www.militaar.net

trs kirjutas:No tegelikult praktikas ei ole see autonoomsus maastikul liikudes sugugi nii lihtne, sest võimalikke kombinatsioone ja stsenaariume on kordades rohkem ning anduritel keerulisem jälgida. Samuti on siin küsimus selles, kuidas see igas suunas kõike kiirgav kuubik vastase jaoks välja näeb. Samuti olukorrad, kus segatakse sidet ja positsioneerimist(suht standard olukorrad). Selles mõttes ei ole päris nõus, et maastikul majandamine oleks lihtsam kui linnas.

Vaieldav. Liikluses on sul terve posu reegleid, millele vastavad olukorrad peab masin smalt ära tundma ja siis neile vastavad otsused langetama. À la kas hobuvankriga kehtib parema käe reegel. Aga ratsahobusega? Aga suure koeraga. Mine tee neil vahet.

Maastikul on selle võrra reegleid vähem: ära millelegi otsa sõida ja ära ümber mine. "Millegi" puhul on oluline vahet teha põõsal ja rändrahnul (piltlikult öeldes). Samuti tuleb kasuks võime teel püsida.

Nüüd eespool on näidatud, et "igas suunas kiirgamine" ei ole igal ajahetkel hädavajalik. Segamiskindluse pärast ma väga ei muretse. Piisavalt hästi valitud sagedushüplemise ja modulatsiooni mudeli abil on võimalik luua olukord, kus segajal võtab sobiva segamissignaali moduleerimine piisavalt kaua aega, et selle ajaga jõutakse edastada piisav kogus infot ja hüpata uuele sagedusele, modulatsioonile ja kodeeringule. Tänapäeval suudetakse sidet pidada ka võimsa valgesagedusliku mõra tingimustes samal sagedusel. Segamine on samuti muutunud päris keeruliseks. Pigem on probleem selles, et raadioeetris pidevalt "mölisemine" muudab selle karbi sihtmärgiks, aga seda on võimalik teataud piirides vältida, nagu eespool näidatud. Siiski mitte 100% (ümbert nurga lasersidet ei pea).

Üks koht, kus isesõitva auto arendajad nähtavasti raha kokku hoiavad on masinaehituse skippimine, soetatakse kohe poest mingi piisavalt mahukas Toyota, BMW või mõni muu auto ning hakatakse seda siis enda poolt lisatud tarkvara ja elektroonikaga targaks tegema. Teine on pilveteenusele tuginemine, mida pakuks tsiviil-telekomid oma 5G teenusega.

Vaieldav. Liikluses on sul terve posu reegleid, millele vastavad olukorrad peab masin smalt ära tundma ja siis neile vastavad otsused langetama.

Õnneks on eesti maastik väljaspool suuri linnu ja maanteid tasane, kõva pinnasega ning ilma igasuguste takistusteta! Paraku väljaspool suuremaid teid kasvavad meil suured puud, lausa metsad või on siis tugevalt võsastunud. Olen seda Milremi liikurit lähedalt näinud. Suhteliselt suur. Masin peaks suutma hinnata kas ta puude või võsa vahelt läbi mahub, millise noore puu ta suudab maha rõhuda ning millisest proovima ringi liikuda pluss veel pinnas võib pehme olla. Samuti võib sambla sees peidus olla terav känd või kivikamakas. Ka ojad, jõed, kraavid on takistuseks. Kardan, et liiklusreeglid on tibatilluke mure võrreldes millega tuleb teede pealt maha keerates arvestama hakata. Teedel varustuse või inimeste transportimiseks on palju lihtsamaid ja odavamaid võimalusi kui Milremi leiutised.
Olles umbes viisteist aastat tagasi näinud pealt katsetusi asendamaks inimkleepsutajat liinitööl. Asi lõppes sellega, et üks inimene asendati kolmega ja masin ei suutnud seda tööd ikka ära teha ning kogu liin ootas tema järgi. Ajad on edasi läinud ja tänase tehnoloogilise arengutaseme põhjal eeldaks, et vast kogu liin niipalju ootama ei peaks, aga paar-kolm ekstra inimest saaks ikka tööd. Kokkuvõtvalt toetan AKF Tuxi!

Võhiku küsimus - mida isejuhtiv maapealne relvaplatvorm enamat suudaks kui UAV? UAV-d lihtsam autonoomseks teha ja pauku oskavad ka teha. Äkitse investeeriks hoopis droonindusse?

Some kirjutas:Võhiku küsimus - mida isejuhtiv maapealne relvaplatvorm enamat suudaks kui UAV? UAV-d lihtsam autonoomseks teha ja pauku oskavad ka teha. Äkitse investeeriks hoopis droonindusse?

Ükski lennumasin pole igaveseks ülesse jäänud, nad kõik tulevad varem või hiljem alla ja UAV-d kipuvad maandumisel tihti kannatada saama, ehk õhus on neil lihtsam liigelda, sest seal pole millegagi kokku põrgata nii lihtsalt võimalik, maapealsed jälle ei kuku niisama lihtsalt puruks, kui midagi valesti läheb... Maapealne platvorm on ka kordades odavam ja jaksab sama raha eest ka oluliselt rohkem kasulikku koormat kanda. Mõlemal on oma head ja vead ja mõlemaid on vaja.

teeline35 kirjutas:Kardan, et liiklusreeglid on tibatilluke mure võrreldes millega tuleb teede pealt maha keerates arvestama hakata.

Ehk siis sinu arvates DARPA GC raames tegi alustuseks kaks rasket võistlust ja kui teisel juhul pea kõik osalejad ülesandega hakkama said, siis otsustati preemiaks kolmas võistlus väga oluliselt lihtsamaks teha, sest arvestama pidi vaid piiratud liiklusreeglite hulgaga, kaasliiklejaid oli vaid mõni üksik auto (ei ühtegi jalakäijat ega ratturit), ei ühtegi ajutist liijklusmärki, reguleerimata takistust, liiklusreegleid rikkuvaid kaasliiklejaid jne-jne?
Sul ei ole ilmselgelt ettekujutust, mille kõigega peab suutma arvestada inimestega samas liikluses osalev täisautomaatne AI. "Kas sõiduk mahub läbi" või "kas sellest objektist tohib üle/läbi sõita" on muide ülesanded, mida peab lahendama ka tavaliikluses osalev L5 sõiduk (neid võib küll harvem ette tulla aga lahendama peab ikka). Erinevalt pigem üksi maastikul liiklevast luuresõidukist peab aga tavaliikluses osalev sõiduk neid ülesandeid lahendama arvestades ka võimalike kaasliiklejatega. Näiteks "kitsas koht" on tee äärtes parkivate sõidukite tõttu aga läbi mahtumise arvestamisel peab arvestama ka võimalusega, et vastutulev sõiduk ei lase manöövrit lõpetada.

2korda2 kirjutas:...Erinevalt pigem üksi maastikul liiklevast luuresõidukist peab aga tavaliikluses osalev sõiduk neid ülesandeid lahendama arvestades ka võimalike kaasliiklejatega...

Lisaks asjaolu, et tavaliikluses ei saa masin "mõttepausi" võtta. Ei saa aeglustada enne kiirteelt mahapööret teosammule, et aru saada, mida porine liiklusmärk tähendab või et küsida juhilt, kas tegemist on valge veoki või taevaga. Kogu juhile juhtimise üle andmine on tavaliikluses suurusjärgu võrra keerulisem.

Isesõiteva auto (Tesla, Waymo, Yandex jne...) autopiloot kasutab kaameraid, lidarit, radarit, kiiret andmesidevõrku ja pilveteenust.

Militaarsõiduki/sõjaroboti autopiloot ei saa ideaalis kasutada aktiivseid sensoreid (kuna need on ka majakad, mis annavad su asukoha välja), tsiviilandmesidet ja pilveteenust. Ühest küljest ei pruugi seda olla kuna pole elektrit, tugijaamad on rivist väljas, jne... teisalt salvestavad need ju sinu asukoha ja liikumislogi 24/7 kusagile "Hiina serverisse", mille üle sul puudub kontroll.

Militaarsõiduki/sõjaroboti autopiloot peaks olema ikkagi autonoomne.

Üks isesõitvuse aplikatsioon võiks USA eeskujul olla logistilised autokonvoid, kus mehitatud ja soomustatud on ainult konvoi esimene sõiduk ja julgestussõiduk ning ülejäänud kümned rivimasinad (mingid odavad softskinnid) suudavad ise kolonnis püsida.

Teine lahendus aga võiks ollagi UGV-Drooni kombo, kus esmalt lendab droon ettenähtud sihtpunktini - koostades detailse maastikukaardi, annab selle info siis UGV-le, kes koostab selle alusel optimaalse liikumistee ja sooritab autonoomse sõidu talle ettenähtud punktide vahel.

Aga Süürias tegutsesid ju edukalt droonid, mis ei olnud selles tähenduses autonoomsed?

Distantsjuhtimisega süsteemide puhul on droonidel/UAVdel kordades suurem tegutsemisraadius - operatsioonisügavus (sidelink ulatub lihtsalt kaugemale), UGVdel jääb see mõne kilomeetri piiridesse.

https://www.baykarsavunma.com/upload/in ... og_eng.pdf

Viiskümmend kirjutas:... UGVdel jääb see mõne kilomeetri piiridesse.

Sõltub lainepikkusest. Alla 2 Mhz on vüimalik suhelda ka horisondi taha. Tõsi, andmetihedus on muidugi nadi.

Türgi droonisõjast Liibüas ja Süürias inglise keeles.

https://smallwarsjournal.com/jrnl/art/t ... -team-view

Lätis läks droon eksilennule, igaks juhuks pandi Riia lennuväli kinni: https://www.err.ee/1085122/lati-hoiatas ... riikidesse

See oli päris suur kotkas, mis lätlastel minema lendas, 26 kg ja ühte pidi 3 ning teist 5 m pikk, kiirus 70 kmh ja kütust pidavat jätkuma 90(?) töötunniks, nii et kui need numbrid on õiged, siis see võib lennata mitu ööpäeva ja mitme tuhande kilomeetri kaugusele.

90 tundi tundub küll palju olevat, ehk läks üks null ülearu...