www.militaar.net

Suitsupitsi torgati peamiselt filtrita sigarette,Eesti ENSV mõttes olid nendeks siis "Priima" ja "Astra" Võibolla veel midagi,minu suitsetaja karjäär rohkem ei mäleta.Vanuseks pakun lambist kuni 40 aastat.

Äkki kaa,Lion , kuigi muu nodi oli nii suht teise Ilmasõja ajastust, või vanem veelgi. Lihtsalt olen kusagil näinud analoogse orgaanilise klaasi baasil viimistletud nugade käepidemeid ,vms, mis tehtud kas vanglates või Saksa / Vene tagalas ja just nii 40-tel aastatel.

paistab et suitsumehi ikka on seal jõe ääres olnud tulemasinaid ikka leidub seal.aga su suitsupitsi tehnika viitab ajale 80 alguse poole või natuke varasemale ajale. mäletan et siis oli selline pleksklaasi tehnika laialt levinud.isegi sai noapärasi meistertatud.
ma loodan ka oma polgu "zipo "korda saada kuigi paak on ühest nurgast kõvema vopsu saanud ääre lahti löönud.ja kui korralikuks tulekivi kraaps läheb.kapi peale vana asi kõlbab küll,kui saan mõni päev aega teen põhjal olevast presstemplist ühe pildi ehk siis mõni targem oskab öelda ka päritolu ja vanust.

Suitsupits võibolla Made in Rummu,toodeti neid arvatavasti
seitsme-kaheksakümmnendatel nagu ka nugasid.
Eks Ilapalo palk läheb saekaatris enamus praaki,kuna enamus suurematel saeveskitel metalliotsijad peal.

Ühe sellise pleksklaasitehnikas noa sai mu vanaisa kuskil 60-datel ühe kaagi käest kätte - oli teine kuskil pimedal tänavalõigul laiama tulnud. Vanaisa võtnud aga terast kinni ja üritanud nuga päti peost välja väänata. Ülesanne osutus aga palju lihtsamaks, sest noa tera paindus nagu pasteet vinklisse ja muutus sangaks, millest oli hea nuga päti peost välja tirida. Äkki leian veel selle noa majapidamisest ülesse.

Noored spetsialistid arvavad siin osati, et selline käsitöö (vabriku toode see suitsupits nüüd küll ei ole) võis valmida ainult nõukogude süsteemi viljakais tingimustes, Rummu laagrites ja NA väeosades, Pioneeride paleedes...
Ka ühes Hans Leberechti? (kirjapilt?) Suurest Isamaasõjast pajatavas kirjatükis, mille nimi pähe ei tule hetkel, on juttu meistrimehest, kes muldonni nurgas pussnuga välja viilib, lubades teha värvilisest pleksiklaasist käepideme. Nuga oli kingituseks austatud ja armastatud politrukile vms.
Ja kindlasti kusagil teiselpool kaevikus nokitses mõni Hans või ka Ants mõne teise viguri kallal, et päeva õhtusse saada.....Pitsi värvid pealegi suhteliselt Reichilikud

Hans Leberecht "Sõdurid lähevad koju".

Vot-vot-vot, kamraad PPP, just sellisele mõttelennule ma oponeerisingi siin hetk tagasi. Nimelt olen ka Saksa sellesarnast "händ-made" näinud kuskil mingi saidi leidude alateemas. Antud tevaiss muide just tuli koos muu temaatikaga kaeviku jäänukist ning ülemine piir teistel vidinatel võis olla justnimelt sõja lõpujärk.

Kas mitte selliseid esemeid juba lausa I ilmasõjas ei tehtud? II-s tehti kindlasti.

Lisan ka ühe näite selle tehnoloogia kasutusest 2 maailmasõja ajal.

Mega ! Asi areneb. Puhas rõõm on teada, milliseid esemeid, millest ning millisest ajaperioodist nikerdama hakati.
Igatahes isegi piibutehnikast on hea, ajalooline ja vahe näide siin : http://www.antik1941.ru/new_catalog/?mo ... em_id=3480

käisime täna jälle emakse juures ja jäid näppu silma sellised asjad http://ww.album.ee/node/21762637/50177633
http://ww.album.ee/node/21762639/50177633
http://ww.album.ee/node/21762643/50177633
http://ww.album.ee/node/21762645/50177633
http://ww.album.ee/node/21762647/50177633
ja mõni talvine lilleke
http://ww.album.ee/node/21762665/50177633
http://ww.album.ee/node/21762669/50177633
http://ww.album.ee/node/21762671/50177633

väga jõuline! Mis sa selle "pinali" seest siis leidsid ? ( Või kõik selle mis pilditidel näha ?)

kahjuks oli seest tühi aga see pannal kuulub sellele samale mehele kellele kuulus arvatavasti ka see plahvatusest pooleks läinud tääk. pool on tupes.need vedelesid lagendikul 2-3 meetriste vahedega.ja maas oli palju derformeerinud paduneid.

Tuttav vedru Sooru kant?