Võitlusgrupid- paraadüksus või sissid paberil?

[Kapten Trumm]

Lugesin ühte Leo Kunnase 2007 a. artiklit, kus ta kirjeldas mida on vaja Kaitseliiduga teha. Ta kirjutas lahti 10 pikka punkti, kus rääkis nii kevlariga kaetud veoautodest, tiirudest, moderniseeritud käsitulirelvadest ja öösihikutest, kuid ta ei maininud kordagi kaasaegsete TT-relvade muretsemist. Kas Kunnasel jäi midagi kahe silma vahele?

Ma arvan, et ta ei adunud selles kohas probleemi. Ja KV/KL-s paljud muideks ei adu, elu käib meil endistviisi assümmeetrilistes fantaasiates, kus vastase tehniline lagi on 20 aastat vana Toyota pikap, külasepa poolt DshK kasti artetatud. Ja ohtlikum ründerelv on eesel, IED selga seotud.

Ja huvitav, mida on sissisõjas teha kevlariga soomustatud veoautodega? Kuidas neid varitsuses kasutada?

[kert122]

on ju üsna selge, et kui aega on, siis tuleb tegevus korralikult läbi mõelda ja planeerida, ei vaidlegi vastu.
VG on kiirreageerimisüksus, ja me peaksime olema valmis käigult lahingusse astuma, ja põhimõtteliselt on meil infoks vaja ainult ülesannet.
edasi me plaaneerime ise, ja seda me olemegi treeninud.
ma kardan et vastane ei anna meile aega planeerida, me peame olema ülipaindlikud ja leidlikud, et vastase tegevust aeglustada, see on kõik tehtav.
Aga see eeldab seda, et ei saa tegevust raamidesse suruda ja seeläbi üksust jäigaks muuta.Üksus peab olema teadlik ja valdama protseduure, aga erinevate protsesside vajaduste üle võiks otsustada ikkagi üksus ise vastavalt olukorrale, sest kiiruse ja paindlikkuse määrab minu meelest otsustamine madalal tasandil, ehk siis kui rühmaülemal on korraldus teha seal seda, siis ta läheb ja teeb selle ära, eemaldub ja kannab ette.

aga kui nüüd kontrollõppusel anda üksusele hindeks mitterahuldav ja hakata suruma peale protseduure ja muud sellist elutähtsat, siis sellega me laastame vabatahtlike niigi madalat motivatsiooni tegutseda, ja teeme üksuse jäigaks.

näiteks täna läheb VG välja ja teades enda ülesannet on kogu tegevusvabadus VG ülema teha, me teame ülesannet, ja olukord seis ei tule, kui me enda ülesannet ei täida, oleme mitterahuldav, kui me täidame siis sooritus on hea, asi on ju lihtne

[Kapten Trumm]

Kui sa võtad ette VG tabelrelvastuse (erilist tähelepanu pööra tankitõrjerelvastuse arvule), siis on üsna selge, et reageerida võib ta kiiresti, kuid kas sellest ka kasu on, on juba ise küsimus.

Niipalju, kui rahvas räägib, on see VG asi aretatud KL peastaabi poolt. Sealt pole juba hulka aega midagi tarka tulnud ja kui sa vaatad, kes seal toimetavad, siis ei hakkagi eales tulema.

Olen seda küsinud mitme KV asjamehe käest ja nende arvamus on, et VG praegusel kujul on surnud idee. Surnud idee algab sellest, et vägegi tähtsamad veosed on venelastel muuhulgas Mi-24-dega julgestatud ja Afganistani ajast. Ja surnud idee jätkub sellega, et mingi efekti andmiseks peab VG-sid Eestis olema kümneid, mitte tänane käputäis.

1 VG jätkusuutlik tegevus ei juba teha üle 1 reidi ööpäevas, samal ajal on kolonne kümneid. Noh, kümnest ühe hävitame ja mis edasi?

[Juhani Putkinen]

ma kardan et vastane ei anna meile aega planeerida, me peame olema ülipaindlikud ja leidlikud, et vastase tegevust aeglustada, see on kõik tehtav.

Õige!

----------

Võib-olla neid kevlarsoomusega autosid on vaja sõja algfaasis - kui on niin halvasti läinud, et varustust pole eelnevalt hajutatud peidikutesse. Seega on vaja kiiresti varustust jagada ajal kui vaenlane juba tulistab köike mis liigub.

Aga need muidugi pole prioriteetsed.

[Juhani Putkinen]

mingi efekti andmiseks peab VG-sid Eestis olema kümneid

Muidugi.

[kert122]

ma ei olegi kursis tabeliga, aga minu arusaamist mööda peaks olema põhirelvad oksendamiseni miine koos selle juurde kuuluvate nonellide,distantslõhkeseadmete, mootorsaagide jne+väga suur rõhk TT-le(ja ma räägin justnimelt gustist, mis on ikkagi päris jube asi) ja KSP-dle.

see, et tegu on surnud ideega, on mul juba ammu kahtlus olnud, sest keegi ei tea, mida tegema peaks, ja suhteliselt koguaeg on segadus.
+on need üksused alamehitatud, ja neid ei olegi võimalik normaalsete tüüpidega mehitada(vabatahlikkuse alusel) kui keegi seletada ei suuda, mida teha tuleb ja lisaks varustuseprobleemid.
VG-d ise on vist eelisseisus, mis puudutab varustust.

mis puudutab KLPS, siis on jäänud mulje et ega KLPS ja KJPS ei suuda ka kokku leppida ühtses lähenemises VG kategoriseerimisel.
ja selle segaduse pärast ei osatagi kasutada VG-sid. KRK arvab üht ja ootab üht ja KLPS tahab teist, ja VG-d ise on mitterahuldavad
tegelikult ongi loogiline.

[sven]

Pigem jah, surnud idee. Eriti arvestades asjaoluga, et käputäis VG-d peavad asendama ära kaotatud sissikompaniisid. Ega me siin idanaabriga "miilitsat ja pätti" hakka mängima.
(lehetäi ronis rohukõrre otsa ja hüüdis, rusikat vibutades, päikese poole: "ma kurat kusen su täis).

Paljudel juhtudel on VG lihtsalt entusiastidele tavaliseks jalaväerühmaks, mille arengule malevad ei saa kätt ette panna, kuna VG-d olid mingil hetkel kuulutatud prioriteediks. Nii lihtne see ongi. Ja kui ei tea mida tegema peab, siis tehakse "midagigi". Nii läheb muidugi palju aega ja ka muud kallist resurssi kaotsi.

[Kapten Trumm]

KL struktuuris on muidu selline arusaamatu osa nagu lahingukompaniid. Kes saavad kõige tavalisemat jalaväe väljaõpet ja keda vist kavatsetakse kasutada augutäitena. Mingit sissiõpet, pioneeriasjandust vms nad ju ei saa. Kõige tavalisemad jalaväe drillid. Tore kompanii küll, RÕkile tuleb kompaniist mingi 50 seppa kohale, neist osa katsus automaati viimati, kui veel Kalashnikovid olid. Nagu viimane Kevadtorm näitas, pole leesikubenno saunaõhtutel operetiadmiraliga "paika" pandud KL maakaitsepataljonidki veel kuskile kadunud.

Õuduste maja . Mis te prognoosite, kui pikk on selliste vastu loodusseadusi kokkuklopsitud struktuurikastide lahingutee? Ma arvan, et selline "maakaitsepataljon" pekstakse esimeses lahingus puruks ja riismed hajuvad laiali, kes koju ja kes sissiks. Nagu me kõik teame, ei loe lahingus ainuüksi isiklik vaprus (vapraid on pataljonis kindlasti), vaid omavaheline koostöö, tulesüsteem, side jne jne. Kuidas sellega olukord on?

Äkki peaks ükskord leppima paratamatusega ja lõpetama KL entusiastidest staabivaikuses mingite segasevõitu sisuga üksuste valmisvägistamise.

KL peaks koosnema põhjaliku sissikoolitusega võitlusgruppidest, tagalavalve (sisekaitse) üksustest ning formeerimistiimidest. Kõik. Mingeid lahingukompaniisid pole mõtet punnida kui kael ei kanna. Tegeleme siis rühma kaupa. See pole ka asja point, et vägistame mingi pataljoni kokku, et mõni kahenädalastel kursustel käinud endine ekskavaatorijuht saaks end tõelise kindralina tunda.

Minuarust oleks viimane aeg luua Riigikontrolli sõjaväe asjadest jagavatest inimestest kontrolliosakond, kes hakkab aru pärima ja uurima, milleks riigikaitse raha kulutatakse ja mis produkti selle eest saab.

[sven]

Justnimelt, PÕHJALIKU (sissi)KOOLITUSEGA VG-d! Kaitseliidu tegelik potensiaal saaks nii ära kasutatud. Ülesanne oleks teada, piirkond teada, varustus hajutatud ja ka une pealt selge, jne.

Krt aga miks see keal ikkagi veel ei kanna? Kakskümmend aastat ikkagi juba arendustööd. Tegelik potensiaal oleks palju suuremgi kui vaid kogu maa katmine sissidega.

[Juhani Putkinen]

Nagu viimane Kevadtorm näitas, pole leesikubenno saunaõhtutel operetiadmiraliga "paika" pandud KL maakaitsepataljonidki veel kuskile kadunud.

Ma olen kunagi isiklikult Maaväe staabis võidelnud igasuguste KL üksuste tabelvarustusega - hullumaja. Kaitseliit pidi formeerima igasuguseid üksuseid - tõesti ka hulga pataljone. Tabelitesse sai küll nii raskemiinipildujaid, kergeid miinipildujaid ja igasugust muu träni, aga ega nendest pataljonidest lõppude lõpuks midagi välja tulnud. Pataljon on pataljon alles siis kui see on varustatud ja hoolega kokku harjutatud.

Tollal minu arvates oli mõistlikke üksusi VG:de lisaks Kohaliku kaitse kompaniid. Kui erinevate strateegiliste punktide kaitseks varustatakse ja harjutatakse kohalikest meestest üksusi nii see on ju suurepärane asi - muidugi ka nad vajavad sissiväljaõpe.

Minu üleriigilistel õppustel oli stsenaariumis mõeldud, et näiteks Mustvee kohaliku kaitse kompanii tõrjus üle Peipsi tehtud dessante (esiteks õhudessanti ja pärast "meredessanti").

Veel pidi olema näiteks spetsiaalne linnalahingupataljon. No, kaitseliitlased peavad õppima ka linnalahinguid lööma - mõte on õige.

Aga need VG:d või mis iganes nimega Kaitseliidu sissid on kõige tähtsamad.

[soesilm]

Tatipritsimine! Hirmsal kombel ...
Kas kellegil on mingi idee, kuidas see jama ära klaarida? Lõpetage oma kuramuse: "kõik on idioodid ja mina tean kuidas tuleKS teha".
Juhani - miks sa neid asju KLPS kontorites ei aja. Või pole ajanud. 1000st kommentaarist siin ei piisa.
Kert122 - järgi subordinatsiooni ja oma õigusi ning nõua vastust ülevalt. Kirjutada sa ju justkui oskad. Ja surnud on ainult sveni idee - "harjutame varitsusi, nende planeerimise õpetamine pole tähtis"
Ja lõpuks kaur3 ... kas me saaksime mõõta taliibide protseduure vaenupoolte KIA-de WIA-de suhtarvude võrdlemise läbi? Sõjaväes meeldivad mulle tõesti mõõdetavad asjad!

[Juhani Putkinen]

Juhani - miks sa neid asju KLPS kontorites ei aja.

Ma olen "ajanud" neid asju aktiivselt nii KLPSis kui KJPSis aasta 1992 jaanist kuni aastal 2004 minu üleriigiliste õppusteni Eestis.

Olen seda teinud tasuta omal kulul selles ajavahemikus üks kuni kaks nädalat kuus - seega kokku vähemalt 4 aastat Eestis (mundris). Pärast seda oluliselt vähem. Mina olen oma arust juba midagi teinud. Kui Eesti sai NATOsse, nii anti arvata, et Putkineni teenuseid pole enam vaja.

Ametlikult mind oli käskkirjadega kuulutatud KL ülema nõunikuks, Maaväe ülema nõunikuks ja viimane nimetus KVJ poolt oli Maaväe nõunik (juba NATO ajal) - aga kui antud nõu ei aita, nii mis ma välismaalane veel peaksin tegema (oma rahakotist)?

[soesilm]

Tegelikult Juhani ma tean seda. Ma ei tahtnud sind mingil juhul solvata või alahinnata. Ega ainult eestis pole nii, et räägitakse, kuidas saaks teha asju aga mingil arusaamatul põhjusel ei tehta. Ma näen siin ainult ühte lahendust - tuleb ise teha. VG mehed peaksid kannad maasse lükkama ja ütlema, et teeme lõppeesmärgi selgeks ja siis tegutseme edasi...
Meil aga asutakse entusiastlikult tegutsema ilma ülesande analüüsita. Just nimelt ilma selleta, mida siin vahel ajaraiskamiseks nimetatakse. Ja kui siis vahel üliharva see analüüs ka tehakse, siis pannakse see sahtlisse ja edasi läheb ikka nagu tahetakse tont teab millisel ajendil. See ei ole ümmargune jutt. Mina ka ei tea mille alusel tehti VG-d, nende koosseisutabelid ja eelkõige funktsioonikirjeldused. Oli see õige või vale - ma ei tea. Kui täna on vaja seda muuta, siis tuleb muuta. Eriliselt vilets on aga see, et võitleja N: kert122, ei tea sellest midagi. Ta ei vajagi salajast dokumenti lugemiseks. Talle tuleb selgitada suurt ja väikest pilti.

[Juhani Putkinen]

Ma näen siin ainult ühte lahendust - tuleb ise teha.

Õige.

KLPS üleriigiline side on "ise tehtud". Nähti vajadus ja tehti - algusel täiesti oma initsiatiivil ja oma rahaga. Kui oli juba midagi töötavat näidata, nii hakkasime toetavaid allkirju koguma ja nendega ministeeriumilt raha nõudma - ja saime ka.

Täpselt sama moodi mina arvasin, et on vaja arendada kerge ja võimas külgmiin. Ka see arendati omal initsiatiivil ilma riigi rahata.

Ma olen neid kuradi funktsioonikirjeldusi lugenud küll ja küll - aga ei tea mis kasu sellest lugemisest on olnud.

[kaur3]

soesilm kirjutas:

Ja lõpuks kaur3 ... kas me saaksime mõõta taliibide protseduure vaenupoolte KIA-de WIA-de suhtarvude võrdlemise läbi?

Ma arvan, et afgaanidele (ma ei taha neid piirata ainult taliibidega) on seda sõjapidamise nõu jagatud nii nõukogudelaste, ameeriklaste, pakistanlaste, tšetšeenide jne poolt. Kuidagi on nad jõudnud tänasesse päeva. Kui afgaanidele oleks valla relvaaitade uksed USA-taolistes, Iisraeli-taolistes, Rootsi-taolistes jne riikides, kust nad saaksid osta Stingeri-taolisi, Javelini-taolisi, Spike-taolisi, NLAW-taolisi jne relvi, siis afgaanid jättes oma taktikalised võtted samaks, siis mis Sa ise pakud, millal nad oleksid jänkide koalitsioonil sundinud seal pillid kotti panema? Kui afgaanid tulistaks jänkide-britteide jne baase GPS-juhitamisega miine, kütiks lennuväljade juures maa-õhk rakettidega lennukeid ja koptereid, tulistaks MRAP'ide patrulle NLAW'idest; siis oleks pilt ikkka karm küll. Nende IED-taktika intensiivsus on minu meelest võrreldav aga Juhani poolt promotavad miinisõja intensiivsusega. Meie puhul aga sellist ajaakent ei pruugi tulla.
Meie jaoks on relvaaitade uksed lahti, kuid me tahame siin raha kokku hoida ning protseduuride arvelt edu saavutada. See viimane ei ole üldse halb, kuid ka relvastus on väga tähtis. Siinkohal tuleb küsida, et kuidas me sõda tahame hakata pidama, kas meie üksikbrigaadiga, mis nagu rüütlivägi sõidab ühe piltlikult öeldes hangudega varustatud talupoegade salga juures teise juurde või on peamine power just need talupoegade salgad, kellel endal on ammud ja kaheteramõõgad. Üksikbrigaadiga on nagu on, KL'ga on nagu on ja kuhu me nüüd edasi läheme? Kui keegi viitsib läbi lugeda Laaneotsa 14 a tagasi kirjutatud artikli, siis kas me oleme kusagil KL'ga meeletu läbimurde teinud? Ootame järgmised 15 a ???

http://www.kaitseliit.ee/static/files/2 ... k_9-13.pdf