Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Kapten Trumm]

Härrased, kategoorilised väided stiilis, et (vaid) "organid" hoidsid kammi kõvasti turjas ja kontrollisid elu räägivad kas nõuka ühiskonna "aluste" puudulikust tundmisest (mida davidsonharaldile võiks rumaluse tõttu andeks anda) või siis teadlikust vahu keerutamisest (mis nii andeksantav enam pole).

Nõuka inimese suhtelise seadus- ja riigikuulekuse (mitte ajada segi -lojaalsusega, seda 1940ndatel "vabastatud" piirkondades ei tekkinud ja seda teati Kremlis suurepäraselt) põhines maast madalast sisse kasvatatud distsiplinaarvedrul, mis algas juba lasteaiast, jätkus koolis ja hiljem sõjaväes/töökohal. Selles süsteemis olid "organid" siiski suhteliselt kolmandajärgulised, asi põhines peamiselt süsteemsel kasvatustööl, kus inimesi kasvatati nii, et nad pidid ootama käsku "ülalt" (nt õpetajalt) ja selle kribinkrabin ellu viima. Selle distsipliini hulka käis ka harjumus küsida "õigeid" küsimusi (ja valesid mitte), käituda "õigesti" jne. Kui seal tekkisid kõrvalekalded, siis tegeles sellega kool (õppenõukogu), miilits ja erikoolid. Ja kui asi läks tollase terminiga "nõukogudevastaseks", alles siis oli võimalik "organitega" kohtuda.

See süsteem oli sügav, lai ja mitmetasandiline - mitte ainult piits, vaid ka präänik (nt tasuta huvitav tegevus ja selle "surumine" kooli poolt, et ei jõlgutaks niisama ringi) ja me ilmselt tänagi veel ei taipa kogu selle ulatust ja eesmärke. Eesmärk oli luua kuulekas ühiskond/kodanik, kes ei kahtleks Kremli motiivides ja teeks mis vaja. Siin ei maksa segi ajada 1940-1950ndaid ja hilisemaid aegu, kus repressioonide ja otsese hirmutamise tähtsus vähenes ja pehmete meetodite osa suurenes.

[Illike]

Aitüma valgustamast meid rumalaid ja uskumatuid! Ilma Sinu valgustavate sõnavõttudeta kobaksime siiamaani pimeduses ja eksleksime oma arvamuste rägastikus. Hea, et mõnel on tohutu kogemustepagas NL-ist. Saame ka meie vanemad kodanikud teada kuidas tegelikult elu käis.

[Z03]

Ega ei tajunud mingit survet küll 80ndatel, kui olin põhikoolis. Lihtsat inimest ikka väga ei luuratud ega jälgitud. Ameerika Häält kuulasime, Soome TV-d vaatsime, jõulude ajal sai kirikus käia (kirikus oli kohal ka klassijuhataja, siiani ei tea, kas tuli jutlust kuulama või "kahtlast elementi" kirja panema), sanktsioone ei järgnenud. Mina olin pioneer, vennad ei olnud, keegi neid selle eest ei töödelnud (võib-olla oli pioneerijuht rõõmus, et nad ei osalenud, ega olid parajad väänikud). Vene võimu kiruti täiskasvanute poolt hirmsasti taga, eriti eakamate poolt, kes Eesti Vabariigis elanud. Kindlasti tajusid survet rohkem tollased "ebalojaalsed kodanikud" ja "julgeolekuriskid" - intelligentsi esindajad ja kellel sugulasi välismaale ära põgenenud.

Minu hämmastuseks kohtasin ma sildistamist ja institutsionaalsel tasandil kiusu ajal ja kohas, millest ma poleks iial arvanud. Seega soovitan mitte elada illusioonis, et praegu on kuidagi vabam. Kui jääd võimule jalgu, siis oota karistust. Võib ju olla, et see toimub kuidagi varjatumalt (telefoniõigus), aga mina kaotasin oma usu ja usalduse küll igaveseks. Ärge norige ka praegu muhku, siis võib rahulikult elada. Nagu Nõukogude ajal.

[AMvA]

Nõuka inimese suhtelise seadus- ja riigikuulekuse (mitte ajada segi -lojaalsusega, seda 1940ndatel "vabastatud" piirkondades ei tekkinud ja seda teati Kremlis suurepäraselt) põhines maast madalast sisse kasvatatud distsiplinaarvedrul, mis algas juba lasteaiast, jätkus koolis ja hiljem sõjaväes/töökohal. Selles süsteemis olid "organid" siiski suhteliselt kolmandajärgulised, asi põhines peamiselt süsteemsel kasvatustööl, kus inimesi kasvatati nii, et nad pidid ootama käsku "ülalt" (nt õpetajalt) ja selle kribinkrabin ellu viima. Selle distsipliini hulka käis ka harjumus küsida "õigeid" küsimusi (ja valesid mitte), käituda "õigesti" jne. Kui seal tekkisid kõrvalekalded, siis tegeles sellega kool (õppenõukogu), miilits ja erikoolid. Ja kui asi läks tollase terminiga "nõukogudevastaseks", alles siis oli võimalik "organitega" kohtuda.

Enda elukogemusest rääkides ei maksa seda kõigile laiendada.
Ei elanud mina küll mingi sisse kasvatatud "distsiplinaarvedru" järgi ja ei teinud seda enamus mu koolikaaslasi. Ja nüüd arhiivist välja nõutud väljasõidutoimik oli päris huvitav lugemine.

[Lemet]

Narkomaania oli Nõukogude Liidus sedavõrd laialdaselt levinud, et 70ndatel lukustati ka valvehaiglates ööseks vastuvõtu uksed. Seda nimelt kalapilguga tegelaste tõttu, kes uksest sisse vajusid ja sedavõrd härga täis olid, et kolme mehega oli tükk tegu väljaviskamisega. Mis teha, ihu nõudis. Aga uksi peeti lukus. Nii keskhaiglas kui ka Marksi sünnituses.

[Kapten Trumm]

Enda elukogemusest rääkides ei maksa seda kõigile laiendada.
Ei elanud mina küll mingi sisse kasvatatud "distsiplinaarvedru" järgi ja ei teinud seda enamus mu koolikaaslasi. Ja nüüd arhiivist välja nõutud väljasõidutoimik oli päris huvitav lugemine.

Kui sa ise muhku norisid, siis väike ime, et mingeid toimikuid peeti.
Meie perel kahjuks tollal välismaal käimise kogemus puudub, polnud sugulasi kes kutsuks ja küllap polnud ka ametikoht piisavalt nomenklatuurne.
Laeks jäid paraku kroonu kulul tehtud komandeeringud Moskvasse VDNH-sse ja paar ekskursiooni Leningradi.

Aga küllap sa ikka teatud distsipliinile allusid, muidu oleks su karjäär kiiresti erikooli ja vanglaga lõppenud ning arhiivist oleks muid toimikuid lugeda. Meie klassis oli ka paar tegelast, kes ühelegi asjale ei allunud ja erikoolis nad ka lõpetasid. Need, kes allusid, on täna enamiks heal järjel.

[AMvA]

Tunnistan üles, et ei olnud vene okupatsioonivõimu pooldaja, nagu siin mõni rusikaga vastu rinda taguja.
Aga selleks, et erikooli või vangi minna pidi ikka otseselt seadust rikkuma - rahvusvärvides lipsu või rinnamärgi kandmine sinna alla ei mahtunud.

[Kapten Trumm]

See pidi ikka väga 80ndate lõpus siis aset leidma. Vastasel juhul peaks seda suurustamiseks.

[AMvA]

See pidi ikka väga 80ndate lõpus siis aset leidma. Vastasel juhul peaks seda suurustamiseks.

Keskkool - 1981-1984

[Avatar]

Noh nii meeldetuletuseks ühest muhunorimisest. Sellest on muidugi asisemaid materjale, aga pole vast vajadust.
https://www.ohtuleht.ee/134908/ain-sepp ... s-piinades

[AndresTy]

Siit ka teemakohane märkus - NLiidus said inimesed juba varases nooruses selgeks elu ja surma mõisted ehk isiksuse eksistentsi ühed põhialused, mida seevastu tänane 24/7 meile ajudesse tambitav fantoomsoroslik euroliberalism igati väärastunuks ning "maailmarevolutsiooni" takistavaks püüab tembeldada.

Sovjeediajal oli kõiges halvas süüdi rahvusvaheline imperialism - nüüd siis on see asendunud muude totrate väljamõeldistega "24/7 meile ajudesse tambitav fantoomsoroslik euroliberalism"

[Kriku]

Toimikuid ei peetud ainult nende kohta, kelle tegevuses mõne kriminaalkoosseisu tunnuseid märgata võis. Selline arvamus on ikka väga naiivne.

[Kapten Trumm]

Sirvisin hiljuti pakki 80ndatel trükitud huumoriajakirjasid Pikker ja seal tundus teiseks vaenlaseks olevat ka alkoholi kuritarvitamine. Pole kahjuks meeles, kas ainut see viinaninasid pilav suund langes ajaliselt kokku Ligatsovi kuiva seadusega (st poliitiliselt tellitud) või oli enne seda.

Mäletan, et meie maapoes oli reegel, et tööpäeviti sai alkot osta alates kella 14.00-st, vastasel juhul poleks mehed tööd teinud, vaid juba hommikul jooma hakanud. Selliselt õnnestus siis ikka normikohasest 8-tunnisest tööpäevast 5-6 tundi kätte saada, sest ega pudelikaelast rüübanud traktoristist erilist töölooma enam polnud. Ja ega alko müük õhtul poleks ka päästnud - siis jäi selgeks saamiseks aega napiks ja valutava peaga tegelased oleks hommikupoolikul juba poe ukse taha peaparanduse järjekorda võtnud.

[Kapten Trumm]

Toimikuid ei peetud ainult nende kohta, kelle tegevuses mõne kriminaalkoosseisu tunnuseid märgata võis. Selline arvamus on ikka väga naiivne.

Siiski "organite" kaadri ja uuritavate suhe oli vägagi kõvasti uuritavate poole kaldus, mistõttu polnud, pakuks isegi poole elanike kohta reaalsete toimikute, mitte pokasuhha pidamine, kuigivõrd realistlik. Ja tollal polnud ka taolisi tehnilisi võimalusi suure info läbi töötamiseks nagu täna on - see kõik tähendas, et kellegi järgi nuhkimine oli tunduvalt töömahukam.

Seda, et peeti toimikuid kompromaadi mõttes ja see oli süsteemne, on arusaadav, siiski mõnevõrra kahtlen, kas kuskil rajoonikeskuses elav polikliiniku arst või mööblipoe juhataja võisid erilist huvi pakkuda, pigem "igaks juhuks" taoliste asjade tegemine on seotud ametiposti kõrgusega ja mida kõrgem, seda rohkem ja tõenäolisemalt seda tehti.

Arvan, et keskmine homo soveticus hoiti vaos eespool kirjeldatud pehmete meetoditega ja kui sa ise liigselt ei esinenud, oligi ülimalt vähetõenäoline, et sinu jõululaupäevane kirikuskäik või Ameerika Hääle kuulamine "organeid" eriti huvitas.

[Kriku]

Stasi arhiivis oli näiteks üle 5 M toimiku. Ma oletan, et need on säilinud toimikud, st. ca 1/3 tegelikust. DDR rahvaarv oli 1990. aastal 16,1 M (suur osa toimikuid oli surnute kohta). Mingeid tehnilisi takistusi sellises mahus arhiivide haldamiseks ei olnud.