktuuri. 800-meheline üksus brittide poolt katab ära viidatud struktuuri, sh suurtükid. Ei ole põhjust arvata, et britid saadavad siia pataljoni lahingugrupi, mis tegelikult ikkagi ei ole 100% lahingugrupp. Nad teavad väga hästi, kuhu oma mehi saadavad, et struktuuri osas mingeid järelandmisi mitte teha. Seejuures arvestades, et ülalviidatud struktuuris on 600 meest, on britid 800-mehelise üksuse puhul isegi seda arvu oluliselt suurendanud, mitte hoidmas seda miinimumi peal (mida oleks ju võinud vabalt teha, arvestades, et lisaks tulevad prantslased 300-mehelise üksusega, kelle hiljem vahetab välja taanlaste üksus). Tundub, et ei tulda lihtsalt linnukest kirja saama, vaid asja võetakse tõsiselt. Sellest ka ei tahaks uskuda, et mingi oluline lahingutoetus komponent nagu suurtükid struktuurist välja jäävad.

madiss kirjutas: Seda on ikka väga vähe, 5000 meetri peal lendavale Su-25le ei tohiks see mingisugust ohtu kujutada...

See tundub küll huvitav, aga jah on täitsa kaitseministeeriumi lehel see kirjas. Thalese enda brožüüride järgi on uuendatud Starstreak II lennukaugus üle 7km ning lennukiirus Mach3+ (tsiteerivad 3,5 sekundit 3km läbimiseks). Siis tundub nii madal lennulagi tiba kummaline valik
https://www.thalesgroup.com/sites/defau ... 011_10.pdf

MISSILE SPECIFICATION
>> Lightweight 14kg missile
>> Mach 3+ velocity (eg. 3.5 secs flight time to 3km)
>> Operational range in excess of 7000m
>> High performance chemical and kinetic energy tungsten warhead
>> Munition of 15 years service life
>> Qualified for operation in severe climatic/EM/NBC conditions

Kahtlustan, et see on mingi jalgadest meetritesse topelt konverteerimine vms. jabur viga.

Igatahes:

In mid-2007, Thales UK in Northern Ireland revealed that it had developed Starstreak II, a much improved successor to the Starstreak missile. Some of the advantages included in this new missile are an improved range of 7 kilometres, an improved targeting system and the ability to operate it at much higher altitudes, up to 16404 ft (5 km).

http://uudised.err.ee/v/valismaa/09e4a9 ... ato-baasid

NATO endine peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles reedel Riias, et NATO oleks Venemaa agressiooni jätkumise korral sunnitud rajama Ida-Euroopas alalised sõjaväebaasid.

No jalgade või meetritega pole vaja end petta - üheski riigis pole maaväebrigaadil keskmaa õhutõrjevõimekust, vaid reeglina piirdub see brigaadi taseme radariavastuse, juhtimise ja SHORAD tüüpi (rakett) relvastusega. Keskmaa ÕT maaväes on üldiselt armee ja sõjaväeringkonna taseme teema. Seega vastus on lihtne - kui tuuakse Briti (kus on brigaaditaseme maaväeüksused) brigaadi baasilt moodustatud PAT lahingugrupp, siis maksimum saavad seal kaasas olema need viled ja tuled, mis brigaadis on. Lahingutoetuse elementidest siis maksimaalselt 155 mm liikurhaubitsate patarei (AS90) ja SHORAD patarei koos radariga (tõenäoliselt sama Starstreak rakettidega). Miks ei tooda lahingugrupi koosseisus tervet liikurite pataljoni? Aga seepärast, et igas üksuses peab valitsema loogiline manööverelemendi ja toetuselemendi tasakaal. Kuna LT üksuses on haavatav vastase jalaväe poolt, siis liiga palju LT komponenti tähendabki, et kogu manööverkomponent tegelebki oma LT (ja ka LTT) kaitsmisega ning muuks ressurssi ei jätku.

Meedias puhkes mingi kummaline ažiotaaž Challenger tankide massi ja sildade kandevõime kohta. Sellele pani aluse tõenäoliselt Laaneotsa ettevaatamatu kommentaar teles.
Eesti riigimaanteede sildade omadused on näidatud siin:
https://teeregister.riik.ee/mnt/index/r ... dfcb00020b

Kapten Trumm kirjutas:No jalgade või meetritega pole vaja end petta - üheski riigis pole maaväebrigaadil keskmaa õhutõrjevõimekust, ...

Keegi ei väida, et Starstreak on keskmaa rakett. Lihtsalt 1km lennukõrgust ei ole selle raketi puhul usutav. Pigem on see tüüpselt kusagil 3km ringis.

Ma ei taha kuidagi liitlaste abi alahinnata. Tegelikult päris korralik pataljon või (vajadusel mõningate meie kaudtule torudega koos) isegi PAT lahingugrupp.

Aga ega ilma asjata KV juhataja Patriote Eestisse ei küsinud. Keskmaa õhutõrje on ikkagi tänapäeva sõjas vajalik võime.

Ka see Startreak on lähimaa-õhutõrje kohta üsna kobe. Kuid eks tänapäeval see CAS taktika droonide tuleku tõttu natuke muutub ka. Enam ei pea luuret lennukitelt või kopteritelt tegema (eks varsti kolib vist ka see CAS droonidele -ameeriklased juba sellel teel). Lennuki võib saata ikka teadaoleva sihtmärgi peale, mistõttu võib ta mõõduka riski juures ka alla 4 km kõrgusse hoida, kuigi isegi vana Su-25 saab hakkama ka kõrgemal. Ja erinevaid õhk-maa rakette kahjuks vaindlasel on rohkemgi, kui siin artiklis toodud:

http://www.ausairpower.net/APA-Rus-ASM.html

Üldiselt paremad siiski Su-27, Su-30 perekonnale, kuid vanu Su-25 ja H-25 rakette (artiklis Kh-25 -Karen AS-10) utiliseerimiseks peaks palju jätkuma. Isegi Su-25 lendab keskelt läbi 750 km/h, mis tähendab, et ta varjumise vajaduse tõttu veelgi piiratud lähimaa- õhutõrjujate laskesektorisse ilmub sekunditeks.

Täppisrelvade ja juhitavate rakettide kasutamise eelduseks on ikkagi sihtmärgi asukoha teadmine.
Siin on päris palju ära teha maavägedel endal (maskeerimine, nii visuaal kui IR), liikumine öösel ja halva nähtavusega jne.
Lisaks on ka teemas radarmaskeering, aga see on teemaks lagedatel aladel (metsast radar hästi läbi nagunii ei näe).
Juhitav rakett ei ole päris nii kasutatav, et laseme lendu ja siis tabab sihtmärki oma laskekauguse ulatuses.
Laserjuhitavate asjade jaoks peab tüüpselt olema sihtmärgiga silmside (kas lennukil või maapealsel suunamismeeskonnal).
GLONASS jne GPS teemad eeldavad sihtmärgi koordinaatide teadmist. Telekaamera/soojuskaamera abil juhitavad asjad eeldavad jällegi, et piloodi ja sihtmärgi vahel on selge silmside.

Ühesõnaga, selles, kas vastase lennuk peab 5 min tiirutama sihtmärki taga otsides ÕT tuletsoonis (kus teda tulistatakse) või suudab sinna sisenemata täpsete andmete, tee peal paistva tolmupilve vms demaskeeriva asja järgi lasta kaugelt väljaspool ÕT tuletsooni, on "sihtmärkidel" endal omajagu ära teha. Su-25 ja Su-24 on kabiinist suht kehva nähtavusega "ette-alla" ja juba korralik maskeerimine muudab piloodi töö keerukaks.

6 km kõrguselt on efektiivselt pommitada võimalik üksnes puudulikult maskeeritud või teadaoleva asukohaga sihtmärke. Sihtmärk tüüpi "jalaväekompanii metsas maskeeritud positsioonidel, veokid visuaalse ja IR maskeeringu all" 6 km kõrguselt näha pole. Tänase ilmaga tuleks laskuda 1000 m allapoole, et midagi näha. Küll on selge ilmaga näha liikuvad märgid (tumerohelised masinad heledal kruusateel, tolmupilv taga).

Eks sellepärast sellesse droonide tehtavasse luuretöösse tulebki täie tõsidusega suhtuda nii kaudtule, kui lennukitelt lastavate rakettide ja pommide kontekstis.
Kusjuures soomukeid kipub eriti reetma nende soojusjälg. Seda ei maskeeri suurt millegagi. Ega soojust kotti ei topi: paremal juhul õnnestub pisut hajutada või eksitada erinevate soojuslõksudega.

Bahovski (kes on minu meelest üsna mõistlik analüütik) ERRis pole rahul Reformierakonna hääletoru Sutropi strateegilise kommunikatsiooni vaimus sõitlemisega.

http://uudised.err.ee/v/arvamus/3a4089a ... s-paremini

Üldse tundub, et välispoliitika analüütikud (Luik jt), kes peaksid heidutuse kontseptsiooni kõige paremini jagama, on suhteliselt närvis. Seega 8. november on meie jaoks ülitähtis.

Sõdurid ja politseinikud harjutasid Valgamaal linnalahingut
ERR Täna 19:03
http://uudised.err.ee/v/eesti/54920a2d- ... nalahingut




Merevägi arvas teenistusse tuukri-ja toetuslaeva Wambola
ERR Täna 17:34
http://uudised.err.ee/v/eesti/d01ccf2b- ... va-wambola


Scoutspataljon alustas Lätis liitlastega suurt õppust
01. november 2016 17:02
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=76120645


Merko ehitab Tapale enam kui 7 miljoni eest kaks kasarmut
ERR Täna 17:14
http://uudised.err.ee/v/majandus/9df495 ... s-kasarmut

Merevägi arvas teenistusse tuukri-ja toetuslaeva Wambola

See tuli kerge üllatusena. Ma arvasin varem, et laev oli juba teenistuses. Tuli välja, et hoopis reservis. Ju siis saadi alles nüüd meeskond komplekteeritud.

Merko ehitab Tapale enam kui 7 miljoni eest kaks kasarmut

Ma algul arvestasin, et vähemalt kolme kasarmut oleks vaja (ligi tuhat meest, iga kasarmu mahutab umbes 300), et kõik saabuvad sõdurid ära mahutada. Ilmselt oli siis Tapal juba praegu kerge majutamise varu olemas. Garaažide osas on vist ikkagi juurde vaja. Praegu paistab Delfi kaardilt üsna lage plats, päris palju masinaid seisab lagedal. Lätlastel on Adažis vist kergelt parem seis isegi.

Tasuja kanti maha?