EV energia ja julgeolek

[Madis Reivik]

Olavi, kuidas siis selle DC lingiga jääb, mõtled välja mingi üleoleva vastuse ja tuled ka selles minule vastu ?

[mb]

Arvamus elektri hinna kujunemisest Taani näitel https://arvamus.postimees.ee/8188421/to ... -ei-toonud
Seda on ka enne räägitud ,et hinna kujundab börsil viimane pakkuja.
Näitlikustamiseks: kui turg vajab tuhat megavatt-tundi, taastuvelektrit pakutakse 999 MWh hinnaga 0 eurot/MWh ja puuduva ühe megavatt-tunni pakub mõni juhitav jaam hinnaga 200 eurot/MWh, siis ka taastuvelektri 999 MW eest tuleb tarbijal maksta 200 eurot/MWh.

[Smith]

See arutelu ongi läinud mingile lollile infrahelile. Rääkima peaks sellest, et see on lihtsalt mõttetu tarbijate raha laristamine.

Ilusa metafoori tõi viimases Impulsis Arvi Hamburg, refereerides kõlas see umbes nii: “Miks ei räägita tuuleenergia hinna puhul sellest, et elekter tuulikute jalamil on nagu vooder. Pintsaku saamiseks läheb vaja, aga kallist riiet, nööpe jms ning selle peavad kõik tarbijad kinni maksma. See teeb kokkuvõttes hinna oluliselt kallimaks.”

Ja ilusa, loll-lohtsa hetke tabasin eile, kui Eleringi juhatuse esimehelt küsiti, miks meil pühapäeval elekter nii kallis. Mees vastas : “tuult pole”.
Mitte seda, et tuulikuid pole piisavalt, aga no tuult lihtsalt pole.

Hirm tuleb peale vaadates meie tänaseid otsuseid ning otsustajaid/ministreid - made in Estonia, puhtatõulised poliitbroilerid.

[Madis Reivik]

Tuulik on osa energiasüsteemist aga kui me teise osa ehitamata jätame siis on see karistus mitte energiasüsteem.
Tuleks kiiremas korras kaevata Paldiskisse koopad (pumphüdro) ja teha meretuuleparke mille tootlikkus on oluliselt ühtlasem.
Ja geograafiline hajutatus on oluline. Üle-eestilist ja Läänemerd hõlmavat tuulevaikust ei ole eriti tihti.

[affa]

Ehk Reivik on seda meelt, et juhitavate võimsuste defitsiiti on võimalik korvata juhitamatu võimsuse suurendamisega selliselt, et elektri hind muutub konkurentsivõimeliseks? Millises ajas?
https://elektrihind.ee/borsihind/
https://www.porssisahkoa.fi/

[Rebane11]

Lihtsalt mõnel peakolu nii kõva et ei võta kinni tõsiasja - tuulikuenergia võib ajal, kui tuult puhub, olla suhteliselt odav. Aga et seda energiat oleks 24/7 365, läheb tarvis üüberkalleid kulutusi. Ja siis polegi enam nii odav vaid mitmekordselt doteeritud ja kallis.

[Madis Reivik]

Affa, ma olen seda meelt, et enne kui postitad loeks vähemalt läbi millest juttu oli.

[affa]

Olen lugenud, pikalt. Jutt käib põhiliselt tuuleenergia poolt ja vastu NIMBY vaatenurgast. Siis sa kirjutasid, et:

Tuulik on osa energiasüsteemist aga kui me teise osa ehitamata jätame siis on see karistus mitte energiasüsteem.
Tuleks kiiremas korras kaevata Paldiskisse koopad (pumphüdro) ja teha meretuuleparke mille tootlikkus on oluliselt ühtlasem.
Ja geograafiline hajutatus on oluline. Üle-eestilist ja Läänemerd hõlmavat tuulevaikust ei ole eriti tihti.

Sain sust valesti aru, sul ikka ei ole ratsionaalseid hetki. Vabandust.

[2korda2]

Ja geograafiline hajutatus on oluline. Üle-eestilist ja Läänemerd hõlmavat tuulevaikust ei ole eriti tihti.

See on tõenäoliselt teadmatusest tulenev väide. Kogu Läänemere priikonda hõlmavad tuulevaikseid (mil tuugenite tootlus jääb tühiseks) päevi esineb piisavalt tihti. Ma olen näinud kogu Euroopat katvat tuugenite tootluse graafi, kus oli päevi (mitte üksikud tunnid) mil kogu Euroopa tuugenipark andis alla 30% tavapärasest. "Kuskil on tuult alati" on lihtsalt loll väide millel pole mitte mingit sisu (kui küsimus on tuuleenergiast kui peamisest elektrienergia tootmise viisist).
Eleringi andmetel jäi Eestis 12.2023-11.2024 perioodil tervelt 30% ajast tuugenite tootlus alla 10% ühendatud tuugenite nimivõimsusest. Seejuures arvestasin ma kogu perioodil tuugenite nimivõimsuseks 382MW, kuigi selle perioodi jooksul tulid juurde nii Sõnajalgade kui Sopi-Tootsi park. Ehk tegelikult on olukord veel hullem. Meretuulepark võib olla küll mõnevõrra parem aga mitte väga oluliselt - Eestimaa on lame.

Mina olen tuulikute vastu. Vähemasti niikaua kui neile sentigi toetust lubatakse. Juba pregu on tuulikud tekitanud meie elektrisüsteemis tasakaalustamatuse mis tuleb tarbijatel kinni maksta. Lisanduvad tuulikud ainult süvendaks probleemi.

Muide - soovitan lugeda kuidas käib Rootsi tuulepargi operaatorite käsi. Pmst pankrotilaine. Kui tuult on, siis elektri hind on olematu ja ei teeni. Kui tuult pole, siis loomulikult ka ei teeni. See kõik ootab meid ees kui senisel kursil jätkame. Võimendusega, sest Rootsil on vähemasti olemas ka juhitavat tootmist, mis pisut olukorda leevendab.

[Madis Reivik]

Ja geograafiline hajutatus on oluline. Üle-eestilist ja Läänemerd hõlmavat tuulevaikust ei ole eriti tihti.

See on tõenäoliselt teadmatusest tulenev väide. Kogu Läänemere priikonda hõlmavad tuulevaikseid (mil tuugenite tootlus jääb tühiseks) päevi esineb piisavalt tihti. Ma olen näinud kogu Euroopat katvat tuugenite tootluse graafi, kus oli päevi (mitte üksikud tunnid) mil kogu Euroopa tuugenipark andis alla 30% tavapärasest. "Kuskil on tuult alati" on lihtsalt loll väide millel pole mitte mingit sisu (kui küsimus on tuuleenergiast kui peamisest elektrienergia tootmise viisist).
Eleringi andmetel jäi Eestis 12.2023-11.2024 perioodil tervelt 30% ajast tuugenite tootlus alla 10% ühendatud tuugenite nimivõimsusest. Seejuures arvestasin ma kogu perioodil tuugenite nimivõimsuseks 382MW, kuigi selle perioodi jooksul tulid juurde nii Sõnajalgade kui Sopi-Tootsi park. Ehk tegelikult on olukord veel hullem. Meretuulepark võib olla küll mõnevõrra parem aga mitte väga oluliselt - Eestimaa on lame.

Mina olen tuulikute vastu. Vähemasti niikaua kui neile sentigi toetust lubatakse. Juba pregu on tuulikud tekitanud meie elektrisüsteemis tasakaalustamatuse mis tuleb tarbijatel kinni maksta. Lisanduvad tuulikud ainult süvendaks probleemi.

Muide - soovitan lugeda kuidas käib Rootsi tuulepargi operaatorite käsi. Pmst pankrotilaine. Kui tuult on, siis elektri hind on olematu ja ei teeni. Kui tuult pole, siis loomulikult ka ei teeni. See kõik ootab meid ees kui senisel kursil jätkame. Võimendusega, sest Rootsil on vähemasti olemas ka juhitavat tootmist, mis pisut olukorda leevendab.

Kui me võtame potensiaalselt ka meretuulepargid arvesse, palju sinu info järgi neid nullpäevi on ?
Mõned nullpäevad saaks katta pumpsalvestiga ja samas, need "nullid" on ilmselt võimalik ka 1-2päeva ette ennustada ja siis mõni katel sooja panna.

Probleem on selles et tuleks planeerida terve Eesti energeetikat kui tervikut, toetuste abil tuulikute võidu püstitamine ilma stabiilsuskohustuseta ongi kindel tee allavett..
Ja teine osa probleemist on see et seda peaks tegema arvutuste, mudeldamise abil. Mitte valitsuse istungil kus pooled ministrid telefoni näpivad...

See et miskit ei teeni ja millegi eest ei vastuta on päikeseenergiaga ilmselt veel hullem..

Ja noh.. börs on samuti osa probleemist, kui meil on võimalus oma viimaste kilovattide pärast sommidega võidu pakkuda..siis ilmselt jääme alla

[Runkel]

Muide - soovitan lugeda kuidas käib Rootsi tuulepargi operaatorite käsi. Pmst pankrotilaine. Kui tuult on, siis elektri hind on olematu ja ei teeni. Kui tuult pole, siis loomulikult ka ei teeni. See kõik ootab meid ees kui senisel kursil jätkame. Võimendusega, sest Rootsil on vähemasti olemas ka juhitavat tootmist, mis pisut olukorda leevendab.

Pankrotilainet artiklist välja ei lugenud. Investorid aga vahetavad Rootsi tuule arendused teiste riikide vastu välja järgmistel põhjustel: Rootsis on juba palju tuuleenergiat turul, arenduste aeg on veninud algatamisest opereerimiseni 2,5 aastalt 8,5 aastani, tuulikute investeerimis- ja finantseerimiskulude kasvu, NIMBY, KOVi ja kaitseväe keeldude tõttu ning Rootsi lõpetas taastuvenergia põhitoetussüsteemi 3 aastat tagasi, kuid stimuleerib riiklikult tuumaenergiat.

[Sekeldaja]

Need tuule, päikese ja utoopiliste salvestusvõimsuste jutlustajad tõid meelde kümmekond aastat tagasi eesti blogosfääris möllanud tegelase, kes varjas end pseudonüümi elektritsaabtasuta taha.

Tema blogi on siiamaani püsti, tutvuge ise.

Fenomenaalne tüüp, teda jagus igasse kommentaariumi jaurama. Ühestki ratsionaalsest argumendist ta end kõigutada ei lasknud, usk põlve otsas tehtavasse igamehe oma tasuta elektrisse oli sama absoluutne nagu tema tänapäevaste reinkarnatsioonide mantra "kuskil ikka tuult on, laome lihtsalt kõik kohad tuulikuid täis, et see kinni püüda ja varuks ning silumiseks piisab üüratu maksumusega prototüüpsalvestitest, mis suudavad tervelt paar minutit elektrit anda, kui vaja peaks olema".

[Rebane11]

Ma tol ajal teda jälgisin ja pea aegu oleks midagi ehitama ka hakanud. Õnneks mingi Sõrve koolipoiss sai ette ja nägin tema tuuliku kasutegurit. Ja üldse pani mõtlema, et kuidas seda head asja kasutada, et oleks teda siis kui vaja. Ikka peavad kasvõi poole kohaga, aga täis palgaga olema kaevurid ja põlevkivi energeetikud. Muidu jooksevad laiali. Ja häda käes kui tuult pole ja ilm pilves.

[Xender]

Terve eesti energeetika jama võib kokkuvõtta, et toimub sama jama, mis Nõukogude Liidus toimus - tehnilised otsused tehti ideoloogilistel ja poliitilistel kaalutlustel. Kuigi kui aus olla, siis isegi liidus nii lolliks mindi väga harva.

Kokkuvõttes on meil vaja püsivõimsusi, mis kataks ära terve meie energiatarbimise. Kui nad seisavad, võtavad nad raha. Mida vähem nad turule pääsevad, seda kallim KWh hind neil on - kusagilt peavad nad püsikulude raha lihtsalt saama.

Seega juba pritsiibis ei saa, aku - salvestusjaamad ei vähenda mingil olulisel moel elektrienergia hinda, vaid muudavad selle eriti suure hinnaga kõikuvaks mingitel aegadel. Kui mitte ei tee kallimaks, kuna ka kõik selle ehitus, ülalpidamine, kaod jne tuleb ikkagi tarbijal kinni maksta.

Sinna juurde lisada tohutult suur, keerukas ja palju hooldust vajav võrk, mida tuulikud/paneelid eeldavad. Mis järjekordselt läheb meie rahakotist.

Tuulikud, tuleb üledimensioneerida, mis tuleb samuti kinni maksta.

See läheb lihtsalt elementaarsele loogikale vastu, et keerukas, ressursimahukas ja tööjõumahukas süsteem, mis samal ajal enamiku ajast on kas üle või alatootja , saab olla kuidagi odav. Võiks lausa öelda, et praegusel plaanitud kujul, rakendataks ehk 2/3 ajast 1/3 tootmisvõimsusi. Selline lahendus ei saa lihtsalt odav tulla.

[Runkel]

Wiki ütleb, et Auvere jaam on üleandmisest 2018. a-l kuni 2023. aastani töös olnud vähem kui 52% ajast. Kuuldavasti eelmine aasta tabati paremini märki. Nn juhitav jaam.
Taastuvenergiajaamad vajavad küll uusi võrgu investeeringuid, kuid nt Vene elektrisüsteemist väljumine ja Mandri-Euroopa süsteemiga liitumine annab võimaluse koristada kõrgepingetaristut Lõuna-Eesti Vene suunal. Me räägime kohati kuni 60 aasta vanustest liinidest, mis igal juhul vajaksid investeeringuid.
Võimsusi on juurde vaja. Ühendusi Põhjamaadega ja Leedu-Poola vajab ka liine juurde. Juhitavaid, sest vanad jaamad Balti ja Eesti on vananenud, ja taastuvenergiajaamasid, mis paraku ei ole juhitavad, on mõlemaid juurde vaja.
Nõukogude energeetika, mis sulle paremini passis, on suuresti, jah, lõpule jõudnud.