www.militaar.net

Ja kõige maagilisem on see, et kui Eesti on Norrast need 35 ühikut ära ostnud siis Norra CVde arv ei vähene

Eesti on Prantsusmaa kõrval teine riik maailmas, kes saab endale ultramoodsad Mistral 3 raketid, ehk see Karilaid saab väärika vastulöögi

Kesikud pidasid selle "kuni kümne kilomeetri" all silmas poolakate Gromi laskekõrgusega 3500 m ja kaugusega 5500 m...

Viiskümmend kirjutas:Eesti on Prantsusmaa kõrval teine riik maailmas, kes saab endale ultramoodsad Mistral 3 raketid, ehk see Karilaid saab väärika vastulöögi

Teine kohe kindlasti mitte, Ungaril on samuti Mistral-3 relvastuses, palju Mistral-3 raketi lennukaugus on? Karilaid rääkis õlaltlastavatest...

Eesti saab oma Mistral 3 raketid koos Prantsusmaaga ühest ja samast partiist, Ungari aga hiljem. Keskmaa kuulub minu hinnangul lennukitega samasse kategooriasse, ehk siis Eestile selgelt liiga kallis, NATO "Baltic air-defence" initsiatiiv kõlab ju hästi?

Viiskümmend kirjutas:Eesti on Prantsusmaa kõrval teine riik maailmas, kes saab endale ultramoodsad Mistral 3 raketid, ehk see Karilaid saab väärika vastulöögi

Nagu kõrvalteemas juba öeldud, ajab KARILAID antud juhul täiesti relevantset juttu - sestap ei vaja ta siin ka mingit "vastulööki" (ja kui oled selle vastulöögi mölaga siin oma parteiagendat täitmas, siis otsi endale parem uus foorum).

Tore, siis liigume õiges suunas

Lemet kirjutas:

...ja kuni 10-kilomeetrise laskekaugusega õlaltlastavaid õhutõrjerakette

Muidugi see sõna "kuni" jätab avarad tõlgendamisvõimalused...

vast mõeldud klassi - ´´lühimaa´´, keegi kergelt guugeldas, sai wikist vastuse, et see on kuni 10km. ja pandi kirja. miskit otseselt valet siin ju pole.

vk1 kirjutas:- elukutselised on meie süsteemis ainuke üksuse tüüp, mis annaks välja pidevalt mehitatud ja toimiva üksuse. või, variant 2., tuleb muuta ajateenistuse süsteemi vana peale tagasi , kus erinevalt praegusest peale väljaõppe lõppu ei läinud üksus mitte koju, vaid asus alles teenistusse. näit. nõuk. armee, saksa bundesveer, miks mitte ka iisrael, kus ajateenistus 3 aastat, mis pikem , kui osades riikides elukutseliste lepingud. näit. bundesveeris oli soomus- jms. spetsialiseeritud üksused mehitatud kolmveerandi ulatuses ja sõja ajal tulid reservistid ja panid 4. pataljoni/kompanii/rühma toimima. meie ajateenistuse süsteem soosib aga lihtsat ja mitte eriti mehhaniseeritud/soomustatud jne. väge. kui meil näit. suurtükiväge õpetatakse välja patareihaaval, siis tankidega see kompaniihaaval tegutsemine ei ole nii tõhus, masinad vajavad pidevat hooldamist ja mädanevad lihtsalt platsil muidu kätte ära. kui aga konserveerida, siis on enne vast sõda läbi, kui nii üksuse väravast välja saab, seni aga on nad seal suureks sihtmärgiks.

see, et soomes-rootsis-šveitsis on armees ka soomusüksused, ei ole veel eriline näitaja, ühtegi neist kaitsevägedest, kes kasutavad meiesarnast ajateenistusemalli, pole veel päris sõjas proovile pandud. ja nagu ma juba kirjutasin, siis teine mall on järgi proovitud, aga sellest me juba loobusime. sest uus mall sobib ju tegelikult minu arust väga hästi suht. piiratud eesmärkidega kergjalaväepõhisele süsteemile.

1) Minu nägemusel on vaid õppeteenistuse süsteem (ajateenistuse asemel) tänapäeval meile kalli võitu, võrrelduna operatiivse ja lahinguvalmidusliku kasuteguriga. Seda saaks parandada juba rahuldavalt kõigile 11 kuu pikkuse ajaga, millest esimesed 6 kuud on paralleelselt allohvitseri või sõduri väljaõpe ning viimased 5 kuud koondõppused + valmidus. Lisaks siis tuleks teenistusse kutsuda 2x aastas - juulis ja jaanuaris. Siis jääks katmata vaid detsember ja juuni, aga sel ajal saab teha RÕK-e. Praegu on ka tegelikult teatud valmidus ajateenijaile isegi ette nähtud, kuid seda on vaid u 2 kuud teenistuse lõpus. Suvel poleks võimalik isegi osasid linnakuid endid efektiivselt kaitsta.
Kõige kallim (per koolitatav) peaks olema mereväe väljaõpe ja seal peaks olem ajateenistus tõesti oluliselt pikem - vähemalt 17 kuud (u 8,5 kuud õpe + u 8,5 kuud teenistus/õppused).

2) Suurtükkide ja tankidega efektiivsel tegutsemisel patareihaaval või kompaniihaaval ega nende platsil mädanemisel pole mitte mingisugust vahet. Suurtükiväe tegevus on küll efektiivsem pataljoni kaupa, kui patarei kaupa, sest efektiivne või jätkusuutlik logistika ja C2 toimib suuresti pataljoni põhiselt ja efekti annab koondtuli.

3) Ajateenijad on suutelised töötama täiesti rahuldavalt nii tankidega, liikursuurtükkidega, kui lahingumasinatega. Peab olema tagatud vaid kõrgetasemeline väljaõpe ja korralik distsipliin vastavates allüksustes. Iseasi, et tõesti ehk ei ole kordagi veel saanud testitud ükski puhtalt reservarmeele tuginev totaalset tüüpi riigikaitsesüsteem. Mina ei julgeks vaid käputäiele palgalistele, pühapäevasõduritele, NATO abi kerjamisele ja kohmaka võitu reservarmeele kogu riigikaitsesüsteemi üles ehitada. Peale paraadide ja demode võiks midagi reaalset ka kodanike unerahu jaoks võtta olla.

Borja kirjutas:

Viiskümmend kirjutas:Eesti on Prantsusmaa kõrval teine riik maailmas, kes saab endale ultramoodsad Mistral 3 raketid, ehk see Karilaid saab väärika vastulöögi

Nagu kõrvalteemas juba öeldud, ajab KARILAID antud juhul täiesti relevantset juttu - sestap ei vaja ta siin ka mingit "vastulööki" (ja kui oled selle vastulöögi mölaga siin oma parteiagendat täitmas, siis otsi endale parem uus foorum).

Ettepanekud Javelinide arvu suurendamiseks ja kõikidele üksustele VSHORAD-i hankimiseks on kindlasti relevantsed, ilmselt ei vaidle sellistele asjadele põhimõtteliselt keegi vastu – alati võiks olla relvi rohkem ja paremaid. Mida aga selliste hiilgavate ettepanekute tegijad võiks antud juhul välja tuua, on:

1. Kui palju nende hankimine (koos vähegi adekvaatsete laskemoonavarudega), kasutuselevõtt ja käigushoidmine maksma läheb (ilmselgelt antud juhul kümned miljonid eurod, kui just ei hangita 40 Javelini ja null raketti nende juurde, ning neid õhutõrjeraketiseadeldisi igasse kompaniisse 1 seade koos null raketiga);

2. Veelgi olulisem: kas ettepaneku esitaja sooviks neid hankeid rahastada tänase kaitse-eelarve väliselt? Kui jah, siis millise teise ministeeriumi eelarverealt ja milliselt tegevuselt see raha võtta?

3. Kui ettepaneku esitaja leiab, et neid hankeid tuleks rahastada tänase kaitse-eelarve seest, siis võiks välja tuua, et mida me siis tänastest tegevustest või arengukavades olevatest asjadest tegemata peaksime jätma? Võimalikud variandid: milline väeosa tuleks sulgeda, kas koondada kuskilt mõnisada tegevväelast-ametnikku, milline plaanis olev hange tuleks ära jätta, milline SA-üksus struktuurist maha tõmmata ja sinna enam raha mitte investeerida, või jätta mingid üksused ilma neile plaanitud DOS-idest?

Kui nendele punktidele mõeldud ei ole, siis on selline ettepanek päeva lõpuks täpselt sama (eba)relevantne kui ükskõik milline teine sarnane mõte (keskmaa-ÕT, rannakaitseraketid, tankid jne).

) Minu nägemusel on vaid õppeteenistuse süsteem (ajateenistuse asemel) tänapäeval meile kalli võitu, võrrelduna operatiivse ja lahinguvalmidusliku kasuteguriga. Seda saaks parandada juba rahuldavalt kõigile 11 kuu pikkuse ajaga, millest esimesed 6 kuud on paralleelselt allohvitseri või sõduri väljaõpe ning viimased 5 kuud koondõppused + valmidus. Lisaks siis tuleks teenistusse kutsuda 2x aastas - juulis ja jaanuaris. Siis jääks katmata vaid detsember ja juuni, aga sel ajal saab teha RÕK-e. Praegu on ka tegelikult teatud valmidus ajateenijaile isegi ette nähtud, kuid seda on vaid u 2 kuud teenistuse lõpus. Suvel poleks võimalik isegi osasid linnakuid endid efektiivselt kaitsta.
Kõige kallim (per koolitatav) peaks olema mereväe väljaõpe ja seal peaks olem ajateenistus tõesti oluliselt pikem - vähemalt 17 kuud (u 8,5 kuud õpe + u 8,5 kuud teenistus/õppused).

No tegevteenistuse süsteem (nt 18 kuud, millest 9 kuud väljaõpped ja teine 9 kuud valmidusülesanded) saab olema veel kallim kui tänane õppeteenistuse süsteem, sest sellega kaasnevad ju ridamisi kulutused kaadri palkadeks, ajateenijate toetusteks, elamiseks, toiduks, varustuseks, laskemoonaks. Õppeteenistuse süsteemi on meile toodud Soomest, kus see oli omal ajal ainus realistlik võimalus saavutada Soome vajaduseks vajalik SA armee suurus (alguses 700 tuhat, praegu vist 240 tuhat meest). Selle süsteemi peamine efekt on rahaline ökonoomsus, et oleks võimalik ülal hoida piisavalt suurt SA armeed ja need ka ära varustada. Selle peamine miinus aga on (ka Soomes) aeglasevõitu reaktsioon ja õigeaegsest eelhoiatusest suuresti sõltuv edukus sõja korral (eksisteerib suur oht, et kui vastane on piisavalt kiire, siis ta lööb võtmeobjektid enne outi ja mobilisatsioon ebaõnnestub).

Enamvähem tänase rahahulga juures teostatav süsteem oleks reservi (vähemalt selle kuuma osa) reageerimisvalmiduse tõstmine tänasest seisust nt mõningate tundideni.
Selle idee peale juuakse mõnes asutuses mitu klaasi suhkruvett, aga lahendada tuleks ka kuuma reservi isikliku varustuse ja relvastuse hoidmine kodudes.
Täna kulutatakse liigselt aega sokkide ja mütside jagamisele ja ega sissekandmata varustusega seltskonna jätkusuutlikkus nt jalgsi tegutsemiseks on teema omaette.
Iisraeli näitel on see reservi kiiresti mobiliseerimine täiesti võimalik, kui väga tahta. Soomlased ka tegelevad praegu analoogsete protsessidega (kuidas kraapida kiiresti osa reserviste kokku, kui midagi ootamatut juhtub).

Mis küsimused Keskerakond on alati laenu tahtnud võtta! Võetakse riigilaen ostetakse veel tankid ja liikursuurtükid samuti, sest Edgari valijale meeldib jõud. Putin isegi kiidab vot on munadega mehed ostavad tanke! Keskerakond ütleb õigustuseks miks mitte riigilaen kui see kõigil ja meie dogmades istuval valitsusel kes laenu ei julge võtta on majanduskasv võrdne Kreekaga kes ennast lõhki laenanud.

Kõige mõttekam on surra vene tanki roomikute all õndsas teadmises, et vähemalt ei jäänud järeltulevatele põlvkondadele võlgasid
Eriti lahe on veel siis, kui loodetud Abrams tanke ei tulnudki ja tankitõrjeraketid lõppesid juba eelmisel nädalal, sest suuremate varude ostmiseks tulnuks laenu võtta
See ongi ju meie ja EV eksistentsi eesmärk - tasakaalus riigieelarve ja Maastrichti kriteeriumite tubli täitmine.

Tulles võlgade juurde - et Eestis pole võlgu, on tubli muidugi.
Ainult küsimus on, kui kaua ümberringi võlgu tegemise keskkonnas me sedasi vastu peame - äkki siis, kui viimane oskustööline on kolinud Soome, laenuga finantseeritava heaolu peale. Ja kui eurotsoon krässib, siis kas meie võlavaba olek meid päästab?

Muide EW ajal allveelaevad ja Spitfired ei oleks tulnud puhtalt kaitse-eelarvest. Eelarvega piirdudes poleks need tehingud kunagi teoks saanud.

Loodetavasti on otsustajatel mõistust paigaldada ka IFV-edele anti-tank laskeseadeldised.

Vähemalt jutu järgi tulevad ka Eesti CV90 peale Javelinid.