www.militaar.net

Minuarust veoautojalaväe suurim oht on varitsused (millega on väga lihtsalt võimalik aega viita) ja kaudtule/õhurünnaku kaela saamine.
Ainult 7,62 tulevaritsusi koos mõningate tõkete-asjadega on vastane suuteline korraldama hulgal, mis muudab liikumise probleemiks.
APC-dega varustatud jalavägi on ohtlikus piirkonnas lihtsalt mobiilsem.
Vastase soomusega otsekontakti ronimine pole õige APC taktika (ka Paside puhul on see nii).

Tootearendus kohe käima läinud suure hooga.
Eks igale probleemile saab leida ka mingisuguse optimaalse lahenduse. Kas füüsilise kaitse või eridrilli.

Maha panduna punkrina:
Ehitada väliskülgedele restidest põhjata "topeltseinad" kuhu siis kohalikku raskemat mateeriat sisse kühveldada. Ja mida lihtsam maskeerida oleks.
Liikuma hakates vajuks see raskem mateeria põhjast välja.
Võibolla võiks selline rest ka RPG lendlaengut viilutada?

Sadulas liikudes:
Kas soomustada kuulide vastu ainult laskeavade kõrguseni? Kasutaks lisa kergsoomust valitud kohtades, lagi ja uksed? Mujalt piirduks killukaitsega?
Ja ega kasutakski asja magistraalteedel koldesse liikumiseks, ümberpaiknemiseks. Kui pinnas pehmeks läheb siis ei peaks sihtpunkt enam kaugel olema. Jalavägi teeb oma jalaväe asja, hüppab maha ja hargneb. Ongi tonn, kaks või isegi 3 maas.
Punkrisse jääks ainult mingi suurema tulejõu operaator.
Kõike ei pea soomustama ka, seljakotid võivad vabalt kuskil väljas rippuda.

Vaimusilmas näeb igaüks kindlasti mingit oma asja praegu.
Ja igaüks näeb asja vastavalt oma vajadustele ja ehk ongi nii õige, et iga mees saab ehitada omale selle asja mida tal vaja on.
Kas peabki nii ühe lauaga lööma?
Ja kas see punker nii karumustikas peabki olema, võiks olla rohkem soomustatud?
Mõnel jällegi ongi just sellist karumustika punkrit vaja mis oleks kerge.

Eks ta üks rahvusromantiline soomusrongindus ole...

Ja noh, kui sul ikka seda apc-d võtta ei ole siis oleks mingi selline lahendus parem kui mitte midagi.

Ongi kuidagi pikalt ses rahvasoomuki teemas pausi peetud...mitmas ring nüüd siis minema hakkab, neljas või viies? Mul on juba järg sassis.

On jah päris mitmes ring, otsisin oma ammu-pläkerdatud ja siin militaarnetis esitletud soovõimekuse pildi välja.
http://www.lap.ttu.ee/pagan/mil/soovoimekus.jpg

See multilifti alus on nagu tühi molle-plaat. Üks toode sobib paljudele ja paljude toode sobib ühele. Konkurents, efektiivsus, toodangu varustuskindlus, arendustegevus, vahetusvõimalus.

Näljane mõtleb ikka leivast.

Borja kirjutas:

Koos Mistral rakettidega tarniti Eestisse ka MBDA poolt toodetud MILAN tankitõrjesüsteemi laskemoona..

Panin tähele, et ingl.k wiki on tiba pooletoobine neid MILAN-rakette listides.. prantsusekeelne aga oluliselt parem

Variantes [modifier | modifier le code]
Milan F1 : 1 charge, charge creuse (1972) calibre 103 mm, traceur pyrotechnique.
Milan F2 : 1 charge, charge creuse (1984) calibre 115 mm, traceur pyrotechnique.
Milan F2A : 2 charges creuses en tandem (1993), traceur pyrotechnique.
Milan F3 : 2 charges creuses en tandem, lampe à éclats.
Milan ER : missile à portée allongée à 3 000 m, létalité renforcée.

Huvitav artikkel, kus kajastatakse ka Eesti javelini ostu. Viimane lause seal oli päris humoorikas:

Given that the Estonian request was significantly larger than the Lithuanian one, the fact that they are valued at the same amount is something of a mystery.

http://www.janes.com/article/56792/lith ... k-missiles

Borja jõudis suurepärase avastuseni. Saabunud Milan rakettide partii annab Milanitele seinisest suurema võime võidelda põhitankidega. Seni relvastuses olnud rakettidel puudus tandemlõhkepea, nüüd on tandemlõhkepeaga raketid Milan F2A näol olemas...HIP-HIP-HURRAA!!!

Sellest EKJ mobiilse bunkri teemast, oh kui väga mulle meeldib selline väike tootearendus soomuskaitse ja rahvasoomuki teemadel, ilmselt jätkuvad need arutelud kuni suurema koguse MTLB või miks ma mitte soomlaste uue MISU hanget. Sattusin mina nädalavahetusel jalutuskäigul nägema 2 avalikku kohta paigutatud merekonteinerit, suurem paistis silma järgi see 20-jalane olevat, väiksem ehk pool või isegi kolmandik sellest. Käisin siis vahtisin ja koputasin niipalju kui võimalik oli. Konteineri raam on silma järgi 4 mm karprauast, mis peaks ideena kahekordsena olema päris killukindel, kuid küljed on paksemast plekist, mis kõmises koputades päris kurjakuulutavalt õhukeselt. 20-jalane konteiner tühjana kaalub natuke üle 2 tonni ja seal on 14 ruutmeetrit põrandapinda ja mahtu 28 kuupmeetri jagu. Ilma laskekatseta võiksin küll eeldada, et tavaline merekonteiner ei ole kindlasti killukindel, kuid meie bunkrid UMB 1 (universaalne mobiilne bunker) peavad olema ilma täiendusteta vähemalt STANAG 4569 Level 1 ehk suutma taluda 5,56 ja 7,62 NATO tabamust ja miinikildusid. Bunkrite ehitamiseks tuleb eeskujuks võtta olemasolevad majutusbunkrid ning UMB 1 peab olema vähemalt 2 erineva mudelina. Baasmudel siis Level 1 kaitse ja vaatlusavade ning laskeavadega igas suunas. Kuulikindla klaasiga aknad, isegi kui need on väikesed, teevad asja kalliks ja suhteliselt raskeks, pigem luugiga suletavad avad iga seinas. Põhimudel on siis väärtuslikuma varustuse ja laskemoona hoidmiseks, et seda ladustamise ja transpordi ajal ei saaks juhuslike kildudega kahjustada, samuti saab seda kasutada majutusbunkri, staabibunkri või meditsiinibunkrina. Kindlasti peavad iga konteineri küljes olema kinnitused lisasoomuse jaoks ning hunnik tuhje liivakotte või võrgust lisakaitse toormaterjali, et saaks lisakaitset ehitada vajadusel liivakotte või võrku liiva ja mullaga täites. Teine versioon ehk soomuspunker oleks lisasoomustatud külgede ja katusega, et neid paremini kuulide eest kaitsta. Näiteks Level 3 ehk kuni 7,62 NATO AP kuul. Selleks on vaja katta seinad väljast vähemalt 1 m kõrguseni ehk istudes/põlvelt laskuri jagu lisasoomusplaatidega, samuti katus peab olema tugevam, vähemalt 122 mm kildmiini otsetabamuse jagu. Muidugi on venelastel igal soomukil vähemalt 14,5 mm raske KP peal, kuid selle eest soomustamine muudab bunkri väga raskeks, pigem ehitaks sinna ümber liivakottidest lisakaitset, mis vajadusel maha jäetakse. Soomustatud bunkrid saab kasutada näiteks kontrollpunkti ja tähtsamate objektide kaitseehitisena, kaitseb meeskonda väiksemate kuulide ja enamike kildude eest. Palju selline bunker maksta võiks, ma ei tea, kuid lisasoomus peaks olema kindlasti modulaarne, ehk koosnema tükkidest, mida vajadusel saaks asendada ja eelistaks materjale, mis on terasest tugevamad kuid oluliselt kergemad.

Selle bunkrifantaasia allikaks saanud EKJ uued konteinerveokid on väga huvitavad, loodetavasti neid ostetakse juurde ja olulistes kogustes. Hetkel oli juttu, et 12 veokit jagatakse 2 brigaadi vahel, seega mõlemad brigaadid saavad 6 masinad ehk terve rühma. Masinad on peamiselt kütusevaatide vedamiseks ja kui hetkeks mõelda, kui palju 1 breigaad suudab ööpäevad diislit põletada, siis on selge, et need veokid on 24/7 kütuseautona kasutusel ja muud kasutused on pigem teoreetiline mõttearendus. Loodetavasti on nendele masinatele ette nähtud topeltmeeskonnad, sest inimesed ei jaksa 24/7 töötada. Loodetavasti tuleb neid masinaid ka juurde, näiteks 12 masinat iga KL maakaitsepataljoni kohta kogu seda varustuse mäge liigutama, mida 1 suur pataljon või selle baasil formeeritud kompanii võitlusüksused vajavad. Siis oleks võimalik ka kõige kriitilisematesse teeristidesse mõned soomustatud punkrid valmis viia.

Eesti saab sõbralikult riigilt poolmuidu 35 toetussoomuki kered
http://www.postimees.ee/3455961/eesti-s ... muki-kered

Selline kodumaine low budget - Pimp My Ride projekt on minu arust küll õige äge!

Viiskümmend kirjutas:Selline kodumaine low budget - Pimp My Ride projekt on minu arust küll õige äge!

Tjah, paneb mõtte liikuma
Pelgalt tehingu hinda vaadates ja täpsemat tausta teadmata arvan, et oleks võinud kogu kupatuse, ehk 70 tk ära tuua.

WellEnd kirjutas:Eiei, tuleb hoopis 90, mitte 35 masinat.

Noh rõõm on tunnistada et me kõik eksisime ja ikkagi tulevad lisasoomukid, pealegi cv90 kerel.
Ehk kehtib see ka paljude teiste siin heietatavate teemade kohta, kus heietajad tegelikult ei teagi mis reaalselt telgitagustes plaanis ja käsil on või ei ole.

Huvitav, kas sinna peale tulevad siis miinipildujad, tt-raketid ja mistral?

Huvitav,kes Eesti tootjatest on näiteks võimelised sellise Patria miinipildujatorni valmis ehitama või näiteks torni tankitõrjevahenditele.
Läänest vast Soome kohe hõõruks käsi ja poolakad ka teeks asja ära.

AK vastavas uudises kinnitati, et mingil juhul sinna mingeid relvasüsteeme ega torni ei paigaldata . Piilusin huvipärast ka selle uudise Delfi kommentaare, oh õudust .

Hmm, kui sinna relvasüsteeme ei kinnitata, mida nendega siis tegema hakatakse?