www.militaar.net

Kriku kirjutas: ↑06 Nov, 2024 7:42Ungaris on erakorraline olukord koroonast saadik ja seda siis muudkui pikendatakse erinevatel ettekäänetel.

Minuteada isegi rändekriisist alates, kuigi koronaga krabati vist jah veel teatavaid õiguseid lisaks.

Kriku kirjutas: ↑06 Nov, 2024 7:42 Ei tea, ameeriklaste jaoks on rule of law ikka suur väärtus.

Ega ei tea jah, mis tulevik toob. Ma oleks ka veel paar aastat tagasi su arvamust jaganud. Ka nüüd nõustun, et USAs ei käi see kindlasti päris Venemaa ega Ungari rada, kodanikuühiskond on selleks liiga tugev. Teisest küljest, ega Putini Venemaa 2000 ja Orbani Ungari 2003 (või kasvõi Netanjahu Israel) ka sellised ei olnud kui praegu.

Ega ka USAs poleks keegi sellist tralli veel loetud aastad tagasi ette kujutanud. Rule of law jääb igal juhul kauaks kestma, lihtsalt teatavate süvenevate eranditega suurkorporatsioonidele ja juhtidele (mis on tegelikult ju nii juba praegugi ja mõnes mõttes üle 100 aasta koos tõusude ja mõõnadega). Ülemkohtu ja kahe esindajatekoja enamus annab piisavalt vabad käed, et kaarte õigesti ladudes ja resoluutselt tegutsedes saab palli veerema panna küll (isiklik arvamus muidugi).

Meedia tasuvuse mudel on totaalselt muutunud, kus tohutu mõjuga propaganda impeeriumid (mõlemalt poolt) on palju prevalveerinumad kui varem. Suurkorporatsioonide juhtimine on ka USAs aastakümneid põhimõttelagedamaks rahakummardamiseks muutunud (alates 1982. aasta stock buyback lubamisest, NSVLi kaost jne). Uue põlvkonna juhtidel (Boeing ja Inteli näitel) on suva nii töötajast kui ka firmast endast, et vaid head tootlust teha. Järjest enam taotlevad aktsiamulli tipumehed erisusi ülemkohtult (mida nad hakkavad aina enam saama sellise korporatiivvõimu korral).

Ehk vägisi tekib tunne, et siin polegi üldse hetkevalimistega ülemäära pistmist (ega demokraadid sugugi hea valik ka pole) lihtsalt oleme üleüldiste ühiskondlike protsesside tunnistajad ja peame hakkama oligarhias elamisega kohanema. Murdoch

Tundub et Platon oli ikkagi tark mees kui ütles et nii 250 aasta perspektiivis võidab populism + demokraatia.

isikliku arvamusavalduse ja jauramise lõpp

tsivi_list kirjutas: ↑06 Nov, 2024 9:29Päris halb ikka kui käid ringi ja räägid rahvale, et kui predidendiks saan, eks siis küsin teiste käest, mida teha tuleks. Loomulikult ei taheta sellist maailma võimsaima riigi etteotsa.

Võimalik, aga tegelikkuses oleks tugevale nõuandjate meeskonnale toetumine jällegi kõige õigem. Eks see ole Machiavelli teema - need, mida on kasulik enda kohta välja näidata ja mida on tegelikult mõistlik teha, on erinevad asjad.

Gideonic kirjutas: ↑06 Nov, 2024 9:31lihtsalt oleme üleüldiste ühiskondlike protsesside tunnistajad

Seda kindlasti.

Ma ütleks isegi niimoodi, et kui liberaalne demokraatia tekkis alamklassi organiseerumise tulemusena (alates sellest, et ei tahetud enam absoluutses monarhias elada), siis selle lõpp saabub samuti alamklassi organiseerumise tulemusena. See võibki olla reeglipärane, lihtsalt sellist arengut polnud seni veel olnud.

Mida rohkem alamklass organiseerub (praeguses etapis siis sotsiaalmeedia ümber), seda olulisem on "leiba ja tsirkust!" Marxistid üritavad sama nähtust selgitada majandusliku emantsipeerumisega, aga vaatluslikult see ei tundu olevat õige.

Platoni traktaadis "Vabariik" toodud demokraatia kriitika on pea igas punktis õige. Tasuks lugeda igaühel enne, kui demokraatiat materdama või ülistama hakata. Teisalt Platoni lahendus (nn. "valgustatud monarh" e. "filosoof-kuningas") on vigane, kuna see on liigne lihtsustus ja ei mõista ühiskonna tervikkäitumist ajas.

Ennetades nüüd trende julgen soovitada modedel tekitada viimaste postituste põhjal eraldi demoktraatia kiitmise/laitmise teema.

Ei tea nüüd, kaugeneb liialt foorumi temaatikast.

Liigutasin veteranteema teist korda oleksoloogia alt minema.

JUHTKIRI | Trump on tagasi. Nüüd tuleb Euroopal end tõesti kokku võttaSiit jääb vaid nentida et oleks ammugi olnud aeg. Mida see tähendab Euroopa jaoks? Mõndagi. Mõtlemisviisi muutust eelkõige - et palju me tahame olla endiselt üldse Euroopa? Siinkohal ei taha hakata tsiteerima mõtteid oma varasematest ja mõnikord ka eemaldatud postitustest - aga vihjaks vaid et kui me (siinkohal EL, mitte vaid Eesti) tahame olla nimi kaardil, mitte aga väiksem pärmitükike keda teised õgivad (viktoriiniküsimus - kapteni nimi kes seda teooriat sarnaselt kirjeldas?) siis nii sõjalises kui majanduslikus valdkonnas peab olema arvestatav jõud, ja seda ei saavuta ei rohepöörde ega kontrollitud immigratsiooniga. Bürokraatiat ei hakka mainimagi...

Palun lahkesti, 10 päeva: viewtopic.php?t=56370 .

Statistika selle foorumi põhjal.

Eile õhtul, kui selle postituse küsitluse teemas tegin:

......
Kass vaatab ka telekast huviga jalkat aga teda huvitab rohkem "siblimine pildil", kui et ühe meeskonna eelistamine.

Oli küsitluse teemat vaatatud ca 400 korda aga oma häält oli antud ainult 63 korral.

Siit saab vist teha arvutuse, et kui suur protsent meie inimestest kogu hingega elas kaasa "ühe riigi" presidendi valimistele?
(Samuti nagu väga suurt osa inimestest ei huvita ei olümpiamängude jälgimine aga Halloveen.)

OLAVI kirjutas: ↑06 Nov, 2024 10:10 Statistika selle foorumi põhjal.

Eile õhtul, kui selle postituse küsitluse teemas tegin:

......
Kass vaatab ka telekast huviga jalkat aga teda huvitab rohkem "siblimine pildil", kui et ühe meeskonna eelistamine.

Oli küsitluse teemat vaatatud ca 400 korda aga oma häält oli antud ainult 63 korral.

Siit saab vist teha arvutuse, et kui suur protsent meie inimestest kogu hingega elas kaasa "ühe riigi" presidendi valimistele?
(Samuti nagu väga suurt osa inimestest ei huvita ei olümpiamängude jälgimine aga Halloveen.)

Vaatamise arvesse lähevad ka registreerimata foorumilugejad, samas hääletada nad ei saa. Seega su järeldus on vale.

Dr.Sci kirjutas: ↑06 Nov, 2024 10:02 ... mitte aga väiksem pärmitükike keda teised õgivad (viktoriiniküsimus - kapteni nimi kes seda teooriat sarnaselt kirjeldas?) ...

Ei puutu teemasse ja õiget vastust ka ei mäleta, aga vihjeks on Jack Londoni "Merehunt".

Dr.Sci kirjutas: ↑06 Nov, 2024 10:02 JUHTKIRI | Trump on tagasi. Nüüd tuleb Euroopal end tõesti kokku võttaSiit jääb vaid nentida et oleks ammugi olnud aeg. Mida see tähendab Euroopa jaoks? Mõndagi. Mõtlemisviisi muutust eelkõige - et palju me tahame olla endiselt üldse Euroopa? Siinkohal ei taha hakata tsiteerima mõtteid oma varasematest ja mõnikord ka eemaldatud postitustest - aga vihjaks vaid et kui me (siinkohal EL, mitte vaid Eesti) tahame olla nimi kaardil, mitte aga väiksem pärmitükike keda teised õgivad (viktoriiniküsimus - kapteni nimi kes seda teooriat sarnaselt kirjeldas?) siis nii sõjalises kui majanduslikus valdkonnas peab olema arvestatav jõud, ja seda ei saavuta ei rohepöörde ega kontrollitud immigratsiooniga. Bürokraatiat ei hakka mainimagi...

Tuleb tunnitada, et jõudsin ka ise mõtelungiga samale järjele. USA oleks võinud valida teise välispoliitilise tee. See oleks võinud neile ka potentsiaalselt kasulik olla. Panna Venemaaga jalg maha, teha Ukrainaga Reaganit või Lahesõja poliitikat (mil enamik rahvast pooldas lennukeelu-tsooni), mille peale ka kogu jutlus rahvusvahelisest õigusest omaks mingit kaalu.

See aga on mõttetu oleksoloogia. Reaalsus on tõesti see, et kumbki poliitiline jõud pole sellest tegelikult kohe üldse mitte huvitatud (üks ka sõnadega, teine tegudega).

Viitasin teises teemas uuele EL energiavolinikule (kes igasuguse energiasõltuvuse oma tuumavastassusega potist alla laseb). Minumeelest on selgelt näha, et EL tervikuna ei ole huvitatud ennast ei ise sõjaliselt kaitsma ega ka oma tarneahea probleemidele Hiinaga tegelemast.

Ehk mu jutu kokkuvõte on, et tuleb ikkagi luua "liit-liidus" koosluses Soome (kes haaraks kaasa Norra ja Rootsi) + Baltimaad + Poola + Tšehhi + Rumeenia. Riigid kel on sõjahäda uksetaga ja kes ka energiapoliitikat enamvähem ühteviisi mõistavad ja panustada et kõik protsessid käiksid resoluutselt ja kiiresti meie vahel.

Kui selline sõjaline plokk edukalt ja kiirelt tegutseks, aitaks kasvõi moepärast ka ülejäänud NATO. Kui me seda ei tee, ei liiguta keegi ja asi vusiseb JOKK stiilis tühjaks.

Ehk me peaks lisaks NATOs ja EL'is kisamisele hakkama väga süstemaatiliselt ja põhjalikult tegema täiendavat sõjalist ja geopoliitilist koostööd lähiriikidega, miks mitte läbi uute formaatide.

Kriku kirjutas: ↑06 Nov, 2024 9:43

Gideonic kirjutas: ↑06 Nov, 2024 9:31lihtsalt oleme üleüldiste ühiskondlike protsesside tunnistajad

Seda kindlasti.

Ma ütleks isegi niimoodi, et kui liberaalne demokraatia tekkis alamklassi organiseerumise tulemusena (alates sellest, et ei tahetud enam absoluutses monarhias elada), siis selle lõpp saabub samuti alamklassi organiseerumise tulemusena. See võibki olla reeglipärane, lihtsalt sellist arengut polnud seni veel olnud.

Mida rohkem alamklass organiseerub (praeguses etapis siis sotsiaalmeedia ümber), seda olulisem on "leiba ja tsirkust!" Marxistid üritavad sama nähtust selgitada majandusliku emantsipeerumisega, aga vaatluslikult see ei tundu olevat õige.

Ei ole nii... alamklassi on alati tööriistana ära kasutatud. Oli see nii Venemaal monarhia lagunemisel. Tõenäoliselt sama ka Prantsuse revolutsiooni ajal.

AMvA kirjutas: ↑06 Nov, 2024 10:12 Vaatamise arvesse lähevad ka registreerimata foorumilugejad, samas hääletada nad ei saa.
Seega su järeldus on vale.

Siin on vist tegu "kallutatud soovmõtlemisega", sest kus kohas sa minu järeldust näed, kui ma esitasin küsimuse?

ekacariya kirjutas: ↑06 Nov, 2024 10:29alamklassi on alati tööriistana ära kasutatud. Oli see nii Venemaal monarhia lagunemisel.

Kes kasutas alamklassi Venemaa monarhia lagunemisel tööriistana?

OLAVI kirjutas: ↑06 Nov, 2024 10:29

AMvA kirjutas: ↑06 Nov, 2024 10:12 Vaatamise arvesse lähevad ka registreerimata foorumilugejad, samas hääletada nad ei saa.
Seega su järeldus on vale.

Siin on vist tegu "kallutatud soovmõtlemisega", sest kus kohas sa minu järeldust näed, kui ma esitasin küsimuse?

Sa kirjutasid (tsiteerin):

Siit saab vist teha arvutuse, et kui suur protsent meie inimestest kogu hingega elas kaasa "ühe riigi" presidendi valimistele?
(Samuti nagu väga suurt osa inimestest ei huvita ei olümpiamängude jälgimine aga Halloveen.)

Su küsimus on formuleeritud soovina leida kinnitust oma arvamusele.