www.militaar.net

piiritusega ma neid raisku leotasingi. aga ei töötanud. olen ebays juba sirvinud, vastavaid tooteid müüakse küll. tuleb ilmselt tellimisevaev ette võtta...

ise kasutan revelli vastavat toodet (revell decal softener) üldjuhul rahul, tõmbab suht ihu ligi asjad, kuigi stuka puhul olid suht paksud dekaalid oli nendega pisut mässamist. rekatos muidu saadav

Mr Mark-i peaksid luckyst saama..

Mulle endale ikka set sol komplekt tundub parim, microscale oma. Tegelikult "imeb" ennast matile ka külge aga mässamist on palju ja lihtsam on läikiva lakiga alt ära teha.

Revelli oma pidavat kah tegelikult üllatavalt hea olema, vähemasti 2 inimest on teist kiitnud. Ilmselt saadavus kõikse lihtsam

peale seda, kui mingi naisterahvas oskas 100-s sekundis kogu meeskonnale 53 tuhhi eest tala teha ja seejärel süüdimatult väita, et tema on ära teeninud kõige suurema osa sellest haledast riismest, mida tuleks nimetada võidufondiks... põgenesin tahatuppa ja lõpetasin järgmise eluka ehitusprotsessi.

Milling sokkis seal midagi kärbse lihaloomaks olemisest, kuid mina arvan, et kohasem väide on vast see, et raskel ajal on ka p*rse laululind. küllap seda mõtles endamisi ka Heinz Guderian, kui ta Jagdpanzer IV edasi pushis.

seis siis selline. kui taevas armuline on, siis saab ehk nädalavahetusel värvima ka hakata. nende uute Vallejodega, mis meerikamaalt kohale jõudsid.

Värvmada on ikka kole plastik küll, edu ja kannatust Sulle värvimisel!

Mis selles plastikus siis ikka niiväga koledat on? Mulle tundub küll üsna hea..
Aga juhi "silmaavad" võiksid küll enne värvimist "nägijaks" teha, muidu jääb pärast värvimist mulje nagu mänguasjast..

Urmas.

Lahtijäetud luugil paistavad silma 3 valulohku, need oleks mõistlik enne värvimist ka ära pahteldada. Kui veel võimalik on.

et mehel ei saa olla kunagi liiga palju Königstiger-eid... siis nädala uus tulija:



enese kaitseks võin öelda, et odavalt anti ja mulle meeldis selle komplekti juures kaks asja: on võimlaik teha masin Ardennide pealetungist ilma zimmeriidita ning bonusena on 2 x 4 figuuri Fallschirmjäger-eid. muus osas on tavaline dragoni täismöks: etsid, metallraud ning magic trackid...

niisiis. katsetused Vallejo akrüülidega. kuna nii välsimaal, kui ka meil, keegi jumala pärast ei avalda mingit infot selle kohta, kuidas nad akrüülvärvidega värvivad (eriti seda, millises koguses ja mida lahjendada), siis tuleb olla esimene ja hakata oma kogemusi üles tähendama.

sai siis meerikamaalt soetatud Vallejo Model Air seeria potikesi.
71.007 Olive Green
71.025 Dark Yellow
71.033 Ochre
71.041 Tank Brown
71.056 Black Grey/Panzergrau
71.081 Panzerdunkelgelb
nende seas ka läikiv ja satiinlakk. pluss siis ka antud firma lahusti. alustuseks otsisin natuke erinevates foorumites ringi. jutt oli laialivalguv ja mittemidagiütlev:

võib veega lahjendada,
võib alkoholiga lahjendada,
võib talvise klaasipesuvedelikuga lahjendada,
võib lisada nõudepesuvahendit,
ja kui lahjendada, siis kõiki asju tuleb panna MÕNI TILK,
samuti tuli välja, et:
ei pea lahjendama,
ja tundub et üldse ei pea värvima ka... midagi ei pea...

et nagu hiljuti kuuldud jutt: patrull peatab lõbusa seltskonna kinni, suureks kurvastuseks osutub autojuht kaineks. no mis seals ikka, vaatame, millega annab veel inimesi reede õhtul n*ssida...ja tagumisel istmel on umbmäärane kogus indiviide. seltsimees sauaga küsib tugeva vene aktsendiga: "a mitu inimest peab taga istuma?" mille peale autojuht vastab kõigutamatu rahuga: "taga ei pea keegi istuma, ma võin üksi ka sõita"

kuna julge hundi rind on haavleid täis, siis juhindusin vanarahva poolt ammu täheldatud printsiibist: sitta kah, vaatame mis saab. alustuseks värvisin selle jahisoomuki mustaks. lahjendamisel lähtusin rahvusvahelisest standardist ning üleilmsest SI ühikust "tilk" (pohui, et vedeliku tilga ruumala sõltub gravitatsioonist, mis õnneks on konstant ning vedeliku tihedusest ja omakorda pindpinevustegurist, mille ületamisel sunnitakse see tilk loobuma kinnitumisest tahke eseme pinnale). tilgutasin siia, tilgutasin tänna... mustaga sai väga ilusti värvida. ehk siis mingi 6 tilka värvi, 2 tilka seda akrüülilahustit ja 3 tilka piiritust. ilus und sehr kena. ilgelt positiivne on ka tõsiasi, et see Vallejo enda lahusti lõhnab üsnagi meeldivalt. mingi nurga alt nagu sidrunilõhnaline õhuvärskendaja. suht mõnus atmosfäär tekkis ning hallukad jäid olemata. selline sai siis mustaga:



nagu näha, siis pind jöi meeldivalt siidine ja sile. tükk aega kohe vaatasin, kui ilus pind jäi.

edasi võtsin siis ette ja hakkasin värvima asja Panzerdunkelgelb-iks. esimene tagasilöök oli, et piirtus tõmbas selle värvi rõõmsalt klimpi. väljanägemine oli nagu kohvil, mille sisse on hapuksläinud piima valatud. tempisin kuidagi sinna vett juurde ja sai normaalseks tagasi. siis selgus, et see kuradi PDG on minu arvates liiga roheline. kuna mul olid algusest peale sellised lehkavad kahtlused, siis tellisin (nagu ülevalpool juttu) ka veel mõned kollased toonid. välja valituks osutus see Dark Yellow, millel on poti peale kirjutatud hoopis Amarillo Panzer. elik siis tankikollane. see oli juba nagu viisakam toon. kena on. sai kollaseks kogu see üritus.
vasakul siis "tumekollane" ja paremal "Panzerdunkelgelb"



tegin suitsu ja olin endaga rahul. edasisel lugemisel tuleks lapsed toast välja saata või siis oleks omalkohal lapsevanema kommentaar...
hakkasin peale kandma kamuflaažilaike: rohelisega. selle oliivikarva, mis väidetavalt pidi olema RAL 6003, ehk siis lühidalt öelduna õige värv. kuna selgeks oli saanud, et piiritus ei "pela", tõin külmakapist viina ja asusin sellega endale mahla ning mudeli jaoks värvi lahjendama. esiteks ummistas see kuradi t*rastunud värv aerograafi ära. matte ladudes ja viinas leotades sain selle värvipüssi ikka suure surmaga tööle jälle. napilt oleks nõela ära murdnud. kõveraks ja siis sirgeks sain ma ta küll. edasi hakkasin siis neid õnnetuid laike peale kandma. kogu protsess oli nagu sool vene sööklas - neid on kahte tüüpi, ehk siis joptvajumatt-tüüpi ning jobannõivrot-tüüpi. äraseletatatuna tähendab see, et ühe tüübi puhul ei tule soolatoosist mitte haisugi ning teise tüübi puhul teisaldub kogu soolatoosi sisu toidu sisse. sitematel juhtudel on teise tüübi soola varusid just äsja täiendatud ning toos on silmini täis. head isu ja hüvasti neerud.
ühesõnaga aerograaf töötas siis JTM ja JV režiimidel vaheldumisi ning mudelile ilmusid suhteliselt räiged värvikombinatsioonid. vaadates seda õudust värvisin terve mudeli roheliseks üle. loputasin püssi ära ja värvisin uuesti kollaseks. jätsin asja kuivale ja sel õhtul kandisn viina ainult endale sisse. otsustasin, et hommik on õhtust targem. vaatasin telekast seda kuidas üks ühikarottidest ärkas kanakuudis ning surfasin foorumites. ja naeratas õnn. keegi anonüümseksjääv hea inimene andis esimese ja ainsa vihje: lahjenda Vallejo Model Airi alljärgnevalt:

2/3 värvi ning 1/3 lahustit. halleluuja...

kuna ilmnema hakkavad vananemise sümptomid, ehk uni läks seitsme paiku ära ning enne üheksat polnud laekuda vaja kuhugi, siis otsustasin anda veel ühe katse. aerograafil lasin öö otsa viinas marineerida, nii et see oli ka täitsa "ready and willing". tegin siis alljärgneva kompoti: 6 tilka värvi, 1 tilk Vallejo lahustit ning 2 tilka viina. hakkas looma. kompressorirõhuga mängisin ka natuke siia und sinna aga asja sai. olin endaga ilgelt rahul ja läksin tööle. pärastlõunal siis võtsin ette analoogse protseduuri ka pruuniga ning ka see kulges juba ilma eriliste ekstsessideta. vahepeal ainult pidi aerograafi nõela natuke vatitikuga puhastama, kuna see möga kippus sinna otsa ära kuivama. sai selline:





edasi hakkas asi nagu plaanipärasemalt kulgema. kasutasin Vallejo enda läikivat lakki ning installeerisin tööriistad, dekaalid ja muu mudru. praeguseks on seis siuke:









lakk kuivas mingi tund aega. vastupidiselt viimasele üritusele alküüdlakiga, mis naksus ka neljandal päeval. ka meeldib ikka tõsiasi, et pind jääb sile ja siidine. dekaale jäid ka enamvähem normaalsed. nüüd on ootamas õlivärvidega pesu ning siis uus lakikord.

rakse ta on, aga kudiagi peab ju hakkama saama. jääge liinile.

Väga muhe lugemine pärast pingelist töönädalat. Kiiduavaldused teerajajale kes oma piinlemisi ka avalikustab. Lohutuseks võin öelda, et ekspert on inimene kes on mingis kitsas valdkonnas palju vigu teinud.
Laki tiitlit "satin" tembeldab Revell poolmatiks mitte läikivaks, kuid tootjatel võib tähistus erinev olla.
Vaatamata pikale kannatuste rajale on mudel ilus vaadata.

Toomas

ma ju kirjasingi et ostsin nii läikiva kui ka "satiini", elik siis poolläikiva. et ikka eraldi asjad eelmine mudel, kuningtiiger, on viimasena juba lakitudki selle satiiniga...

Erk majakas on süttinud.

Kesk mäslevat, karidest pulbitsevat veevälja on ta päästerõngaks arvututele hädalistele.
Abi leiavad kõik:
Nii algajad, kes esimesi arglikke aerutõmbeid sooritavad, kui ka kõvemad seilajad.
Ka meistrid, kes Hertsogi kirjatükke sirvivad, võivad aeg ajalt äratundmisega nentida:
"just-just seesama ämber, mille otsa sai kolistatud. Kui lihtne lahendus probleemile!"

Aitüma Sulle.

jah see akrüül just selline ongi. ja kuskil sellekoha peal kus hertsogil tsenseeritud osa tuli, andsin ma klimbivärvile loobumisvõidu ja kuna minu väike mõõtkava soosib seda, aitasin edasi pintsliga. esimene aerograaf vedeleb mul endiselt juppidena viinas ja ootab seda kui ma mingi suurema pinna värvimise ette võtan. hertsogile aga tänud humoorika õppetunni eest. inimene õpib kogu elu

Et siis mudel number 24, "Guderiani Part". ametlikult siis tunutud kui Jagdpanzer IV/70, Vomag-i toodang. tegemist vanema Dragoni toodanguga, komplekt nr. 9043. kokku läks otse karbist, välja arvatud lindid. need on uuema otsa Magic Trackid ning nende eest suur tänu VladislavB-le. muidu oleks end jälle ogaraks lõikunud vist. värvimise rõõmud ja mured kajastasin oma eilses kirjanduslikus oksenduses ära ja seega midagi suurt lisada ei olegi. viimane kiht siis lakitud Vallejo Satin-iga ning kaunistatud pigmentidega, pesu õlivärvidega mahtus ka sinna kuhugi vahele. fotodega oli ilge jama, tegin suisa kolm seeriat pildistamist, kuid ikka ei ole päris lõpuni nende piltidega rahul. samas aimu saab, millega ma hakkama olen saanud. võite ilkuma hakata.

Tere-tere!
Huvitav lugemine. Eks harjutamine teeb meistriks. Ilus Panzer. Ja üsna erksad värvid. Edu meie mitte kerges olemises

Lugupidamisega