Aspelund kirjutas:Aga vanas rahas miljon selle eest?
Käisin vaatasin "Jaroslavets" kaatrite hindu...sellist ja isegi kõrgemat küsitakse küll, aga siis tegu tipp-topp renoveeritud ja vinge sisustusega alusega. Ma ei oska öelda, milline EVA-300 seisund on- ilmselt lihtsalt töökorras, aga taolised on 2-3 x odavamad.
Tavaliselt on nii, et parim viis millegi leidmiseks on hoopis muu asja otsimine. Silma alla jäi kogemata Pihkva viimase tiiburi müügihind, millega ta siis mõni aasta tagasi Jakuutiasse läks. Õige tsipa üle 40000€. Oli põhimõtteliselt sõiduvõimeline ja mootor vähe töötanud, aga kere vajas sanitaarremonti.
Järgnev pilt vähemalt tosin aastat vana. Keset Pihkva järve asuva Belovi saare sadamas seisavad korraga viimased Pihkva tiiburid,
"Raketa-178M" ja "Polesje-36". Tegelikult on Pihkvamaa portaalidesse jms ilmunud viimaste aastate jooksul päris mitmeid artikleid, kus kurdetakse kadunud laevandushiilgeaegu taga ja unistatakse sellest, et saaks tiiburiga hommikul Tartusse sõita, poes käia, kohvikus istuda või intelligentselt mõne õlle libistada. Ja õhtuks koju tagasi.
Lk 30 oli juttu 60-te II poolel Tartus venelastele ehitatud kahest külmutuslaevast. Nüüd teise pilt:
"Ivan Belov" Belovi saarel asuva kalatsehhi kai ääres. See laev vist säilinud pole.
Kui Tartu ja Pihkva reisi ja kaubalaevastikud olid soveti aja teisel poolel omavahel suuruselt üsna võrreldavad, siis vene poole kalalaevastik oli eesti omast kordades võimsam, minul on kerkinud küll tagantjärgi küsimus, milleks neid pirakaid metallaluseid nii palju (veidi väiksemaid oli neil päris mitmeid)seal vaja oli. Eesti pool ajas asja enamasti puidust kakuamipaatidega ära ja korraliku laeva mõõdu andis vaid välja Tartu kalakombinaadi transpordialus (kes ei tea, siis kalakombinaat koos sadamasillaga asus kohe Ropka sadamast edasi kurvi peal)
Et meie teema hakkas pihta Tartu liivapraamidest, siis juurte juurde tagasi
Midagi vanadest postitustest
"Vambola" saatusest ei tea, aga ta kadus pildilt 90-te esimesel poolel.
Üks endine liivapraam on veel täitsa alles ja isegi sõidab!
Kolm aastat tagasi kirjutasin järgnevat:
"Lindale" ehitati 80-te lõpus aparell(nagu praegu"Koidul")ja nimeks pandi "Riin", aga millega laev tegeles, ei tea. Igal juhul kuulus ta riigilaevade hulka ja mõned aastad tagasi leidsin ühest riigivara registrist, et on Tartu maavalitsuse taotlusel maha kantud.
Aga nüüd pilt:
http://www.panoramio.com/photo/9010899
Sinna ta siis maha kanti (või hoopis kanditi)!? Arvata, et oli juba sovetiaja lõpus Kolpino juures ametis. Lugesin kunagi üht 1991.a. Pihkva järve reisikirja, kus mainiti Kolpino saare lähedal üht kolisevat ja tossavat suurt praami. Eks ta seesama oli. Aga kui 15 a. tagasi oli Piirissaare rahval tõsine mandriga ühenduse probleem- Polaris vahepeal mitu aastat ei käinud, polnud riiki ega maavalitsust kusagil. Aga asi siis oleks olnud Eesti riigile kuuluv laev koju ajada!
Paistab, et tegin Tartu Maavalitsusele liiga
Aga küsimus, millega "Riin" tegeles, jääb sellisel juhul õhku rippuma. Pole võimatu, et tegi kusagil taasiseseisvumise aegu mingi tõsise ja mahavaikitud avarii ja siis hoiti seni mingis sopis peidus, kuni võis ametlikult hingusele saata. Muidu oleks saanud teda ju Laaksaare-Piirissaare liinil kasutada. Või vandenõuteooria moodi- Venemaale läks ikkagi "Riin" aga kaasa sai maha kantud "Vambola" paberid?
Kolpino saare praam olevatki kunagine "Vambola". 2013.a. sügisel muutus sõidukõlbmatuks ja korralik ühendus saarega katkes. Praam siiski remonditi mitme miljoni rubla eest ära ja septembris jõudis lõpuks liinile. Jutt veel juures, et järgmisel aastal peab paar miljonit juurde panema ja siis sõidab 50 aastat kindlasti.
- Kolpino.jpg (47.07 KiB) Vaadatud 12768 korda
1991.a. reisikirjelduses mainitu ei pruukinud siiski olla Kolpino liinialus vaid mõni Tartu praam, mis liivakoormaga Velikaja jõe deltast tagasi tuli. 1991.a. oli see veel võimalik. Nimelt olevat sealset liiva loetud väga kvaliteetseks ja Tartu praamid selle järel pidevalt käisid. Teinekord laaditi neile Tartus peale siin tehtud ehitusdetaile, siis ei läinud üks ots tühisõidule.
Olen nüüd enam-vähem saanud Tartu liivapraamide ehitusaegadega ühele poole.
Ehitusjärjekord siis selline
1) "Lembitu" - sai valmis kas 1961v62. Lammutati 80-te lõpus
2) "Vambola"- 1963
3) "Kalev" - 1965 . Eesti laevaregistris täiesti alles, aga pole teda aastaid näinud
4) "Sulev" - 1967v68? Lammutatud 90-te keskel
5) "Nord" - 1971, hilisem Õlletanker
6) "Olev" -1973, hilisem "Koit"
7) "Linda"- 1977, hilisem saladuslik "Riin"
Lisaks oli kolm järelveetavat sama suurt praami, nende ehitus jääb kindlasti 60-tesse.
Tallinna väike rannasõidulaevastik sai olulise täienduse- üks Eesti firma ostis Läänemere teiselt kaldalt laeva, mille funktsioon peaks olema sõitev restoranlaev. Uue nimega "Katharina" kanti juba Eesti laevaregistrisse. Eks näis, kuhu temaga paarutama hakatakse. Inf ja mõned pildid temast siin
http://www.faktaomfartyg.se/prinsessen_1965.htm
