Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Martin Peeter]

Eks see siinse NATO kontingendi vastuhakkamine sõltu minu meelest ka natuke praktilistest asjadest ehk, kui palju on neil šanssi sõdida sel moel, nagu nad on harjutanud. Päris omi mehi nagu lambaid lõigata lasta ei taha ükski riik. Ma jõuan jälle puuduvate võimete ja Patriotideni.
Siiski ärme alahinda kevadel tulevat - hakkab looma. Ning isegi, kui juhtubki kõige hullem ja nad jäävad kõrvale, ei kujuta ma ette sel juhul Tapa ja Ämari pommitamist. Kui diil tehakse, siis oleks see ikka täiesti ülearune risk Venemaa suure slämmi väljamängule. Gruusias vaatasid venelased väga, et mitte ühelegi ameeriklasele pihta saada - seal oli 1000 USA sõdurit sõja ajal. Aga Tapal teatavasti ...

[Martin Herem]

Ma pole ammu enam "peavoolupropat" saanud esitada, nüüd on paras aeg.
Huvitav milline peaks olema see hübriidne agressor, kes suudab Eesti Kaitseväge kottida ja samal ajal jätta ükskõikseks liitlaste üksuseid (valitsusi). Mina ei kujuta sellist ette.
Ja kahtlemata huvitab mind Borja kahtluse: ... et mitmeriigipataljoni väljapannud riigid ei pruugi ka parajasti avalikku suurt sõda soovida ega kavatsegi oma üksus(t)ele tulekäsku anda ... alused. Mis siis on täna siia tulevate üksuste National Caveatsi eeldamise või kahtlustamise põhjuseks? Mõne poliitiku või riigijuhi väide? Või hoopis mingi kogemus, mida sa tänasesse päeva ja keskkonda üle tahad kanda?
Ka mina arvan, et UK tank ei tulista pearelvast, kui kuskil lendab molotovi kokteil. Kuid selle vastu pole meil ju tanke vaja.

[Martin Peeter]

Endine Kamina kantsler, mitu huvitavat avaldust teinud.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=76204397

http://uudised.err.ee/v/arvamus/9fab7cd ... se-tanaval

Täna ei kipu nagu uni tulema, sest kaalul on meie jaoks väga palju, aga me ei saa sinna ise midagi teha.

[Tommi]

Minu prognoos on, et kui liitlaste arv siin suureneb, saavad kohe hoogu juurde igasugu vahejuhtumid. See pole sugugi mitte juhuslik, vaid neid initsieerib vastane süsteemselt, eesmärgiga külvata meie ja liitlaste vahele usaldamatust.

Venelased ei jäta siinkohal mõistagi ühtegi võimalust kasutamata, kuid vahejuhtumeid tuleb ka ilma nendeta. Kui ikka veel 1000+ briti poissmeest siia püsivalt elama tuua, siis ega igasugu jamad ennast kaua oodata lase.

[Mercurius]

Saavadki kohalikud (slaavi) kaunitarid võimaluse: vormis Britt ikka parem, kui kohalik topsisõber...

[madiss]

Pole neid slaavi kaunitare seal kusagil, tänapäeval maailm valla ja võimalused palju avaramad.

[London Bridge]

Postimees edastab välismeedia kajastust nii:

(Zeit hoiatab artikli lõpus, et venemeelne peaminister võib mõjutada NATO missiooni.)

Just nüüd ei saa Zeiti saidile ligi, et näha kas tegemist on oletusega Ratase meelsuse kohta või vihjatakse liitlaste poole.

[Martin Peeter]

Parfraseerides Allmanni: vene tankid on sisenemas Vilniuse tänavatele.

Mis selle Taavi ja reformikate järele nutta. Aastal 2014 tegid nad koos sotsidega raske juhtimisvea jättes iseseisvasse kaitsevõimesse panustamise samale tasemele. 2015 asus IRL selle kambaga kaasa määgima. Mart Laari teene on 2% SKT-st ja see natuke IRLi rehabiliteerib, sest selle najal me ujume, kuid tema on kahjuks juba kõrval.

Trumpi võit võib tähendada, et kõik NATO garantiid võivad käivituda palju aeglasemalt, kui nad ikka üldse säilivad. Lohutada ennast Kongressi ja Senatiga ju võib, aga meenutagem ikka Ukrainale relvaabi andmist, mille on blokeerinud president.

Kui USA-s lähevad tööle sellised protsessid, nagu kirjeldab neid Jüri Luik, siis see ei ole väga hea juhtimissituatsioon käsu andmiseks venelastega kriisi lahendamisel:

http://www.postimees.ee/v2/3903149/juer ... idu-korral

[kaugeltuuriv]

Minu prognoos(annaks jumal,et ma eksin) aga Putjal on nüüd võimalik teha esimene ja korralik käik.
Laks Ukraina pihta ja selle varjus kas Lätile või Eestile rohemehikesed,ajaraamis ca.6 kuud.
Luik tõi ära ohtliku momendi,Trumpi välisnõunik on Gaspromi palgal,seega saavad nad infot otseallikatest.

[HeiniR]

Kaugeltuuriv: Laks Ukraina pihta ja selle varjus kas Lätile või Eestile rohemehikesed,ajaraamis ca.6 kuud.
Luik tõi ära ohtliku momendi,Trumpi välisnõunik on Gaspromi palgal,seega saavad nad infot otseallikatest.

Varem on Ukraina osas olnud pidevalt hinnangud, et põhiline sõdimise aeg jääb ikkagi suveperioodi.
Veelgi vähem usutav on see, et Gazpromis töötanud tegelane hakkab USA riigisaladusi Venemaale lekitama. Kuna see on nii laialt levinud info, siis pigem peaks Trump ja ta tulevane meeskond eriti pingutama, et saada lahti arvamusest ala venelaste agent istub USA tähtsaima nõuniku toolil. Kui Trump arvab, et ta on hea läbirääkija, siis kuidas ta läbi räägib kui venelased tema kõiki samme ette teavad?

[kaugeltuuriv]

Minule on jäänud küll selline mulje,et Trump ei ole hea läbirääkija,kui keegi talle vastu vaidleb siis ta lihtsalt sõimab oponendi läbi.Selline direktori tasemel kodanik aga mitte riigi juhtimist jagav ja rahvusvahelist olukorda jagav isik.
Ta ei tea vist isegi seda,kus Eesti asub.
Ja väljaspool teemat õeldes,siis kõige ägedamad lahingud Ukraina konfliktis Debaltsevo pärast toimusid just talvel,kui maa külmast kandis.Piiga mul Ukrainas ja seal nüüd krõbe külm,varsti maa nii tummine,et raskem masin ilusasti kannab

[Leo]

Tapal on 5000 elanikku, nii et koikidele liitlastele sealt meelelahutust ei jätku, ja ega paljud ajudega naised mingit liitlaste pohiharidusega reameest eriti ei viitsigi vaadata. Vahejuhtumid tekivad peamiselt selletottu, et arukusega mitte liiga palju koormatud reakoosseis tegeleb vabal ajal peamisel joomisega Tallinna ja Tartu kortsides ja siis on venelastel sealt lihtne uudisnupukesi treida, kuidas liitlased kohalikke naisi käperdavad ja avalikku korda rikuvad. Samas loodusjoududega ei ole moistlik voidelda ja kui 1000 EKV ajateenijat linnaloale lasta, siis moni neist ikka arestikambrisse voi esmaabisse laekub, seega see on asjade normaalne seis, kui noored härjad linna peale lahti lasta ja selle pärast ei peaks liigselt pabistama.

Hoopis huvitav on see, et nyydseks on kindel, et USA uus president on Trump, kes kapitalistina on väga paindlik diili tegema kellega iganes, kui ainult hind on hea. Kuidas see muudab USA välispoliitikat, saame näha, kuid minul mingit head tunnet kyll ei ole.

[HeiniR]

Trump ei ole hea läbirääkija,kui keegi talle vastu vaidleb siis ta lihtsalt sõimab oponendi läbi.

No seda tahaks tõesti näha, kuidas Trump Putjal näo täis sõimab

Pigem nõustun selle viitega Trump teemas, et ega venelastele ka see teadmatus väga ei meeldi. Kergem on sigadusi korda saata seal, kus reeglid ja seega ka tulemus teada.
Vähemalt on hetkel nii, et mõlemal pool on alfaisased ja neist ei pruugi tegelikkuses sugugi nii head sõbrad saada kui mõned arvavad. Elame näeme.

[ermot]

Tjah, ja võimatu sai teoks. Nüüd võiks meie asjatundjad olla väga ettevaatlikud erinevate hinnangute andmisega Trumpi mõjust meie kaitsevõimele. On nagu on, võtame teadmiseks ja reageerime vastavalt. Enam pole aega nutulauluks, vaja tegutseda- Eesti kuidagi Trumpi ees olevale kaardile tuua ja oskuslikult meenutada, et eelmine president (kelle antud lubadusi hilisemad presidendid hea tava kohaselt murdma ei kipu) pidas mingil arusaamatul kombel Tallinna vabadust sama oluliseks kui Berliini või Pariisi oma.

NATO suunas mina isiklikult midagi pöördelist Trumpi pooltei usu. Ma ei tea kedagi, kes teaks poliitikut, kes ise endale on eesmärgiks võtnud oma võimu vähendamise. Poliitik läheb võimu teostama- esiteks peab ta seda väga tahtma ja teiseks peab võimu võtmise tulemusena tekkima isikule mingisugune võimekus midagi teha. NATO on üks USA olulisemaid tähtsusega välispoliitilisi tööriistu lisaks majandusvõimule ja miks küll peaks üks võimuihar sellest loobuma?

Jah, turvalisuse priileiva söömise aeg on Euroopas nüüd ilmselt läbi. Nagu seda elegantselt sõnastas George Lucas: miks peaks 300 miljoni elanikuga USA kulutama oma resursse, et kaitsta 500 miljoni elanikuga Euroopat? Selles mõttes ei saa ma aru EL armee loomisega seotud paanikast: kas see hakkab asendama NATOt? See ei ole vältimatu eeldus ja need kaks võivad omavahel tekitada pigem sünergiat kui kuulutada üksteisele vältimatut kadu. Päris nutikas infoop, kui see ei ole erakordse lühinägelikkuse ere ilming. USA-l ka rohkem vabadust oma poliitikat teostada teistes maailma osades, võidaks nagu kõik. Risk on siinjuures muidugi see, et Euroopa riigid lähevad omavahel kaklema, aga selle riski peame ilmselt endale võtma.

Meenutuseks veel niipalju, et Bush Noorema teise ametiaja alguses spekuleeriti palju tema orienteeritusest USA-le ja EL suunalisest välispoliitilisest suutmatusest. Fakt on see, et tema valitsusajal võeti Eesti NATO-sse ja lõppkokkuvõttes kujunes kõik meie jaoks palju soodsamaks arvatust. Naljategemine on selleks korraks läbi, Trump peab nüüd oma kohustusi tõsiselt võtma hakkama. See aga on juba hoopis teine väljakutse kui valimisshowd teha, eriti temasugusele väheste poliitiliste kogemustega mehele. Kuidas see anekdoot kõlaski: laps küsib isalt, mis asi on poliitika? Isa mõtleb ja küsib siis vastu: kas sa sääse meheaud oma silmaga oled näinud? Poiss raputab pead. No vaat, õpetab isa, poliitika on sellest veel peenem asi. Eriti siis sajandeid toiminud demokraatia korral.

Fakt on see, et USA poliitiline eliit, kes on siiamaani suutnud olukorda enam-vähem kontrollida, kukkus seekord läbi. Mehel on selge mandaat olukorda muuta ja vaatamata kaasnevale teadmatusele võiks olukorda sõnastada nii: parem väljas kui sees. Ehk kui kasvav kodanike rahulolematus poleks nendel valimistel saanud Trumpi kandidatuuri kaudu välja ventileeritud, oleks sisemaise olukorra kontrollimine osutunud hiljem veelgi keerulisemaks. Hiinlaste elutarkust korrates: inimesed on nagu vesi: nad võivad sind kanda nagu laeva, aga võivad sind ka ära uputada. Me võime kurta selle laeva uue kapteni üle, aga laev on kindlalt vee peal ja see on vahest olulisemgi.

Meie jaoks tuli kapteni muutus muidugi ebasobival ajal. Tekkinud teadmatus ja ebakindlus lausa kutsub Putinit senikehtinud piire kompima ja uusi avanenud võimalusi proovima. Loodame siis, et senised ettevõtmised (milles ma Obamat sugugi ei alavääristaks vaid seetõttu, et ta efektsetele sõjalistele operatsioonidele eelistab kaudsemaid, kuid vaat et tõhusamaidki meetmeid) Vene ohu vähendamiseks on olnud piisavad, et vahepeal lausa kosmilistesse mõõtudesse kasvanud imperiaalset enesekindlust vajalikesse raamidesse suruda. Putin on hea taktik, aga see kipub olema ka kõik. Sun Zi tarkuseteri kasutades: "Strategy without tactics is the slowest route to victory. Tactics without strategy is the noise before defeat." (Strateegia ilma taktikata on kõige aeglasem tee võiduni. Taktika ilma strateegiata on müra ennem kaotust).

Me peame kuidagi leidma mooduse, kuidas võimalikust hoobist pääseda, nüüd ja praegu. Mõne aja pärast ehk pole enam lööjat, st. aeg töötab meie kasuks.

[Roamless]

http://ekspress.delfi.ee/intervjuu/mart ... d=76196015

Martin Herem: Loodan, et sõda ei tule. Ka võidukat mitte.

Kaitseväe peastaabi ülem kolonel Martin Herem on mees, kes arvutab ja mõõdab Exceli tabelis, mida meie kaitsevägi vajab, kas tanke või suurtükke või hoopis õhutõrjet. Nüüd räägib ta Ekspressile, mida me saame ja mida me ei saa.

Hiljuti ajakirjale Sõdur antud intervjuus ütlesite, et oleme oma 2 protsendiga SKTst üsna piiri peal. Sain sellest aru nii, et suudame olemasolevat ülal pidada ja võib-olla midagi juurde osta, aga suure hüppega toime ei tuleks.
Õigus. On ka lisatud, et mingid asjad on mõttetud ja kaotame nad siis ära. Mina ütlen, et kui midagi ära kaotaks, siis see eriti ei toidaks.

Kui Mart Laar oli kaitseminister, räägiti, et peame oma kaitseväega liikuma proportsiooni poole, kus kolmandik eelarvest oleks investeeringud, kolmandik personalikulu, kolmandik jooksvad kulud. Mis on seis praegu?
Protsent siia-sinna, aga nii umbes ongi. Hoiame neid proportsioone.

Riho Terrase ametisse astumisel olevat kaitsevägi olnud põhimõtteliselt pankrotilähedases seisus. Mida see tähendab?
Ühtegi olemasolevat süsteemi pole vähendatud võrreldes eelmise kaitseväe juhataja ajaga. Küll oli meil paberil palju asju, mis tänaseks muutnud. Paberil oli meie sõjaaegne kaitsevägi 40 000 meest, praegu on 21 000 (uue arengukavaga kasvab 25 000 peale).
Nii suured arvud tõid kaasa selle, et kogu aeg tuli osta mingeid püsse ja pükse ja autosid, aga tankitõrjerelvadele moona enam osta ei jaksanud. Paberil olid granaadiheitjad, aga moona nende jaoks – utreeritult – oleks olnud üks rakett ühele heitjale.
Suur hulk investeeringuid lähebki praegu laskemoonale. Tankitõrjerakett ja õhutõrjerakett on kallid asjad.

Kuulsin, et kui tulid Javelinid, siis alguses näidati neid rõõmuga, aga viimasel ajal neid enam ei näidata, sest muidu mõni ajakirjanik jälle kirjutab, et näe – üks pauk ja ühe lasteaia raha läks.
Koos käibemaksuga maksab selline rakett umbes 100 000 eurot. Sellepärast me lasemegi neid suhteliselt vähe ja hoiame juhuks, kui tuleb mõne miljoni eurost asja, nagu tank, puruks lasta. Siis muutub rakett väga odavaks.

Pean kogu aeg kordama, et keegi rääkis ja kusagilt kuulsin, sest mul endal ju riigisaladuse luba pole, aga kaitseväes on või oli laskemoonaga nutune seis. Kirjutasin, et näiteks Eesti kaitseväe suurimale, 120 mm miinipildujale on moona nii vähe, et sõiduauto pakiruumis võib ära vedada.
Kaitseväes käis selle peale suur arutelu, kui suur on üks pakiruum. Kindel on see, et 120 mm moona ongi vähe, aga kindel on ka see, ja mina panen käe südamele, et mitte nii vähe, mida ühes sõiduauto pakiruumis saaks ära viia. Aga tunnistan, et võrreldes vajadusega ja laoseisuga võib seda pakiruumitäieks nimetada küll.

Kas räägime minevikust või on see tänane seis?
Räägime minevikust. Üks laev tuli ja üks teine laev tuli veel. Ma täpselt ei tea, aga minu jaoks on oluline, kui moon on üksustele määratud ja saab harjutusi teha. Ma tean, et aasta lõpuks on enamik moona käes, võiksime uhke lahingu maha pidada.

Eestis pole kunagi tõsimeeli arutatud hävituslennukite või allveelaevade ostmise üle, küll aga on arutatud tankide, liikursuurtükkide ja keskmaa-õhutõrje ostmist. Kas neist kas või üks mahub kaitse-eelarvesse?
Jah.

Aga kaks? Või kolm.
Ei mahu. Selle kahe protsendi sees vaatame liikursuurtükke. Läti ja Soome on samuti neid hankimas ja oleme nende tegemistega kursis.

Kui kahe protsendi sees saame liikursuurtükid, siis keskmaa-õhutõrjet ja tanke enam ei saa?
Tehke ise rehnung. Mina neid teen. Tankikompanii (umbes 15 tanki, lisaks muud sõidukid) maksab umbes 30 miljonit aastas, see on ülalpidamine ja aastate peale laiali jagatud väljaostuhind.
Leedulased ostsid hiljuti keskmaa-õhutõrje, see on avalik info. Üle 100 miljoni euro eest said nad vist neli laskeseadet, kaks radarit ja kaks tulejuhtimissüsteemi.

Hiljutises intervjuus ütlesite, et teil on Exceli tabel võimekustest, mida on väga vaja ja mida ilmtingimata vaja pole. Mis seal tabelis on?
Õhutõrjet on kangesti vaja. Kuid arvutame edasi. Vaja on väga, aga raha jätkub ainult mõnele tulesüsteemile. Mis me selle eest saame? Saame õhusõidukite vastu ära kaitsta kõik oma väeosad, aga Stenbocki maja näiteks me enam ei kaitseks. Ka väeosasid saaksime kaitsta ainult seni, kui need on paigal. Ja ainult lennukite, mitte rakettide eest.

Samas, selle raha eest võiksime osta meeletult palju suurema tankitõrje. Või äkki on kasulikum osta hoopis jalaväe lahingumasinad?
Exceli tabel põhimõtteliselt näitab, et me ei osta asju ainult selle järgi, kui hädasti meil midagi vaja on. Peame ka vaatama, kui palju maksab, kui hästi sobitub meie süsteemi, kas saame kohe tööle panna. Või äkki saavad liitlased selle võime asendada?
Ja siis ühel hetkel õhutõrje, mis siis, et seisab Exceli tabelis soodal positsioonil, polegi enam nii prioriteetne. Karm värk.

Te ütlete, et on jubedalt vaja, aga kõik on nii kallis, et me ikkagi ei saa seda?
Jah, seda esiteks. Teiseks, ma vaatan meie viimaseid arvutusi ja lähen siin küll poliitiliseks, aga üks presidendikandidaat pakkus välja moodustada suuremad brigaadid ja rohkem brigaade. Mina ütlen, et selleks on põhimõtteliselt vaja 10 protsenti SKTst. Siis võiks tunda end suhteliselt kindlalt ja ma arvaks, et siis on Venemaal ikka liiga kallis meiega tüli norida.

Aga 10 protsenti on ulme?
See ongi ulme. Aga kõik, kes ütlevad, et ilma keskmaa-õhutõrjeta sõdida ei saa, vaadaku ISISst. Neid pommitatakse juba kaks aastat, aga nemad ja muud mässulised sõdivad ikka edasi.

Mida meil ilmtingimata vaja ei ole?
Augustikuus vaatasime struktuuri koos ohuhinnangutega üle, kas on midagi kokku hoida. Vastus: pole mõtet. Võtame näiteks miinijahtijad ära, aga mis tuleb asemele? Olen isegi mitmes asjas ümber mõelnud. Viis aastat tagasi arvasin, et miinijahtijate ost ja Ämari ehitus olid vead – tohutult kallid, vähe saame vastu. Praegu ma näen, mis kasu oleme saanud.

Kas tihti tuleb teha valikuid, et kas rohkem ja nõrgemaid relvi või vähem ja paremaid relvi?
Tunnistan, et sõjateadus on meil alles lapsekingades, aga meil on operatsioonide analüüsid, kus simuleerime, modelleerime ja kasutame matemaatikat. Meie tänased sõjamängud ja matemaatika on natuke kohvipaksu pealt tehtud, aga need on meile öelnud, et mõistlikum on sõdida CV90te kui väiksema arvu tankide või suurema arvu Marderite või ¬BTRidega.
Me teame näiteks, mis juhtus kolmekordses ülekaalus vastastega Norra CV90te vastu.

Mis siis juhtus?
Scoutspataljon, lätlased ja leedulased etendasid Lätis Adažis seda kolm korda suuremat vaenlast. CV90te vastu oli neil sama palju võimalusi kui lumepallil põrgus. CV90 tulistab 700 meetri kauguselt sõidu pealt laske A3-suuruse pinna pihta ja seda ka siis, kui sihtmärk kiiresti liigub. Piltlikult – CV90 sõidab ja sihib sind kogu aeg otsa ette. Kvantiteedis võibki olla oma kvaliteet, aga valikute tegemise korral ütlen alati: näidake matemaatikat.

Käisin mõni aasta tagasi ajakirjanikuna Kevadtormil. Mäletan, et Läti elukutselised mängisid vastaseid ja meie ajateenijad tegid neile lõdvalt ära. Aga mäletan ka seda, et ühel hetkel side ei töötanud ja ühendust peeti mobiiltelefonidega, mida tegelikult vist ei tohiks.
Ei, seda ei tohiks.

Siili või Kevadtormi puhul avalikkus ei saa aru, mis läks hästi, mis halvasti. Pressiteatead ütlevad enamasti, et kõik läks hästi… Päriselus pole kunagi nii, et kõik läks hästi või kõik halvasti.
Ütlen ausalt, et viimastel aastatel on hästi läinud asju rohkem. Mis puudutab mobiiltelefone, siis ühel hetkel võtame ka sõjas need välja.
Viimased kaks aastat oleme mobiiltelefonidega sõda mänginud. Oleme kompromiteerinud õppustel osalevate inimeste mobiiltelefone. Kui sul mobiil on sisse lülitatud, saad sõnumi ja sõnum peab olema „isuäratav“, et loll inimene läheks vastusõnumit saatma – siis ta on põhimõtteliselt meil sihikul.
Või kui näiteks Scoutspataljonile tuleb sõnum, et probleem on päevaraha välja maksmisega, võtke ühendust staabiga, siis järgmised kaks tundi tegeleb staap lahingu juhtimise asemel fantoomsõnumis olnud info tagaajamisega. Teeme kõike: infomüra, õngitsemist, sihtmärkide leidmist, moraali halvendamist. Lõpuks tuleb mobiilile tõene sõnum ja siis enam inimene ei usu. Ka seda teeme.

Kokkuvõttes. Oma kaheprotsendise kaitse-eelarvega suudame tänast väge ülal pidada ja suurematest asjadest hankida liikursuurtükid?
Jah, arvutasime seda ja leidsime, et tankidest, õhutõrjest ja liikursuurtükkidest ühe suudaks me teatud mööndustega hankida. Siis vaatasime, mida liitlased meie eest teeksid ja mida mingil juhul mitte. Nii jõudsimegi liikursuurtükkideni. Üle laua ääre kukkusid tankid ja õhutõrje.
Kui sisse tuua õhutõrje ja tankid ja veel midagi, on see umbes kolm protsenti SKTst. See tähendab hankimist ja järgmised kümme aastat ülalpidamist.

See on otsus, mida ei tee teie, vaid poliitikud?
Muidugi. Mina pole selle taseme inimene ja ma ei taha neid otsuseid teha. Kui mulle öeldakse, et näe, siin on kivikirves ja sellega tuleb sõdida, siis ohkan ja kehitan õlgu, aga lähen ja sõdin. Olen selle elukutse valinud.

On väga suur erinevus, kas 24. veebruaril marsivad kaitseväelased kivikirveste või jämedate torudega. Venelased veavad platsile ka oma uued Armata-tankid, mis lohistatakse salaja trossi otsas kohale, aga näevad võimsad välja. Moraali, psühholoogi küsimus.
Meil on natuke kehv maine selles osas. Soomlastel on rauda rohkem, aga paraadid ikka sellised tagasihoidlikud kõndimised, aga seal keegi ei ütle, et soomlased pole vinged. Meil Eestis öeldakse ikka, miks te ei tee midagi ägedamat.

Soomlased on sõja võitnud, seal on suur vahe…
Ja kas meie ei ole? (Herem osutab seinale, kus kaks fotot kahest mehest vabadussõjas: „Minu vanaisad. Võitsid sõja.“)

Ütleme nii, et ühiskonna moraalile loeb alati see viimane sõda.
(Muigab) Noh, me ei läinud starti. Oleks starti läinud, küll oleks hüpanud.

Ma ei ütle, et see on ainuke põhjus, miks soomlased on rahulikud ja enesekindlad. Aga meil on ikka, et nii väikesed oleme ja kaitsevägi on nii kallis ja niikuinii me ei saa…
Ei vaidle vastu. Aga samas loodan, et meie võidukat sõda ei tule kunagi. Et sõda ei tule üldse. Ma pole eriline rahuarmastaja, aga sõda on jube väärtuste raiskamine. Vahel tuleb isegi masendus peale, kui palju me riigikaitsele kulutame. Miks see kuradi naaber ei võiks normaalne olla? Või oleks me kuskil, ma ei tea, Andorra koha peal. Mis siis viga oleks.

Aga me ei ole?
Ei ole, ja siis ei jää midagi muud, kui valmistuda võidukaks sõjaks.

Mida loodetavasti ei tule.
Loodetavasti ei tule kunagi.