www.militaar.net

tommy kirjutas:

Jutt tegelikult selle masina edasiarendusest: http://en.wikipedia.org/wiki/ASCOD

3-4 liikmeliste relva-ja spetsmeeskondade jaoks tundub IFV-baasil pea 40-tonnine masin ikka päris overkill.
Aga küllap britid teavad paremini..

ASCOD mahutab originaalis 3+8

http://www.thinkdefence.co.uk/future-ra ... stem-fres/
Lugu CVRT'st. Annab ehk ka vastuseid mõistmaks lätlaste sellist huvi/otsust.

Tsiteeri:
Jutt tegelikult selle masina edasiarendusest: http://en.wikipedia.org/wiki/ASCOD

3-4 liikmeliste relva-ja spetsmeeskondade jaoks tundub IFV-baasil pea 40-tonnine masin ikka päris overkill.
Aga küllap britid teavad paremini..

Ka mulle jäi selline "overkill suhe" arusaamatuks - jääbki vaid arvata, et ju britid teavad, mida nad teevad // tahavad

Täpsemini - ilmselt on brittidel mingi oma kontsept, mis veits erineb klassikalisest arusaamast, mille kohaselt igasugune lahingusoomuk // baasmasin peab ilmtingimata mahutama jalaväejao ekvivalendi.

Borja kirjutas:

Tsiteeri:
Jutt tegelikult selle masina edasiarendusest: http://en.wikipedia.org/wiki/ASCOD

3-4 liikmeliste relva-ja spetsmeeskondade jaoks tundub IFV-baasil pea 40-tonnine masin ikka päris overkill.
Aga küllap britid teavad paremini..

Ka mulle jäi selline "overkill suhe" arusaamatuks - jääbki vaid arvata, et ju britid teavad, mida nad teevad // tahavad

Täpsemini - ilmselt on brittidel mingi oma kontsept, mis veits erineb klassikalisest arusaamast, mille kohaselt igasugune lahingusoomuk // baasmasin peab ilmtingimata mahutama jalaväejao ekvivalendi.

Ausalt-öelda jääb mulle selline IFV kontsept üldse arusaamatuks. Olen selles mõttes selle jutuga (http://defense-and-freedom.blogspot.com ... art-3.html) päri, et IFV kui sellise mõttekus on üleüldse küsitav. Saati, et antud puhul saaks sama raha eest sisuliselt MBT osta (tüki hind koos arendusega £4,2-7,5 sõltuvalt kui pika ajalooga arenduskulud kaasa võtta).

Ei saa salata, et mulle meeldib palju rohkem juutide lähenemine MBT-st, millega saab vajadusel ka mõne jalaväelase kaasa võtta, kui sellised superIFV-d. Ameeriklaste 70-tonnine IFV vist tühistati õnneks.

Täna tundub mulle palju mõttekam investeerida:
1. Luuresse
2. Kaudtule võimekusse
3. Kiiresse counter-battery võimekusse
4. Jalaväe otsetule võimekusse (CG, TT raketid, rauaalused granaadiheitjad etc.)
5. Last, but not least - tankidesse

Jätaks IFV-d täiesti mängust välja. Jalaväe jaoks oleks muidugi soomustatud marsruuttaksosid vaja rohkem aga ka nende soomustamise ja relvastamisega ei tohi üle pingutada.

90-ndatel lätlased igatahes vene dessantike küll ei kartnud
https://www.youtube.com/watch?v=DpQJOzblH4c

...sedasama linki siinsamas teemas vaid natuke eespool tüdimuseni kommitud (by Borja)

Just äsja ütles KUKU-raadio mulle, et Leedu suurendas oma järgmise aasta kaitseelarvet KOLMANDIKU VÕRRA - pole paha

Ühtlasi muutsin tsipa ka selle teema pealkirja: kui enne oli Läti kaitsejõud, siis nüüd on Läti ja Leedu kaitsejõud - usun, et nii on parem

Rahaliselt on Leedu järgmise aasta kaitsekulutused 424 milj. eurot.
Nüüd võiks meie valitsus ka selle lükke teha. Selleks võiks kasvõi tulumaksu tõsta 1% võrra. See 10-20 eurot, mida ma maksaksin maksudeks rohkem, oleks seda väärt.

Huvitav, kas leedukatel ei ole tekkinud mõtet ajateenistus taaskehtestada?

Leedu relvajõudude ülemjuhataja ei välista seda igatahes
http://en.delfi.lt/lithuania/defence/li ... d=65985066

Taaniel Tina kirjutas:Leedu relvajõudude ülemjuhataja ei välista seda igatahes
http://en.delfi.lt/lithuania/defence/li ... d=65985066

Tõenäoliselt on praegu õige aeg sest reaktsioon pole ilmselt NII valulik kui see muidu oleks.

Leedule kui suht üherahvuselise elanikkonnaga riigile ei tohiks see ju suur probleem olla. Märksa suurem küsimus on Läti mu meelest.

Lemet kirjutas:Leedule kui suht üherahvuselise elanikkonnaga riigile ei tohiks see ju suur probleem olla. Märksa suurem küsimus on Läti mu meelest.

Eks näis mis Läti valimistulemused näitavad.

Huvitav, kas leedukatel ei ole tekkinud mõtet ajateenistus taaskehtestada?

Nad ei pea seda TAASKEHTESTAMA, sest ajateenistus on Leedus (nagu Saksamaal ja USA-s) vaid peatatud. Erinevalt Lätist, kus see tõepoolest seadusega kaotati.

Taaniel Tina kirjutas:Rahaliselt on Leedu järgmise aasta kaitsekulutused 424 milj. eurot.
Nüüd võiks meie valitsus ka selle lükke teha. Selleks võiks kasvõi tulumaksu tõsta 1% võrra. See 10-20 eurot, mida ma maksaksin maksudeks rohkem, oleks seda väärt.

Mitte, et mul oleks midagi selle vastu, et ka Eesti kaitsekulud edasi suureneksid, või et mul poleks hea meel, et leedulased on seniste suurte sõnade asemel hakanud ka lõpuks riigikaitset vähegi tõsisemalt võtma, aga üldiselt on see pilt niimoodi, et kaks korda väiksema majandusega Eesti kaitsekulud on ka pärast Leedu hüppeliselt (kolmandiku võrra) tõstmist 2015. aastal praktiliselt sama suured, kui Leedu oma: meil ca 410 miljonit eurot (ehk 2% SKT-st), Leedul 425 miljonit eurot (ehk u 1,1% SKT-st). St. kui Leedu kulutaks sõjalisele riigikaitsele 2% nagu meie, siis peaksid nende kaitsekulud olema seal kuskil 800 miljoni ning miljardi euro vahel.

Eesti poliitikuid võib süüdistada paljudes asjades, aga minu arvates vähemalt mitte selles, et nad ei ole riigikaitsele piisavalt raha andnud – vähemalt võrreldes kogu ülejäänud Euroopa riikidega. Selliseid 30% hüppeid ühe eelarve-aasta jooksul suutsid meie poliitikud kaitse-eelarvega teha nt 2007. aasta riigi-eelarvega, st. „sügaval rahuajal“, enne igasuguseid pronksiöid, Gruusiaid ja Ukrainaid. Toonaste eelarveotsuste (sh „riigikaitse suurima kahjuri Jürgen Ligi“ poolt) vilju saame meie maitsta juba täna, st. toona investeeritud raha tõttu on meil täna reaalselt olemas, kasutusele võetud, väljaõpetatud meeskondadega komplekteeritud, õppustel läbi harjutatud jne lühimaa-õhutõrje, kaks pataljoni soomustransportööridel, Ämari lennubaas jpm, samas kui leedukad saavad 2015. aasta eelarvesse pandud lisaraha vilju tõenäoliselt sisuliselt nautima hakata alles aastate pärast, kui kogu see lisaraha eest ostetud varustus on reaalselt ära tarnitud, kasutusele võetud, meeskondadega komplekteeritud, väljaõpe käima saadud jne.

Aga nagu öeldud, ega mul kaitsekulude tõstmise vastu midagi ei ole, aga olukorras, kus me ise oleme suutnud endale valida parlamendi ja valitsuse, kes korraga langetab makse ja üritab muudkui suurendada riigi kulutusi, peaks aru saama, et ega hetkel seda vaba raha kaitsekulude suurendamiseks eriti kuskil peidus ei ole. Poliitikute süüdistamise asemel soovitan kõigil meenutada oma eelmist valikut 2011. aasta Riigikogu valimistel – kas hääletas keegi erakonna poolt, kes lubas kaitsekulusid üle 2% suurendada samal ajal makse vähendamata? Ega vist. Nii et selles osas hoidke 2015. aasta 1. märtsil silmad lahti ja tehke tark valik.

Mis puudutab ajateenistuse taastamist Leedus, siis mina siin veel rõõmust kilkama ei hakkaks, vaid vaataks ikka seda, mida Leedu KVJ tegelikult selle asja kohta ütles. Sisuliselt ei räägita seal mitte kohustuslikul ajateenistusel põhineva reservarmee taastamisest, vaid selles, et elukutseliste kaitseväelaste värbamiskvoodi täissaamiseks tuleb natukene suurendada nende inimeste hulka, kes läbivad mingisuguse esmase baaskoolituse, mille käigus siis edasiseks valik tehakse. Aga kui Leedu ei suuda täna ka täiesti vabatahtlikult vajalikku värvatavate arvu täis saama, siis ma hästi ei usu, et kui äkki hakata mingit tillukest osa kutsealustest jälle kohustuslikus korras teenistusse ajama, siis selle tagajärjel tekiks äkki mingi õudne motiveeritud vabatahtlike tung. St. järjekordne näide sellest, et ajateenistus ei võrdu tingimata sõnaga reservarmee.

Leedu loob regeerimisvõimekuse http://www.postimees.ee/2952765/leedu-s ... erimisjoud