39. leht 235-st

Re: Kliimamuutustest

Postitatud: 18 Dets, 2019 10:25
Postitas Kriku
See ei ole "uus hitt", väga ammu teada.

Re: Kliimamuutustest

Postitatud: 18 Dets, 2019 10:57
Postitas Some
Eks neid ole ju teisigi veel tagataskust võtta - supervulkaani plahvatus, kokkupõrge asteroidiga jms... Ühtegi ei saa hetkel ka välistada. Uus minu jaoks oli see, et inimkonna lõpp magnetvälja puudumise tõttu võib juba paarisaja aasta jooksul tulla. Mis on kliimasoojenemine selle kõrval? :P

Re: Kliimamuutustest

Postitatud: 18 Dets, 2019 11:03
Postitas Kriku

Re: Kliimamuutustest

Postitatud: 18 Dets, 2019 14:37
Postitas Veiko Palm
Minu isiklikud seisukohad kliimateemadel on minu enda jaoks selged ning siit foorumist nendele ma kinnitust ei otsi, ega ümberlükkamist oota. Selles mõttes olen tõesti mart2 poolt usufanaatikuks nimetatu - ma usun teadlaste juttu ning kaasfoorumlaste vastupidised väited jätan (reeglina) tähelepanuta. Teadlaste all mõtlen ma neid kiidetud-kirutud peavoolumehi. Olen veendunud, et esiteks kliimateadus on tõesti teadus (st et väljapool olijal ja tulijal on raske kaasa lüüa) ja teiseks kaldun massi poole. Kui ikka üle 90% teadlastest väidavad, et inimesel on suur mõju maakera soojenemisele (https://en.wikipedia.org/wiki/Climate_c ... sus-en.svg) siis mina usun.

See kõik sissejuhatuseks. Millest ma aga aru ei saa, on osade kaasfoorumlaste, nimelisest kindlasti Svejk ja mart2, seisukohtadest. Ma ei räägi, et olete vaimupimedusega löödud või miskit säärast, ma ei saa lihtsalt aru. Ma ei oska teie kommentaare nö skaalale panna. Palun (minu meeleheaks) vastake, kas:
1. Kliima ei muutu;
2. Kliima küll muutub, aga see on normaalne protsess ja inimesel ei ole mingit mõju;
3. Kliima küll muutub, aga inimese mõju on niivõrd väike, et sellega pole mõtet arvestada;
4. Kliima küll muutub ja inimtegevuse mõju on tuntav, kuid on ka muid tegureid ja kogumõju on ebaselge;
5. Kliima küll muutub, aga on ebaselge, mille mõjul;
6. Kliima muutub peamiselt inimtegevuse tagajärjel;
7. Kliimasoojenemise peamine põhjus on inimtegevus;
8. Ma ei tea, andmeid on liiga vähe.

Rohkem ma enam variante välja ei raalinud, kui midagi puudu jäi, siis aidake kaasa. Kui need seisukohad oleks teada, siis oskaks teie postitusi suurema sümpaatiaga lugeda.

Re: Kliimamuutustest

Postitatud: 18 Dets, 2019 14:41
Postitas Dr.Sci
Tee juba siis hääletus. Minu vastusevariant on 4

Re: Kliimamuutustest

Postitatud: 18 Dets, 2019 15:36
Postitas Kapten Trumm
Varasemalt Kanada arktilises piirkonnas asunud magnetpoolus on viimase kahekümne aasta jooksul nihkunud Siberi suunal, keskmise kiirusega umbes 55 kilomeetrit aastas. Briti geoloogide ja USA riikliku keskkonnainformatsiooni keskuse koostatud viimane prognoos, mida kasutatakse ka näiteks GPS-i kalibreerimiseks, viitab, et ka tulevikus nihe jätkub, kuid mõnevõrra aeglasemalt kui siiani. Tulevikus liigub poolus aastas umbes 40 kilomeetrit.

Räägitakse koguni sellest, et Maa magnetpoolused võivad ära vahetuda. Seda on Maa ajaloos ka varasemalt juhtunud, umbes 800 000 aastat tagasi. See oleks ka inimkonnale hävitav, kuna vahepealsel perioodil puuduks Maal meid hõlmav magnetväli, mis tähendaks, et kosmosest tulev kiirgus hävitaks nii meie infrastruktuuri kui ka meid endid. Sellist muutust peetakse lähiajal aga ebatõenäoliseks ja arvatakse, et selleni on jäänud veel vähemalt paar sajandit.
Kes on meresõiduga kokku puutunud, see vast teab, et merekaartidel on toodud vastavat ala puudutavad kompassi magnetparandused*, mitte ainult kraadid, vaid ka see, kus poole ja kuipalju aastas see nihkub. Et magnetpoolused ei püsi paigal, pole küll mingi hiljutine uudis, vaid sellega pidid tüürimehed arvestama juba siis, kui nad palka veel nõuka rublades said :)

*- nurk geograafilise põhjasuuna (mille suunas on orienteeritud kaart) ja magneetilise põhjasuuna vahel (kuhu näitab kompass). Sel on ka peenem nimi, aga ei mäleta ja ei viitsi otsida kah. Selle nurgaga tuleb kaarditööd tehes arvestada. Laevajuhtimisel on lausa 3 kurssi - kaardikurss, kompassikurss ja tegelik kurss.

Re: Kliimamuutustest

Postitatud: 18 Dets, 2019 15:51
Postitas VMO
Kapten Trumm kirjutas: *- nurk geograafilise põhjasuuna (mille suunas on orienteeritud kaart) ja magneetilise põhjasuuna vahel (kuhu näitab kompass). Sel on ka peenem nimi, aga ei mäleta ja ei viitsi otsida kah. Selle nurgaga tuleb kaarditööd tehes arvestada.
Peenem nimi on magnetiline deklinatsioon.

Re: Kliimamuutustest

Postitatud: 18 Dets, 2019 16:50
Postitas mart2
Kõige pealt - kliima muutumist pole minu teada keegi eitanud! 8)

Minu valikvastus on midagi muud ja jääb sinna 3-4 vahele:
Kliima muutub, kuid inimesetegevuse ning teiste faktorite koosmõju ja ulatus ei ole praeguste teadmiste juures selge.
Kriku kirjutas:
mart2 kirjutas:Sujuvalt oled jätnud kommenteerimata minu kolmanda (keskmise) lingi, kus on nimetatud teadlasi...
Ei jätnud, mingu kommentaar käis mõlema tsiteeritud viite kohta...
Mina näen sõnades "kolm" ja "mõlemad" erinevust. Aga las siis jääda, kui seal viidatud teadlaste artiklid olid ebateaduslikud...

Ma ei saa hästi aru, kus ma olevat väitnud, et kliima soojenemine on lineaarne. Äkki akf Trumm aitab meenutada?
Kapten Trumm kirjutas:mart2 siinkohal eksib.Kliima pole lineaarne protsess, tekitame väikse soojenemise, tekivad väiksed probleemid.

Re: Kliimamuutustest

Postitatud: 18 Dets, 2019 17:28
Postitas Kriku
mart2 kirjutas:
Kriku kirjutas:
mart2 kirjutas:Sujuvalt oled jätnud kommenteerimata minu kolmanda (keskmise) lingi, kus on nimetatud teadlasi...
Ei jätnud, mingu kommentaar käis mõlema tsiteeritud viite kohta...
Mina näen sõnades "kolm" ja "mõlemad" erinevust.
Ma tõesti ei saa praegu aru, millega sa rahul ei ole. Ma kommenteerisin kõiki sinu poolt postitatud 3 linki: esimest eraldi ja viimaseid kaht koos:
Kriku kirjutas:
mart2 kirjutas:Ausalt? Mõned näited -
https://www.aei.org/carpe-diem/18-spect ... is-year-3/
See on kõige ehtsam demagoogia - loetakse üles hulk 1970-ndatel tehtud täide mitte läinud ennustusi kõikvõimalikelt elualadelt ja siis üritatakse nende põhjal midagi öelda praeguse meretaseme tõusu prognoosi kohta.
Ka see puutub ka vähe asjasse. Tuues paralleeli - aineehituse kohta näiteks on aastatuhandeid igasuguseid teooriaid püstitatud. Ükski neist aga ei diskrediteeri Mendelejevi tabelit.
Millega sa rahul ei ole?

Re: Kliimamuutustest

Postitatud: 18 Dets, 2019 19:48
Postitas nimetu
Austraalias on läbi aegade kuumim ilm.
https://maailm.postimees.ee/6852722/40- ... uumim-paev
Need põlengud seal pidid äärmiselt tõsised olema. Üks tuttav, kes oli seal kandis hiljuti lennanud, ütles, et leegid olevat silma järgi 70 meetri kõrgusele ulatunud.

Re: Kliimamuutustest

Postitatud: 18 Dets, 2019 20:48
Postitas Manurhin
nimetu kirjutas:Austraalias on läbi aegade kuumim ilm.
https://maailm.postimees.ee/6852722/40- ... uumim-paev
Just selliste pealkirjadega peavoolumeedia kliimahüsteeriat üles kütab. Õige oleks kirjutada, et Austraalias on kuumim ilm ilmavaatluste ajaloo jooksul. Sest kust me teame, et nt. 500 või 5000 aastat tagasi sama kuum või viimaks kuumemgi polnud?

Re: Kliimamuutustest

Postitatud: 18 Dets, 2019 20:58
Postitas Fucs
mart2 kirjutas:Kõige pealt - kliima muutumist pole minu teada keegi eitanud! 8)

Minu valikvastus on midagi muud ja jääb sinna 3-4 vahele:
Kliima muutub, kuid inimesetegevuse ning teiste faktorite koosmõju ja ulatus ei ole praeguste teadmiste juures selge.
Just.
Mul on täpselt sama seisukoht selles teemas siin.

Kolmas kord panen siia Ülo Mander`i teksti
Ainult neli protsenti kogu CO2 emissioonist on antropogeenne, kuskil 95,8 protsenti on looduslikud allikad. Antropogeensete hulka kuulub ka maakasutus, mis hõlmab nii looduslikke kui ka antropogeenset komponenti, aga me ei oska praegugi täpselt hinnata neid erinevaid voogusid," selgitas Mander. Maismaa ökosüsteemi osas on palju määramatust nii CO2 kui ka metaani osas.

Isegi kui fossiilsete kütuste ja maakasutuse (ehk metaani) komponentide mõju vähendada, ei tea me tasakaalu suurust CO2, metaani ja naerugaasi vahel. Kuigi täpselt ei ole teada, kui palju taimkatte CO2 seob või kui palju seda eritub taimedest tagasi atmosfääri. Sama kehtib näiteks metaani ja naerugaasi kohta, mille puhul pole täpselt teada, kui palju eritub seda atmosfääri looduslikult. Kõige suurem ja ohtlikum viitsütikuga pomm on aga hoopis metaanjää sulamine.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 47#p590847

Tõlge: Ainult neli protsenti kogu CO2 emissioonist on inimtekkeline ja sellest neljast protsendist osa on omakorda maakasutus millest omakorda osa on looduslik ja ainult osa inimtekkeline. Ja mitte keegi ei oska praegu hinnata nende erinevate osade suurust.

Kes on Ülo Mander
https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clo_Mander/est

Sealsamas leheküljel pani akf Kriku siia viite Erik Puura jutule ja ma panen sealt teist korda siia Puura teksti
Vaieldakse selle üle, kas soojenemise peamiseks põhjuseks on süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõus või mitte.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 74#p590774

Tõlge: Ei ole veel selge, kas soojenemise peamiseks põhjuseks on süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõus või mitte.

Vahepeal loeme juurde, kes on Erik Puura
https://www.etis.ee/CV/Erik_Puura/est

Ain Kallis: kliima muutumise vastu võidelda ei saa. Võitlus käib selle nimel, kes selles süüdi on.
https://maaleht.delfi.ee/elu/ain-kallis ... d=85700987

Ain Kallis: kas kliima soojeneb ja mida me saame teha?
Tooksin ära Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) eelmise presidendi (ilmataadi maapealse asemiku!) Aleksandr Bedritski väite aastast 2004: "Inimese mõju kliimamuutustele ei ole nii suur kui räägitakse... Kliima muutub keeruliste looduslike tegurite mõjul ja inimesele kuulub selles protsessis tagasihoidlik roll".....

....Kliimateaduse üks suuremaid ülesandeid on muutuste kindlaks tegemisel veel inimkonna osatähtsuse määramine. Milline on see roll, seda peab näitama tulevik. Seni täiustuvad nii mõõtmismetoodika, meteojaamad kui ka ennustusteks vajalikud kliimamudelid, milledele sageli heidetakse ette ebatäiuslikkust....

....."Me ei tea praegu veel ühest põhjust, mis on esile kutsunud kliima muutused: see on ülimalt keeruline probleem, kuna kliima kujundamises osaleb väga eritasemeline ja keeruline põhjuslike seoste süsteem... Ja mingil juhul ei saa välistada inimese mõju looduslike protsesside kulule, eriti kui viimaste tasakaal on muutumas ebastabiilseks" (Eesti Teaduste Akadeemia seminar kliima muutustest, 2001).
https://www.err.ee/362495/ain-kallis-ka ... saame-teha

Kes on Ain Kallis
https://www.etis.ee/CV/Ain_Kallis/est

Kordaks igaks juhuks tsiteeritud viimase lõigu juurde, et mina ei välista inimese mõju ja selle üle ei käigi peamine vaidlus.
Minul on samasugune seisukoht nagu akf Svejkil ja akf mart2`el, et selle ainult inimtekkelise mõju suurus on niivõrd ebaselge ja tõestamata, et selle baasil ei saa mingeid põhjapanevaid järeldusi teha. Ja veel ebaselgem sellest ebaselgest inimtekkelisest osast, on selle osa suurus inimtekkelisest osast, mida on võimalik mingite inimeste tegevustega/käitumiste muutmistega mõjutada.

Re: Kliimamuutustest

Postitatud: 18 Dets, 2019 21:48
Postitas Kriku
Fucs kirjutas:Sealsamas leheküljel pani akf Kriku siia viite Erik Puura jutule ja ma panen sealt teist korda siia Puura teksti
Vaieldakse selle üle, kas soojenemise peamiseks põhjuseks on süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõus või mitte.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 74#p590774

Tõlge: Ei ole veel selge, kas soojenemise peamiseks põhjuseks on süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõus või mitte.
Tõlge ei ole õige. Sealtsamast:
Nii on paljude teadustööde tulemused loogilised: kasvuhoonegaaside kontsentratsioonide tõus atmosfääris ongi põhjus, miks soojenemine toimub.

Hetkel võib öelda, et nii maailma riikide kui ka rahvusvahelised teadlaste ühendused ei sea seda seaduspära kahtluse alla. Nagu ikka, on teadlaste hulgas ka skeptikuid.
Neid asju, mille üle maailmas keegi ei vaidle, on väga vähe.

Re: Kliimamuutustest

Postitatud: 18 Dets, 2019 22:06
Postitas EOD
Minagi jääksin sinna 3. ja 4. vahele.
Kogu kliimapaanika käib ainult süsihappegaasi ümber Aga veeaur ja metaan?
Süsihappegaasi osa tõus on ju soodus taimedele, mis seda neelavad ja taas süsinikuks muudavad. Ka tempetatuuri tõus soodustab taimede kasvu, kuni see pole tõusnud äärmuslikuks.
Vee aurustumine intensiivistub temperatuuri tõustes - õige. Samas aurustumisel neeldub latentne soojus ning maa- või merepind jahtub.
Õhus olev gaasilises olekus veeaur kasvuhoonegaasina neelab Maalt lähtuvat soojuskiirgust ja soojendab õhku. Samas pilvedes olev vedelas olekus vesi peegeldab päikesekiirgust maailmaruumi ja vähendab Maa soojenemist.
Vot metaani mõju pärast oleksin küll tõsiselt mures kui seda suuremas koguses atmosfääri pääseb.
Samuti muretsema paneb, et kella ei löö kõige kõvemini mitte tõsiteadlased, vaid diletandid eesotsas haige lapsega ja need, kes kliimahüsteeriat rikastumiseks kasutada tahavad. Nagu ka listeeriapaanika puhul, mille tagant paistavad konkurentide kõrvad.

Re: Kliimamuutustest

Postitatud: 18 Dets, 2019 22:19
Postitas Kriku
Fucs kirjutas:Kolmas kord panen siia Ülo Mander`i teksti
Ainult neli protsenti kogu CO2 emissioonist on antropogeenne, kuskil 95,8 protsenti on looduslikud allikad. Antropogeensete hulka kuulub ka maakasutus, mis hõlmab nii looduslikke kui ka antropogeenset komponenti, aga me ei oska praegugi täpselt hinnata neid erinevaid voogusid," selgitas Mander. Maismaa ökosüsteemi osas on palju määramatust nii CO2 kui ka metaani osas.

Isegi kui fossiilsete kütuste ja maakasutuse (ehk metaani) komponentide mõju vähendada, ei tea me tasakaalu suurust CO2, metaani ja naerugaasi vahel. Kuigi täpselt ei ole teada, kui palju taimkatte CO2 seob või kui palju seda eritub taimedest tagasi atmosfääri. Sama kehtib näiteks metaani ja naerugaasi kohta, mille puhul pole täpselt teada, kui palju eritub seda atmosfääri looduslikult. Kõige suurem ja ohtlikum viitsütikuga pomm on aga hoopis metaanjää sulamine.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 47#p590847

Tõlge: Ainult neli protsenti kogu CO2 emissioonist on inimtekkeline ja sellest neljast protsendist osa on omakorda maakasutus millest omakorda osa on looduslik ja ainult osa inimtekkeline. Ja mitte keegi ei oska praegu hinnata nende erinevate osade suurust.
Inimtekkelisest CO2 emissioonist ca 91 % oli 2015. aastal fossiilsete kütuste põletamise tagajärg: https://www.co2.earth/global-co2-emissions

Siin väidetakse, et inimtekkeline on 3,6% (vist 2009. aastal) ja umbes 40% sellest akumuleerimisega saab loodus hakkama:
Pilt
https://skepticalscience.com/human-co2- ... ediate.htm

Ülejäänu jääb igal aastal atmosfääri. Tulemusena olevat atmosfääriline CO2 kõrgeimal tasemel viimase 10-15 M aasta jooksul. Pretsedenditu on muutuse kiirus: kui looduslikult peaks 100 ppm tõus võtma aega 5000 - 20 000 aastat, siis praegu on see toimunud 120 aasta jooksul.
About 40% of human CO2 emissions are being absorbed, mostly by vegetation and the oceans. The rest remains in the atmosphere. As a consequence, atmospheric CO2 is at its highest level in 15 to 20 million years (Tripati 2009). A natural change of 100ppm normally takes 5,000 to 20.000 years. The recent increase of 100ppm has taken just 120 years.

Additional confirmation that rising CO2 levels are due to human activity comes from examining the ratio of carbon isotopes (eg ? carbon atoms with differing numbers of neutrons) found in the atmosphere. Carbon 12 has 6 neutrons, carbon 13 has 7 neutrons. Plants have a lower C13/C12 ratio than in the atmosphere. If rising atmospheric CO2 comes from fossil fuels, the C13/C12 should be falling. Indeed this is what is occurring (Ghosh 2003). The C13/C12 ratio correlates with the trend in global emissions.
See peaks selgitama, miks inimtekkelised 4% olulised on - puuduvad mehhanismid sellest suurema osa atmosfäärist eemaldamiseks. Iga aasta lisandub natuke, 120 aasta jooksul päris palju.

Minu kommentaar: on vaatluslik fakt, et atmosfääri CO2 osakaal tõuseb ja samuti on fakt, et inimesed seda järjest enam õhku paiskavad. Kui nüüd väita, et CO2 kontsentratsiooni suurenemisega atmosfääris pole sel inimtegevusel suurt midagi pistmist ja selle taga on looduslikud protsessid, siis tuleks sõnastada ka mingi teooria, millised looduslikud protsessid süüdi olla võiks. Sellega pole aga hakkama saadud.

Leidsin kontsentratsiooni suurenemise kohta veel niisuguse ilusa graafiku:
co2-concentration-long-term.jpg
https://ourworldindata.org/co2-and-othe ... -emissions