www.militaar.net

õigusriigis tuleb tugineda kehtivatele õigusaktidele ja presidendi kantselei peaks olema selles asjas eeskujuks. kui on praktiline vajadus kuidagi muudmoodi teha, tuleb õigusakte muuta ja alles siis saab selliseid asju teha.

P.S. aktis nimetatud tegevväelased ei ole staažikad sõjaväearstid.

Auastmete andmise korraga ma väga kursis pole, kuid kunagi oli juttu ühe eesti arstiga, kes oli viibinud mõnda aega Helmandis Camp Bastioni sõjaväehaiglas. Tegu on Eestis lugupeetud arstiga, lausa osakonnajuhatajaga, auaste oli siis nooremleintant. Tema oli kandnud seal lihtsalt majori õlakuid ja esitlenud ennast brittidele kui majorit. Vastasel juhul hoolimata ta haridusest ja pikast praktikast, oleks ta võinud printerist pabereid tuua ja kohvi keeta. Heal juhul ulatada tampoone ja klambreid. Nii jäik ja auastmetest sõltuv pidi olema saarlaste elukorraldu. Sealt vist ka lugu, miks arstidele esimese auastmena leitnante ja kapteneid antakse. Muidu liitlased peavad äkki parameedikuks ja ei võta tõsiselt.

Aastaid tagasi toimetas Afganistani Islamivabariigis üks reservkaptenist Eesti kirurg, kellele oli teenistuse ajaks välisriigis antud ajutine majori auaste. Välismaal kandis ta aga hoopis kaptenmajori auastmetunnuseid. Ju siis tundis mees vastupandumatut mere kutset

Soome KJs on ka sadu erialaohvitsere, näiteks arste ja insenere, kelle auastmes on nimetatud, kellega tegemist, näiteks insinöörikapteeni ehk inseneri haridusega ja kapteni ametikohal või lääkintäluutnantti ehk arst leitnanti pagunitega, minu teada on pagunitel ka väike erimärk, mis eriala inimesega tegemist on. Algavad lipnikest ja kõrgendust antakse tavaliselt teenistusaastete järgi ning tavaliselt lõpetatakse karjäär kolonelleitnantina, kuigi kõrgemates staapides on võimalik kuni kindralmajorini tõusta.

Tõenäoliselt sellepärast rakendataksegi osades riikides warrant officer'ide auastme süsteemi. USAs väärtustataksegi seda klassi üsna tõsiselt, sest nende spetsialistide näol on tegu armee ühe olulise alustalaga.

http://www.mil.ee/et/uudised/9964/algas ... dikukursus

meditsiinialaseid teadmisi asus omandama 96 ajateenijat erinevatest kaitseväe üksustest

Rühma tasemel parameedik olemas, mis on ikka väga hea tulemus.

http://www.err.ee/643803/kirurgid-harju ... abistamist
Laiapindsus areneb.

See on väga hea uudis, sest kui Eestis juhtub suurem õnnetus või terroriakt, kus on korraga mitukümmend kannatanut, on väga oluline, et nii kiirabi kui haiglad oskavad sellist suurt ja erinevate vigastustega patsientide hulka käsitleda.

Ei mäleta, kas ma seda juba jagasin, aga kui jagasingi, siis - head asja pole kunagi palju.

https://hodor.lol/post/23619/

Siis veel üks hea raamat, millise hiljaaegu omandasin. Noh, meie piibli, RKAK-iga, see organisatoorses osas küll kokku ei lähe, aga - ikka on hea. Vähemalt niigi palju, et kui meil ühel heal päeval ei lähegi nii väga hästi, kui me praegu arvame, siis vähemalt saame raamatust paralleele tuua ja kohe-kohe teiste kogemust endale ellu juurutama hakata.

https://www.ozon.ru/context/detail/id/136169874/

Nii palju kui mina aru saan, siis küsimus on eelnevas arutelus selles, millisel tasemel laigulisust või enda sidumist KV-ga me erialaohvitserilt (ja mitte ainult meedikult) ootame. Kas ta peaks olema läbinud ajateenistuse? Olema KL liige? Kvalifikatsiooni poolest KL rühmaülem?

Suur hulk inimesi kõikvõimalikelt erialadelt on oma põhitöö kõrvalt mingil tasemel laigulised ja mitte ainult erialaspetsiifiliste kursuste läbinuna.

Jälle üks ettevõtmine, mis peaks meie meedikuid arendama.
http://www.ksk.edu.ee/soja-ja-katastroo ... us/wdmc17/
Mina osalesin seal vaid esimese tunni ja nägin väga ägedat žgutti panemise "nukku". Tegelikult oli see plaadile kinnitatud amputeeritud kunstjalg. Amputatsiooni kohas põles led pirn ja žgutti pannes mõõtsid seda surveandurid. Pingutasid kuni pirni punane valgus muutus roheliseks.
Ega selles muud erilist polnudki, lihtsalt üks SKMK veebel oli selle ajaviiteks põlveotsas valmis teinud.

Martin Herem kirjutas:Jälle üks ettevõtmine, mis peaks meie meedikuid arendama.
http://www.ksk.edu.ee/soja-ja-katastroo ... us/wdmc17/

Ühe estoukrainlase ülevaade toimunud konverentsist, Ukraina lugejatele suunatud arvamus.
Teeb maha ukrainlaste müüdi, et nemad seal Ukrainas kõike teavad, kuna ise sõdivad.
https://www.facebook.com/gleb.lukinov/p ... 1371274883

https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005468160.html

Sõjameditsiinist rindeõe vaatenurgast. Kes Soome keelt tönkab, siis on huvitav.

mäger kirjutas:https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005468160.html

Sõjameditsiinist rindeõe vaatenurgast. Kes Soome keelt tönkab, siis on huvitav.

Ma panen siia lühidalt artikli tähtsamad väited nendele, kes soome keelt ei oska, see oleks siis nii 95% eestlastest.

Jutt käib Mikkelis Talvesõja ajal asunud 17. haiglast, mis sai 5.3.1940 punakotkastelt pommirahe, hukkus 22 inimest ja haigla hoone muutus kasutuskõlbmatuks. Üldiselt elu haiglas oli karm, näiteks ravimeid, k.a. valuvaigisteid oli vähe, sest neid lihtsalt ei olnud piisavalt. Isegi veriseid sidemerulle pesti puhtaks ja kasutati uuesti. Kõige paremini raviti kergelt haavatuid, sest neid oli kiiresti vaja üksustesse tagasi. Raskemini haavatute ja eraisikutega tegeldi siis, kui aega oli. Kõik raskemini haavatud, kes jõudsid haiglasse teadvusetutena, surid. Valuravisse suhtuti nii, et valu käis kirurgiliste protseduuride juurde. Surejate peale valuvaigisteid ei kulutatud. Enamikel patsientidel läksid haavad mädanema, sest antibiootikume nappis. Mannerheimi käsul pidid kõik haavatud saama auraha, mida käis regulaarselt jagamas kindral, raskemini vigastatute auraha kirjutas välja haiglas peaarst, kes oli ohvitser, et selle saaks enne surma kätte anda. Põhimõtteliselt pidi surija kõrval olema keegi õdedest, kuid tegelikult oli personalil nii palju tööd, et haavatud surid reeglina üksinda. Kui haiglasse tuli suuremal hulgal valudes karjuvaid haavatuid, näiteks peale Mikkeli pommitust, käskis peaarst süstida vaikuse saamiseks kõikidele morfiini (see tähendas, et paljud neist surid sealsamas üleannuse tõttu hingamise seiskumisse, sest morfiini annust tuleb sättida patsiendi kehakaalu järgi, tavaliselt antakse alguses väiksem annus ja siis seda täiendatase vajadusel).

Kui juhtute nägema mõnda Soome naisveterani, siis suure tõenäosusega oli ta tagalateenistuses või õhuvalves teeninud lotta või välihaigla õde, nii et aurahad, mida nad kannavad, on kindlasti välja teenitud.

Tutvuge: KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused.
Kõigil KL meedikutel reageerida kiirelt: kohtade arvud kursustele on piiratud.
Kõikide kursuste puhul vaadake palun sihtgruppi. On kursusi, mis on avatud kõigile ja neid, mis mõeldud ainult õdedele ja arstidele. On ka kursuseid, millel osalemise eelduseks on mõne teise kursuse eelnev läbimine. Juhin tähelepanu ka sellele, et lisandunud on 2 rahvusvahelise litsentsiga kursust - T4C ja milMIMMS, mis on tunnustatud paljudes riikides üle maailma. milMIMMS toimub aastas mitu korda, aga T4C hetkel esimesel poolaastal ja kas ka teisel pool-aastal on selgitamisel.
http://www.ksk.edu.ee/soja-ja-katastroo ... -kursused/