Hanked EKV

[Juhani Putkinen]

Soome poliitilised juhid ja kõrgeimad väejuhid on langenud soovmõtlemisse - Venemaa ei tungi kallale. Vaevalt eestlased on erandid.

Kas see kõik on kuidagimoodi ainult suurendanud sinu veendumust, et me elame soovmõtlemises?

Küsimus on sellest, et minu kindel seisukoht on, et näiteks külgmiinid M14 ja suundkildmiinid M21 on vaja ladustada juba sügaval rahuajal malevate (nagu Saaremaa malev) enda territooriumil olevatesse ladudesse. Seega osa EKV hangedest on vaja suunata lõhkeaineladude ehitamisse. Mitte luksuslikke suuri ladusid, vaid optimaalsete ehitamisse.

Viimane ere näide soovmõtlemisest on praegune Iisraeli sõda araablastega Gazas. Oli igasuguseid luureandmeid, et araablased tungivad Iisraeli ja mõrvavad tsiviliste, võtavad pantvange, jne. Aga Iisraeli poliitiline ja sõjaline juhtkond magas maha - ja soovmõtlemisest järgnes tohutud kaotused. See kõhutundest - millal on vaja hajutada relvastust.

See asi kuulub nimelt teemasse: Hanked EKV. Kuidas seda raha kasutada.

[Kriku]

See asi kuulub nimelt teemasse: Hanked EKV. Kuidas seda raha kasutada.

See teema on siiski olemasolevate hangete jaoks, mitte arvamuste jaoks, mida kõike veel oleks vaja hankida.

[strateegiline sõdur]

Küsimus on sellest, et minu kindel seisukoht on, et näiteks külgmiinid M14 ja suundkildmiinid M21 on vaja ladustada juba sügaval rahuajal malevate (nagu Saaremaa malev) enda territooriumil olevatesse ladudesse. Seega osa EKV hangedest on vaja suunata lõhkeaineladude ehitamisse. Mitte luksuslikke suuri ladusid, vaid optimaalsete ehitamisse.

Viimane ere näide soovmõtlemisest on praegune Iisraeli sõda araablastega Gazas. Oli igasuguseid luureandmeid, et araablased tungivad Iisraeli ja mõrvavad tsiviliste, võtavad pantvange, jne. Aga Iisraeli poliitiline ja sõjaline juhtkond magas maha - ja soovmõtlemisest järgnes tohutud kaotused. See kõhutundest - millal on vaja hajutada relvastust.

See mida sa sisuliselt ütled on, et täna planeeritud külg- ja suundmiinide hanke mahtu tuleb vähendada kaks korda. Kokkuhoitud raha arvelt tuleb ehitada üle Eesti hajutatud üksikud hoidlad. Ka üksikute hoidlate puhul jääb endiselt õhku vajadus ennetavalt teostada väljavedu senisest statsionaarsest asukohast kuhugi mujale.

Mõistest optimaalne hoidla ma ei saa aru – kas see tähendab, et üksikuid eraldi asuvaid hoidlaid pole vaja:
- valvata
- seal pole vaja piirdeaedu, valve ei pea olema ülesehitatud kihiliselt
- need võib ehitada plahvatusele vähem vastupidavamaks
- seal pole seal vaja hoida sobivat niiskust ja temperatuuri
- sinna pole vaja hoidla ohutsooni ning hoidla võib olla kohe seal kuskil lasketiiru kõrval
- jne, mida see optimaalne tähendab?

Kuidas tagada, et Saaremaa malev ei elaks soovmõtlemises ja välistada, et ootamatu raketilöök ei hävitaks seda eraldi asukohas olevat hoidlat? Kuidas tekib teil teadmine millal on õige hetk teha ennetav väljavedu? Kust selleks vajalik eelhoiatus teile tuleb?

Kui tood näiteks viimast Gaza konflikti ja ütled, et riigi juhtkond kukkus ennetava tegevusega läbi, siis täpselt samamoodi kukkusid läbi ennetavas tegevuses ka kohalikud „Saaremaa malevad“. Kuigi nende nahk oli mängus polnud neil mingit ekstra tarkust võrreldes riigi juhtkonnaga, et enda elu ennetavalt päästa.

Kõige sellega ei taha ma öelda seda, et ei võiks hajutatud ladude versiooni valida. Ikka võib. Kuid siis kuni vähemalt aastani 2031 peate leppima kaks korda vähema hulga miinidega või tuleb leppida nt ilma valveta hoidlaga või mingi muu kombinatsioon. Nendel kaalutlustel on täna valitud lähenemine, kus rohkem miine ja vähem eraldi olevaid alalisi asukohti oli eelistatud valik. Lihtsustatult öeldes tehti valik raua kasuks ja betooni kahjuks, teades küll selle valiku riske, kuid hinnates neid riske ennetava tegevuse läbi maandatavaks.

[mongol]

"Hunnikut Iskandereid" olnud venelaste enne ega pole nüüd. Iga ladu tahab umbes 1,4 Iskanderit.

Ja ka sel juhul peab täpselt kümnesse tabama, alles siis on võimalus, et miinid rikki lähevad. Ärge küsige, kust ma tean.

[Martin Herem]

.. seega osa EKV hangedest on vaja suunata lõhkeaineladude ehitamisse. Mitte luksuslikke suuri ladusid, vaid optimaalsete ehitamisse.

Palun vabandust hr Putkinen, kuid nüüd on mul teie jutt veel vähem usku. Te lihtsalt targutate. Ma tegelen sellega pidevalt, et oleksid optimaalsed laod ja rohkem tapvaid vahendeid. Nüüd tulete teie oma "elementaarse tarkusega" KV(J)d juhendama ...
Ja mis puudutab süüdistusse "soovmõtlemises", siis see oli juba igasuguse diskussiooni hävitamine.
Hyva päiva!

[ruger]

Kuidas Iisraeli Hamasi vaheline konflikt on mõjutanud Eesti hankeid.

Eesti tellib Iisraelist palju relvastust ja laskemoona, kuid sõja tõttu võib osa tarneid venida paari kuu võrra. Iisraeli majandusele on sõda kulukas eelkõige reservväelaste mobilisatsiooni tõttu.

Eesti tellib Iisraelist tankitõrjerakette, laevatõrjerakette, kuulipildujaid ning laskemoona. Selleks on sõlmitud lepingud suuremate Iisraeli kaitsetööstusettevõtetega, ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse peadirektor Magnus-Valdemar Saar.

"Me teame, et midagi meile Iisraelist ka sellel aastal tuleb. Selles mõttes Iisraeli ettevõtted on väga põhjalikult oma rahvusvahelisi kohustusi austanud ja oma lubaduste eest seisnud. Samas me teame ka, et meil on mitmed lepingud ja kategooriad, kus justnimelt selle käimasoleva sõja tõttu tarned viibivad. Meil on täna üsna kindel teadmine, et need kuskil esimese kvartali lõpus, teise kvartali alguses peaks meile Eestisse kohale jõudma," rääkis Saar.

Iisrael on Hamasi rünnaku tõttu mobiliseerinud 360 000 reservväelast. Osa neist töötas suurtes kaitsetööstusettevõtetes.

"Tarnija tegevjuht ütles mulle, et nad juhtkonnaga ise käisid pakendamas ja üle vaatamas seda materjali, mis Eestisse lähetatama pidi," lausus Saar.

Pigem on nüüdseks siiski leitud asendustööjõud, kuid kasvanud on Iisraeli enda laskemoonavajadus.

"Näiteks Elbit, kes meil on suurekaliibrilise laskemoona lepingus osaline, on öelnud, et lähiajal nemad meie minikonkurssidel ei osale ja pakkumisi ei tee just sellepärast, et seda moona on Iisraelis praegu rohkem vaja," selgitas Saar.

Novembris hindas Iisraeli keskpank, et sõja mõju majandusele ulatub pea 600 miljoni euroni nädalas. Selle hulka arvestas keskpank näiteks ka oktoobri kaks nädalat, kus koolid olid suletud ning seega paljud vanemad ei saanud tööl käia. Täpselt on seda mõju siiski veel raske hinnata. Uudisteagentuur Bloomberg kirjutas samuti novembris viitega Iisraeli rahandusministeeriumi hinnangule, et iga päev sõda võib Iisraeli riigile maksta 240 miljonit eurot.
Iisrael jätkab Hamasi ja Hezbollah' positsioonide pommitamist

Palju sõltub sellest, kaua Iisrael suuremahuliste sõjaväeoperatsioonidega jätkab ning kui kaua hoitakse reservväelasi teenistuses. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik ütles, et Iisrael väärtustab julgeolekut üle kõige.

"Ma arvan, et nad ei vaata sellele sellise pilguga, et me peame majanduse pärast selle sõja ära lõpetama. Nad on valmis selle sõja selle faasi ära lõpetama, kui nad on piisavalt kindlad, et nad on Hamasi piisavalt palju kahjustanud, et Hamas vähemalt teatud aja jooksul – me ei saa kunagi rääkida, et see on igavene – ütleme seitsme kuni kümne aasta jooksul ei suuda midagi sellist korrata, mida nad 7. oktoobril tegid," kommenteeris Kannik.

Ta lisas, et Israeli poliitikud ütlevad siiski, et praegu aktiivsem faas sõjast kestab veel paar nädalat. Järk-järgult võiks siis ka Iisrael hakata mobiliseeritud reservväelasi teenistusest vabaks laskma. Samas tõdes Kannik, et päris lõplikku lahendust sõjale näha veel ei ole.

"Iisrael on suhteliselt selgelt välja öelnud, et ta ei anna seda territooriumi ei Hamasi ega Fatahi kontrolli alla. Viimane on see organisatsioon, mis Läänekaldal teatud võimu teostab. Iisraeli ei usu, et kumbki organisatsioon suudaks vältida seda, et sealt ei toimuks uusi rünnakuid Iisraeli vastu."

Iisraeli liitlased, sealhulgas Iisraelile tähtis Ameerika Ühendriigid ei soovi samas, et Iisrael need alad okupeeriks.

"Ma arvan, et seal üritatakse leida mingi kompromisslahendus sellisel kujul, et Iisrael leiutab mingi julgeolekukontrolli. Tagab, et näiteks mõned piirkonda läbivad magistraalteed on tema kontrolli all. Aga ikkagi ma ei näe, kes seda omavalitsuslikku võimu seal teostama hakkaks," rääkis Kannik.

Iisraeli reservväelaste kokkukutsumise mõju majandusele on ka näide Eestile. Ohu kasvades ei saa reservväelasi välja kutsuda liiga vara. Samas tõdes Kannik, et selleks peab valmis olema. Ka Eestis peaks pered mõtlema, mida teha, kui üks pereliige peab mitu kuud eemal olema.

"Samamoodi peavad firmad mõtlema laiemal skaalal sellele, kuidas nad suudavad maksimaalselt oma majanduslikku tegevust aktiivsena hoida olukorras, kus nad kaotavad 10-25 protsenti oma tööjõust," ütles Kannik.

https://www.err.ee/1609198129/soja-tott ... iisraelist

[Dr.Sci]

Mölalõuad, nagu me mõnes mõttes kõik me oleme, püüavad nüüd selgutada miks 2,5M€ kulutamine tegevusse mis ei too kaitse seisukohalt tulu, küll aga maksumaksja taskusse kulu, on prioriteetsem kui mõned teised valdkonnad kust rahad ära kärbitakse.

Teadjamad ehk oskavad punkt-punktilt lahti kirjutada kuidas see raha siis jaguneb ja mida me täpsemalt selle eest saame.

[A4]

Ei leia enam seda uudisnuppu, kus kaitseinvesteeringute keskuse inimene selle hanke sisu ja mahtu selgitas, aga oli vist nii, et tegemist on raamhankega aastateks 2024-2028, ning raamhankega selles mõttes, et kogu eeldatavaks maksumuseks ettenähtud summa ei pruugi viimase sendini töösse minna. Asja sisu – Kaitseministeeriumi valitsemisala on ka varasemalt iga-aastaselt teinud 1-2 suuremat turunduskampaaniat – tegevväelaste värbamiseks, konkreetselt kevadeti Kaitseväe Akadeemiasse värbamiseks, aga on tehtud ka reservväelaste teavituskampaaniaid enne suuremaid õppekogunemisi, veteranipäeva kampaaniaid jne. Võib ju iseenesest arutleda selle üle, kui vajalikud või efektiivsed selliseid suuremad kampaaniad iseenesest on, kui me nt Kaitseväe Akadeemiasse (ideaalis) peaksime esmajoones tegema suunatud pakkumisi inimestele ajateenistuse lõppedes vms; ning reservväelastega peaks ühendust pidama esmajoones allüksus ise ja otse, mitte mingi reklaami vahendusel. Aga miskipärast peetakse selliseid kampaaniaid vajalikuks enamikes riikides ning olemuslikult olen nõus sellega, et kui sa mingile teemale või värbamisele tahad suuremat tähelepanu, nähtavus ja mõju saada, siis tulebki tänapäeva ühiskonnas selleks teatud perioodil televisioon, reklaam, sotsiaalmeedia, ajalehed ja veebiportaalid oma reklaami ja sõnumit täis toppida. Iga selline suurem kampaania maksab tänapäeval kuuekohalise summa eurosid (millest suurem osa kulubki reklaamipindade ja -aegade broneerimiseks).

Kui nüüd jagad selle kuni 2,5 miljonit ära nelja aasta peale ja iga-aastaselt omakorda paari suurema kampaania peale, siis ei tule välja teab mis suured summad. Mõju võid mõõta ka näiteks niimoodi – kui 200 000 eurot maksev reservväelaste kampaania toob kohale näiteks 500 täiendavat reservväelast (kellest igaühe väljaõpe on maksnud keskeltläbi 20 000 eurot), siis oled omadega selgelt plussis. Kui sama kallis Kaitseväe Akadeemia värvbamiskampaania toob kohale 20 täiendavat kadetti, siis oled omadega samuti plussis, sest ühe tulevase ohvitseri 3-aastane väljaõpe on ilmselt sinna 50-100 000 euro vahele summa. Vahe lihtsalt selles, et kui kampaaniat ei tee ja saad vähem inimesi, siis on augud võitlusvõimes või ohvitserikorpuses märksa suuremad ja kallimad, kui see mõnisada tuhat eurot aastat turunduse ja reklaami peale.

[Kapten Trumm]

Üks võimalus riigikaitse stratkomi kulude vähendamiseks on see, et kaabude taolised ja igasugu "Riigikaitsest tsensuurita" stiilis "vaba sõna kojad" toodaksid eetrise vähem jama ja lausvalesid, mida hiljem peavad mingid suhtekorraldajada siluma. Või mis hullem veel, lausalisi vene propaganda jutupunkte.

Näiteks lausvalesid mingist "odavast" Iisraeli keskmaa õhutõrjest. Või Sveitsi Leopard 2 tankidest, mida võiks "kohe saada":

[Feliks]

öövaatlusseadmete hange on edukalt läbi viidud ja esimesed seadmed Eestisse jõudnud:
https://www.err.ee/1609295974/kaitsevag ... lusseadmed

[LupusII]

öövaatlusseadmete hange on edukalt läbi viidud ja esimesed seadmed Eestisse jõudnud:
https://www.err.ee/1609295974/kaitsevag ... lusseadmed

Aga termosihikud?

[Leo]

öövaatlusseadmete hange on edukalt läbi viidud ja esimesed seadmed Eestisse jõudnud:
https://www.err.ee/1609295974/kaitsevag ... lusseadmed

See tegelikult väga hea uudis, 10000 seadet on oluline võimekuse tõus. Isegi kui igas jaos on paar sellist, annab palju juurde. Kirjelduse järgi ilmselt kolmanda põlvkonna aparaadid. Kuna hind on krõbe, siis neid eriti välja võtta ei tahetagi, sest kui jääb metsa, siis maksad nii et valus on. Vanemad seadmed olid arvel hinnaga 3000 + €.

[Leo]

Aga termosihikud?

Neid oli ennegi ja kellele vaja ostetakse juurde. Hind ja saadavus peamised probleemid. Milspeksitud termo hind on jõhker, sellepärast neid ongi harva näha mujal kui oda teraval otsal. Nendest suurima kasu saamiseks on vaja ka pidevalt treenida, nii et kui riistad peamiselt laos ketiga seina küljes kinni on, siis on halvasti. Soomes valmistab nii valgusvõimendeid (on see eesti keeles?) kui laserkaugusmõõdikuga soojakaameraid Senop, M20 on VV ja MPL (maalinpaikannuslaite) 15, 21 ja 24 siis vastavalt kasutuselevõtmise aastale. Operatiivstruktuur saab neid piisavalt, kohaliku kaitse üksused niipalju kui üle jääb. Koguhange on suurusjärgus 200 milj €.

[Chupacabra]

Kuna RKIK on totaalselt saamatu ja hankeseadus uskumatult jabur, siis kui crazy on järgnev mõte?

Eesti hakkaks hankeid korraldama koos teiste (NATO) riikidega. Või noh, me pigem poogiks ennast nende hangete külge. Näiteks toidupakid - ostame koos prantslastega, taanlastega vms. Vaheldus metsas missugune.

Digilaigus vormid on pikas perspektiivis kallimad kui multicam. No võtame siis vorme koos ameeriklaste või brittidega. Jah, me peame võib-olla lõike osas kompromisse tegema aga saaksime kokku hoida kogu kaadervärgi pealt, mis tegeleb digilaiguga jahmerdamisega.

Mul üksikisikuna puudub arusaam kui altid teised NATO riigid on koostööks aga ametnikud kes sellega igapäevaselt tegelevad peaks seda ette kujutama.

[isonts]

RKIK totaalselt saamatu? Milles see totaalne saamatus avaldub?
Koos teiste riikidega hanke tegemine või üksi vahet ei ole. Hanke protsessi veab ikkagi RKIK. Kusjuures mingid hanked tehaksegi ühiselt.