www.militaar.net

Falcon 9 läheb öösel ülesse, mille esimene etapp on kasutusel 12. korda
https://www.youtube.com/watch?v=0giA6VZOICs

SLS veeti õue viimaseks katseks enne mehitamata lendu
https://www.nasa.gov/press-release/nasa ... launch-pad

"Samal ajal istusid lennujaamas lendurid (Rogozin). Nemad seal unistasid kosmoselendudest ja jõid värsket pakipiima"

Ukraina sõja valguses - Muski poolt Ukrainasse saadetud Starlinki seadmed on leidnud tee ka lahinguväljale, et pidada sidet luuredroonidega.

https://twitter.com/thetimes/status/1504724723627876352
https://www.telegraph.co.uk/world-news/2022/03/18/elon-musks-starlink-helping-ukraine-win-drone-war/

Ma lugesin enne seda uudist ja mõtlesin, et järjekordne valeuudis. Kuna droonile saab pale panna paari suurusjärgu võtta väiksema antenni, kui on tavakasutaja terminalil, siis kas ja kui palju sellest signaalist järgi jääb?

smr kirjutas:Ma lugesin enne seda uudist ja mõtlesin, et järjekordne valeuudis. Kuna droonile saab pale panna paari suurusjärgu võtta väiksema antenni, kui on tavakasutaja terminalil, siis kas ja kui palju sellest signaalist järgi jääb?

Kogu ülemise otsa droonide juhtimine käib ju läbi satelliidi, mis siin siis nii müstilist olema peaks?

Pakun, et droonil endal ei peagi olema satelliidiühendust, küll aga drooni operaatoril, kes on aparaadist paari km kaugusel ja edastab sealt tuleva videopildi reaalajas näiteks suurtükiväelastele.

Lemet kirjutas:

smr kirjutas:Ma lugesin enne seda uudist ja mõtlesin, et järjekordne valeuudis. Kuna droonile saab pale panna paari suurusjärgu võtta väiksema antenni, kui on tavakasutaja terminalil, siis kas ja kui palju sellest signaalist järgi jääb?

Kogu ülemise otsa droonide juhtimine käib ju läbi satelliidi, mis siin siis nii müstilist olema peaks?

Satelliidil ja satelliidil on vahe. SpaceX-i satelliitide signaal ikkagi eeldab spetsiifilist taldrikuga vastuvõtjat. Multirootori peale saab ju panna (eeldusel, et see on piisavalt suur).

Lemet kirjutas: Kogu ülemise otsa droonide juhtimine käib ju läbi satelliidi, mis siin siis nii müstilist olema peaks?

absoluutselt. kas sa palun viitaks mõnda pilti sellest droonist?

Drooni peale ei topi Starlinki ainuüksi juba seepärastm et tema pidev voolutarve no suurusjärgus 65-100W (ja sulatab sellega ka "panni" pealt lume), tipphetkedel rohkem.

Ise kahtlustan et siin on midagi nn "tõlkes kaduma läinud" ja vb peetakse silmas üldse mingit pikemat video-ühendust maapealse kontrolljaama ja mingi keskuse vahel, mida peetakse siis üle Starlinki

Mis siin selguseta on? Tekstis öeldakse selgelt - kasutatakse kõige keerulistemal droonidel (most sophisticated drones).

Seega ilmselt Bayraktar TB2S, millel on tehasest SATCOM ühendused ja piisava võimsusega mootor energiaga tagamiseks.

absoluutselt. kas sa palun viitaks mõnda pilti sellest droonist?

USA firma General Atomics valmistatud Predatori ja Reaperi juhtimine käib mäletamist mööda USA terrotooriumilt läbi satelliidi. Pildi neist leiab lugupeetav vast ise.

Lemet kirjutas:

absoluutselt. kas sa palun viitaks mõnda pilti sellest droonist?

USA firma General Atomics valmistatud Predatori ja Reaperi juhtimine käib mäletamist mööda USA terrotooriumilt läbi satelliidi. Pildi neist leiab lugupeetav vast ise.

On muidugi vaks vahet kas side käib "läbi satelliitside" või üle IP võrgu kasutades transpordiks satelliitvõrku.

Vähemalt praeguseni on olnud Starlinki probleemid seotud just suhteliselt kõrge hilistumisajaga (80+ ms).
Pole testinud ega uurinud - vb Starlink<->Starlink ühendus tehtud otsesemat teedpidi ja maapealseid ruutereid jms vaja polegi - satelliit saadab ühelt terminalilt tulnud paketid otse alla teisele terminalile edasi.
Seljuhul võiks see hilistumine olla oluliselt väiksem ja meenutaks pigem klassikalist satelliitside ühendust, mis USA militaardroonidel kasutusel.

Drooni juhtimisel ja tulelöökide andmisel on hilistumine kriitilise tähtsusega.

Mäletatavasti keeldus Rogozin OneWeb-i satelliitide edasisest ülesviimisest Sojuz-kanderakettidega. Ei läinudki kaua aega, kui OneWeb teatas, et on leidnud uue teenusepakkuja SpaceX-i näol. Mis on mõnes mõttes loogiline (alternatiive eriti pole), aga ka üllatav, kuna OneWeb on Starlinki otsene võistleja. Näib, et Elon Musk tunneb end Starlinki osas üsna enesekindlalt, kui ei pelga ka konkurente hädast välja aidata. Pole võimatu, et nad peavad samamoodi ka ESA-le Galileo-satelliitide osas appi tulema.

https://oneweb.net/resources/oneweb-resume-satellite-launches-through-agreement-spacex

Lockeed Martin arendas välja ja andis vabasee kasutusse satelliitide põkkumissüsteemi dokumentatsiooni. Pmst. on idee selles, et seeläbi saab saata mehitamata sateliidiga põkkuma mingi muu kosmoseaparaadi kas siis orbiidi korrigeerimiseks vms. otstarbel.

https://www.lockheedmartin.com/map

Mõned uudisnupud:

- Amazon arendab teatavasti Starlinki ja OneWeb-iga konkureerivat, Kuiperi-nimelist satelliit-interneti süsteemi. Satelliitide ülesviimiseks sõlmiti nüüd suuremat sorti tehing, millega broneeriti järgmisteks aastateks enamvähem kogu saadaolev mitte-SpaceXi ressurss. Lisaks juba kokkulepitud Atlas5 rakettidele siis ka Vulcani, New Glenni ja Ariane 6 lennud - kokku 83 starti 3236 satelliidi orbiidileviimiseks. Väike probleem muidugi on, et ühtki neist kolmest kanderaketist ei ole veel olemas ja pealegi kaks neist sõltuvad BE-4 mootoritest, mida ka veel päriselt ei ole.
https://www.bbc.com/news/technology-61009163

- eile 8. aprillil startis SpaceX-i Crew Dragoni pardal ISS-i suunas Axiom Space'i korraldatud esimene täielikult eraalgatuslik missioon nimega Ax-1. See nagu päriselt ei mahu kosmoseturismi alla, olles pigem eelmänguks ISS-i järgsele kommerts-kosmosejaamale. Axiomil on ka plaanis hakata ISS-i külge oma mooduleid haakima, mis siis kunagi tulevikus hüljatavast ISS-ist eraldudes moodustaksid uue jaama südame. https://www.axiomspace.com/missionupdates

Veel Starlinkist Ukraina sõja taustal. Allpool siis D.Rogozini poolt eetrisse paisatud säuts, kus ta ähvardab Elon Muski sõjategevusse sekkumise eest vastutusele võtta. Muidugi arusaadav, et venelasi ajab kõvasti närvi nende võimetus Mariupoli kaitsjate sidet maha võtta. Pole ju kunagi varem olnud olukorda, kus ümberpiiratud ja sõjaliselt lootusetus olukorras sõduritel oleks samal ajal võimalus oma võitlust enamvähem reaalajas kogu maailmale näidata. Uue aja eripära, millega tuleb harjuda.