www.militaar.net

kalju kirjutas: ↑07 Mär, 2024 23:22 Tallinn - Pärnu ots, hilissügis, kell õhtul kümne paiku. Peale Märjamaad, WAZE ekraanile tuleb midagi, ühe silmaga proovin pimedas teed jälgida, teisega vaadata, mida ta seal hoiatab, meetrid jooksevad, objekt läheneb. Jõuan siis lugeda, takistus teel ja plaks, see mu masina alt läbi käiski. ...
... Kas WAZE-ist oli antud juhul abi, pigem mitte. Poleks ma hakanud kööritama seda infotablood, oleksin tulede valgel kindlasti näinud seda objekti ja võimalusel teinud möödapõike. Antud juhul ma isegi ei märkanud, et teel midagi vedeleb.
Samas võõral teel sõites, teated, et löökaugud jne, on abiks, eelnevalt juba tead kiirust all hoida.

Süüdi on teekraavi sügavus, mis auto lõhkus, mitte see, et juht sinna ise sisse pani!

WAZE puhul pole vaja vaadata, mis takistus on teel - piisab teatest, et takistus on olemas ja jälgida teed!
Ekraani hakkab uurima see, kes on ennem häälhoiatuse maha keeranud ...

Eeltoodud on hea näide sellest, kuidas nutiseadmed tõmbavad tähelepanu eemale auto juhtimiselt.

Walter2 kirjutas: ↑08 Mär, 2024 10:04 Eeltoodud on hea näide sellest, kuidas nutiseadmed tõmbavad tähelepanu eemale auto juhtimiselt.

See jutt on samast sarjast, kui vend pani käigu sisse, kiirendas peeneks ja hakkas siis turvarihma otsima. Kui tolm ja tellised hajusid, ronis välja ja kukkus turvarihma süüdistama...

Tegelikkuses jutt hammasrihma venimisest on jama. Hammasrihma konstruktsioonis kasutatakse mittevenivatest kiududest karkasse (süsinik, kevlar), mis ei veni. Ainus mis võib juhtuda on hammaste kulumine, mis võib veidi mõjutada ajastust.

Venib ikka. BMW M20 tüüpi mootori hammasrihm venib oma vahetusvälba jooksul umbes ühe hambavahe jagu pikemaks. Olen seda korduvalt vahetanud ja uurinud. Vana rihm on natuke pikem tõesti. Vana rihmaga ei lähe ka hammasrihma märgid täpselt kokku.

Kuna uue rihma panekul muutub gaasijaotus nõksuke varasemaks võrreldes veninud rihmaga, siis tekib lausa tuntav vahe mootori jõudluses madalatel pööretel. Kuna aga antud mootoril käis süütejagaja ringi õlipumba võllilt, siis süütes mingit vahet ei teki, see väike vahemaa väga ei veni. Uuematel mallidel, millel on jagaja nukkvõlli otsas, tekitatakse süütemoment hooratta järgi ja selle ajastust venimine ei mõjuta (rootori otsas olev kontakt on piisavalt lai).

Lemet kirjutas: ↑08 Mär, 2024 11:24

Walter2 kirjutas: ↑08 Mär, 2024 10:04 Eeltoodud on hea näide sellest, kuidas nutiseadmed tõmbavad tähelepanu eemale auto juhtimiselt.

See jutt on samast sarjast, kui vend pani käigu sisse, kiirendas peeneks ja hakkas siis turvarihma otsima. Kui tolm ja tellised hajusid, ronis välja ja kukkus turvarihma süüdistama...

Kusjuures Waze hakkab ohust karjuma maanteekiirusel ca minut enne... Peab ikka pikalt vaatama, et sinna otsa sõita.

Lemet kirjutas: ↑08 Mär, 2024 11:24

Walter2 kirjutas: ↑08 Mär, 2024 10:04 Eeltoodud on hea näide sellest, kuidas nutiseadmed tõmbavad tähelepanu eemale auto juhtimiselt.

See jutt on samast sarjast, kui vend pani käigu sisse, kiirendas peeneks ja hakkas siis turvarihma otsima. Kui tolm ja tellised hajusid, ronis välja ja kukkus turvarihma süüdistama...

Kõikides avariides on süüdi libe tee, halvad rehvid, halb nähtavus, sülle kukkunud suitsukoni jne aga mitte kunagi isik rooli taga, kes juhtimisotsuseid teeb.

Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Mär, 2024 11:57

Tegelikkuses jutt hammasrihma venimisest on jama. Hammasrihma konstruktsioonis kasutatakse mittevenivatest kiududest karkasse (süsinik, kevlar), mis ei veni. Ainus mis võib juhtuda on hammaste kulumine, mis võib veidi mõjutada ajastust.

Venib ikka. BMW M20 tüüpi mootori hammasrihm venib oma vahetusvälba jooksul umbes ühe hambavahe jagu pikemaks. Olen seda korduvalt vahetanud ja uurinud. Vana rihm on natuke pikem tõesti. Vana rihmaga ei lähe ka hammasrihma märgid täpselt kokku.

Seda väidet kinnitan omalt poolt. Vähemalt 90ndatel kui viimati sama BMW rida kuuel rihma vahetasin oli vana rihm veidi pikemaks veninud. Võimalik, et tänapäevased rihmad on vingematest materjalidest. Teine asi on muidugi mootori tüübis - vanakooli nookuritega rida kuuesel on see jõud päris suur, mis nuka ringi ajamiseks kulub. Ilma pikenduseta palja käega nukaratta otsast naljalt ringi ei keera.
Mõnel tänapäevasel hüdrotõukuritega ridakolmel saab rihm arvatavasti palju väiksemat vatti.

OLAVI kirjutas: ↑06 Mär, 2024 21:36 Kui palju ja millisel viisil parandaks auto omadusi, kui sellele lisada Appcarplay või Androauto?

Äkki kasutajad jagaksid kogemusi, et millised hädavajalikud supervõimed need vidinad autole juurde annaksid?
Kasvõi nimekirjana?

Minu autodest mitte üheski neid supervõimeid ei ole, aga ilmselt viisil või teisel mõnda neist tekivad. Põhjuseks vajadus jooksutada mugaval kombel Waze'i, et mitte liigselt kiiruskaameraonusid nuumata. Spotify või minu puhul Tidali integratsioon auto helisüsteemiga on samuti väärtus.

Fuchs kirjutas: ↑08 Mär, 2024 13:03

Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Mär, 2024 11:57

Tegelikkuses jutt hammasrihma venimisest on jama. Hammasrihma konstruktsioonis kasutatakse mittevenivatest kiududest karkasse (süsinik, kevlar), mis ei veni. Ainus mis võib juhtuda on hammaste kulumine, mis võib veidi mõjutada ajastust.

Venib ikka. BMW M20 tüüpi mootori hammasrihm venib oma vahetusvälba jooksul umbes ühe hambavahe jagu pikemaks. Olen seda korduvalt vahetanud ja uurinud. Vana rihm on natuke pikem tõesti. Vana rihmaga ei lähe ka hammasrihma märgid täpselt kokku.

Seda väidet kinnitan omalt poolt. Vähemalt 90ndatel kui viimati sama BMW rida kuuel rihma vahetasin oli vana rihm veidi pikemaks veninud. Võimalik, et tänapäevased rihmad on vingematest materjalidest. Teine asi on muidugi mootori tüübis - vanakooli nookuritega rida kuuesel on see jõud päris suur, mis nuka ringi ajamiseks kulub. Ilma pikenduseta palja käega nukaratta otsast naljalt ringi ei keera.
Mõnel tänapäevasel hüdrotõukuritega ridakolmel saab rihm arvatavasti palju väiksemat vatti.

Seejuures panin tähele, et samas on venimine jällegi piisavalt väike, et rihma järgmisse hambasse tõsta ei saa (et nukkvõlli märgid õiges kohas oleks).
Ühesõnaga, kes soovib ideaalset mootori tööd, peaks rihma vahetama sagedamini (vähemalt antud mootoritüübil).

Uuematel mootoritel (ka BMW) võimaldab nelja klapiga plokikaan kasutada tunduvalt väiksema avamisnurgaga nukkvõlle (neljaklapilise kanalite voolavus on palju parem, mistõttu pole taolist durationi ja valve lifti tarvis ja see võimaldab kasutada jälle tunduvalt pehmemaid klapivedrusid, see muudab kogu asja ringikäimise kergemaks, väiksema durationiga nukkvõllid aga muudavad mootori powerbandi laiemaks. Oli mul kunagi 318iS, selle M42 tüüpi 16 klapise mootori klapivedrud olid üllatavalt pehmed, mistõttu tundub, et klapid "kasvavad täis" tavalisest kiiremini (töö ajal pekstakse neid vähem puhtaks) ja kompressioon kaob. Võtad kaane maha ja lahti, puhastad klapid sellest sogast ära on veatu edaspidi.

Hammasrihmade venivus sõltub paljuski ka tootjast. Näit. Opeli Ecotecil Conti rihmad venisid ikka päris mehemoodi, nii et rihmapinguti hakkas piirajasse klõbisema ning kui tabasid ära, siis oli aeg rihma pingust reguleerida. Antud mootoril on TH programmis suisa sees h.rihma kontroll ja vajadusel pinguse reguleerimine. Rihmapinguti oli küll vedruga aga see tuli keerata õigesse pingesse, sel olid peal suisa märgid uue ja vana rihma pinguse jaoks. Venisid ka oem rihmad ning paljuski sõltus see sellest, kes oli rihma tootja. Gates ja üllataval kombel QH olid juba päris ok rihmad vastupidavuse poolest.

Ecotecil (vähemalt rida-4 tüüpi, Ecotecil on ka V6-d) on hammasrihmale ka väga lihtne ligi pääseda, on vaja vaid lamerihm maha võtta ning paar mutrit lahti keerata. Esinduse normatiivide järgi kulus R4 mootoril hammasrihma vahetuseks tööaega 45 min. Ei tea kahjuks, kas see sisaldas ka veepumba ja muude rullide vahetust või ainult rihma ennast. Mina vahetasin alati täiskomplekti.

BMW M20 mootorile rihmale ligipääsuks tuli tööd teha tunduvalt rohkem ja seal mingeid pingutamisi polnud ette nähtud (ja seal polnud ka mingit vedrupingutit, vaid fikseeritud tüüpi).

Rullnokkadele oli "klapid peas" tuttav teema, kuid enamasti polnud see auto, vaid omaniku süü, valed töövõtted rihma vahetusel, vahetamisega venitamine, vanade rullikute kasutamine mitme rihmaga jne. Seal õnneks hammasrihm veepumpa ringi ei ajanud. Minul sõitis see auto 110 000 km, kolm rihmavahetust ja null probleemi rihmaga. Arusaadavalt ei venitanud ma ka 60 000 täis.

Walter2 kirjutas: ↑11 Mär, 2024 10:40 /--/ Venisid ka oem rihmad ning paljuski sõltus see sellest, kes oli rihma tootja. Gates ja üllataval kombel QH olid juba päris ok rihmad vastupidavuse poolest.

Kõlab nagu Opeli ja (ülejäänud Generic Motors'i) jaoks oli Topran OEM

Ma olen rämpsfirma pakendist (NK) avastanud täiesti kvaliteetse Lemförderi jupi. Kõik kõike ei tooda. Kunagi sai kiiruga ostetud mingid imeliku nimega firma ScanTech sharniirid Volvole, pärast selgus, et antud firma ongi Volvo OEM munakate tootja

Minumeelest oligi Ecoteci originaal-hammassrihm Continentali toode. Lihtsalt seal QH pakendis võib olla nii Gatesi kui ka Tong Meng Hui rihm.
Gatesi pakendis on ikka üldiselt Gatesi rihm. Kes ostab kallimalt ja kindla peale, kes ostab kõige odavama ja osaleb loteriis, mille peaauhind on klapid peas.

Kapten Trumm kirjutas: ↑11 Mär, 2024 10:57
BMW M20 mootorile rihmale ligipääsuks tuli tööd teha tunduvalt rohkem ja seal mingeid pingutamisi polnud ette nähtud (ja seal polnud ka mingit vedrupingutit, vaid fikseeritud tüüpi).

Rullnokkadele oli "klapid peas" tuttav teema,

"Klapid peas" oli rohkem diislite teema. Surveaste suurem, põlemiskamber madalam ja kui rihm katki läks siis puutusid klapid üles tuleva kolviga kokku. Bensiinimootoril ei pruukinud midagi juhtuda, isegi mitte siis kui gaasijaotus jumala vale oli. Ma olen hainina-bemaril, üldiselt samuti M20 mootor üheskorra sellist rihma vahetanud millel hambaid juba üsna hõredalt oli. Üks jupp täitsa hammasrihma moodi, siis 3-4 hammast vahelt läinud ja nii edasi.
Mootor käis igavesti sandisti seepärast.

90-ndatel vahetas üks töökaaslane Opel Kadeti sarnasel auto rihma tee peal ära alles pärast seda kui see puruks oli läinud. Mootorile see midagi ei teinud, märgid tuli ainult joppimise saatel uuesti kokku ajada. Meenutaks jah, et esimesed kuupalgad krooniajal olid 500 krooni kanti mis teeb kõva 30 eurot kuus.

vanahalb kirjutas: ↑11 Mär, 2024 21:45 "Klapid peas" oli rohkem diislite teema.

Ütleme nii, et olid mõned mootorid, millel klapid pähe ei käinud. Bensukad, diisleid ei mäletagi, mis rihma purunemist kannatasid. 90-ndatel oli tavaline, et peale nööri otsas kojusõitu oli esimene kõne tuttavale automehaanikule: "jou, kas ****auto mark**** klapid pähe käivad?" ja vastavalt siis kas ohkasid kergendatult või ropendasid natuke aega. Oma kogemus oli, et opelil ei käinud, aga renool ja volvol käisid...