www.militaar.net

Mingis eesrindlikus malevas võiks kümmekond nutikat Eesti patriooti (kaitseliitlast) asutada sissijao.

Nad mõtlevad ise välja hea funktsioonikirjelduse. Harjutavad natukese ja katsetavad kuidas see kontseptsioon tegelikult töötab. Vajadusel tehakse korrektsioone ja harjutatakse veel.

Siis palutakse kas või naabermalevast kamp ettevõtlikuid kaitseliitlasi vastasteks ja katsetatakse jälle. Vajadusel tehakse jälle korrigeerimisi.

Siis korraldatakse suurema mastaabi üritus, millesse kutsutakse mõned nutikad Eesti ohvitserid vaatlema ja hindama sissijao tegevust .

Muidugi tervikku aga osade kaupa:
- ettevalmistused;
- liikumine varitsuskohale märkamatult;
- varitsuse teostamine;
- jälitajate raputamine/hävitamine;
- tagasi "laagrisse";
- tegevus laagris.

Ma olen kindel, et saate sellele üritusele ka politseid koos koeratega teid jahtima. Kui tahate, nii sideamet võiks tulla teie sidet pealt kuulama ja peilima teie asukohti (vähemalt minu õppustele nad on tulnud kui olen palunud).

Kaur sa oled veidi ajast maha jäänud. Meil ei ole enam ainult 1 brigaad, meil on neid sisuliselt 5! Kaitseringkonnad on ju ka.
VG-d peaksid ju idee poolest olema KRK-de üksused. Iga KRK peab ise tegelema oma allüksustega. Tulenevalt KRK-de geograafilistest, struktuurilistest ja ülesannete eripäradest, peaksid ka VG-d olema veidi, rõhutan "veidi", erinevad.
Kui ma enne suunasin Juhanit KLPS-i, siis tegelikult ei peaks see asutus selle teemaga üldse tegelema. See on puhtalt KRK-de rida. Seepärast ei meeldi minule sugugi mõte, et mingid "nutikad" hakkavad VG-de põhimõtteid arendama. VG-d peavad täitma mingi suurema plaani eesmärki ja need funktsioonikirjeldused tulevad sealt. Ehk siis - meil puudub vajadus "ägedate" üksuste järgi, meil on vajadus meie plaani elluviivaid üksuseid. Kas nüüd hakkab koitma, MIKS hinnatakse mingite kriteeriumite järgi. Kui ettevalmistusi hinnatakse RÕK-il, siis on see jama. Kui aga Juhani seda vajalikuks peab, siis on kõik korras Läbimurre ongi see, kuid need üksused hakkavad tegutsema ja arenema nii nagu nende sõjaaegsed omanikud tahavad.
Kes korraldas VG-de RÕK-i? Kelle määratud ülesandeid nad täitsid?

soesilm kirjutas:Iga KRK peab ise tegelema oma allüksustega.

Seda ma olen nõudnud aastaid.

Mingid krt. KRAt pole üldse vaja - vaid KRKd peavad õpetama endale üksused välja, edutama parimaid isikuid, korraldama kordusõppuseid, jälle edutama parimaid, jne. Lõppude lõpuks KRKl oleks need väed olemas, millega üks kord on vaja lahinguid lüüa.

Aga peale selle võiks ju kaitseliitlased ise katsetada erinevaid mudeleid ja kui leitakse hea, seda võiks pakkuda KRKle ja/või Maaväe staabile.

Neid sissiüksuseid tõesti PEAB olema suur kogus igal pool Eestit. Mis siis kui nad on natuke erinevad - oluline on, et nad löövad vaenlasi mättasse tõhusalt.

soesilm, eks Sa ise tead paremini mis võimalikus sõjaaja konditsioonis need KRK'd on 5 brigaadi on arvuliselt kõva sõna. Kas need on motoriseeritud, mehhaniseeritud või kand-varvas briaadid? Gruusias oli ka neid brigaade väga palju. Kui laks käis, siis hakkas kusagilt väga kiiresti kärisema. Kas meil on need võimekused kvalitatiivselt/kvantitatiivselt paremad? Minu meelest oli grusiinide suurim viga see, et nad arvasid, et tegelvad endiselt varjupoksiga, kuid ringi puges hoopis neegepoksija. Toksi meie brigaadid simulaatorisse sisse ning lase "neegerpoksija" lahti. Madis22 luges vist kusagil teemas kokku palju erinevad VÕK'id on läbi aastate ajateenijaid sealt läbi lasknud. Mis taseme väljaõpe neil on? Rühm, kompanii, pataljon? Enamusel vist väga, väga heal juhul kompanii. Kevadtormid on kestnud aastast-aastasse, kuid mis tagasisidet me kasvõi siin foorumis oleme ürituse kohta saanud? Ei ole vaja hakata rääkima, et vähe kaadrit, et õppust korraldada. Ainuüksi see fakt illustreerib meie võimekust suuremate üksuste koostegutsemisel. Ma saan aru, et meil on ajateenistusest läbi lastud mehi isegi rohkem kui 5 brigaadi, kuid see mass ei suuda tegutseda nagu tavaline lääne brigaad. Meie brigaadid on üksikute rühmade summa. Sellest tulenevalt peaks ka sõda pidama. See ongi see worst case scenario, kust peaks alustama. Üks võimalus on oodata ära tehnikamammona langemist taevast ja Sõjakooli kursuste paisumist sajapealisteks, mis toetaks kõigi neid bridaade ja KRK'sid. Kahjuks ei näe ma selliseid märke. Nüüd proovitakse ohvitsere koolitada aastaga ja enne viimast aastat oli konkurss kooli väga kurb ning skaudiks (meie eliiti) pääseb juba mis haridusega?

Seepärast ei meeldi minule sugugi mõte, et mingid "nutikad" hakkavad VG-de põhimõtteid arendama. VG-d peavad täitma mingi suurema plaani eesmärki ja need funktsioonikirjeldused tulevad sealt.

Sellega olen ma väga nõus.

Juhani ütles:

Neid sissiüksuseid tõesti PEAB olema suur kogus igal pool Eestit. Mis siis kui nad on natuke erinevad - oluline on, et nad löövad vaenlasi mättasse TÕHUSALT.

Me vist võimegi siin arutama jääda kui tõhus on tõhus

1. Eestil on NIMELISELT üks jalaväebrigaad.

2. Ainult nimeliselt, sest seda pole mitte ühtegi korda harjutatud kokku.

3. Räägida, et Eestil oleks 5 brigaadit on lausvaletamine.

4. On täiesti asjata loota, et sõbrad tulevad kiiresti appi kui Venemaa järjekordselt püüab okupeerida Eesti. Ei tule - kogu lugu. AINULT juhul kui Eesti võitleb ägedalt pika aja ja seda näidetakse lääne televiisorides iga päev on võimalus, et kunagi liitlased tulevad appi.

5. Seega on ülimalt oluline, et Eestil on SUUR kogus väikseid, tõhusaid sissiüksusi. Ja muidugi väed pidama Tallinn enda käes iga hinnaga.

6. VG:d on mõeldud võitlema vaenlase tagalas - seega sissid.

7. VG:sid on kahjuks vähevõitu, ja läheb veel aega enne kui nad on valmis sissisõjaks vaenlase tagalas.

8. Kallis vennasrahvas - ärge oodake, et iga asi organiseeritakse ja kästakse ülevalt poolt. Eesti on hea riik - kõige parem eestlastele - Eestit tasub kaitsta. Seega kasutage oma ajusid, ehitage välja oma väikseid tõhusaid sissiüksusi. Pakkuge neid KRKdele ja Maaväe staabile võĩtlema Eesti vabaduse eest. Kui lubavad see on hea ressurss Eesti kaitseks. Kui ei luba, nii jätkage ikka oma ettevalmistusi ja lööge rüssasid mättasse omal initsiatiivil kui nad järjekordselt tungivad Eesti kallale.

Hääletu alistumine EI tohi korduda - kõik.

9. Viimasel ajal Eesti riigikaitse arendamine on liikunud selles suunas mida Leo Kunnas ja mina oleme tahtnud palju aastaid. See on suurepärane asi. Kahjuks areng on aga aeglane. Venemaa on kiiresti tõstnud oma valmidust tungida kiiresti naabrite kallale. Samal ajal paljud lääneriigid on kahjuks andnud oma riigikaitse alla käia. See on Venemaale märgiks, et tal tasub tungida teiste riikide kallale ja okupeerida nende alasid.

10. Kordan. Kõigist puudustest sõltumata Eesti on väga hea riik eestlastele. Olukord EI kindlasti lähe paremaks sellega, et lubatakse Venemaal järjekordselt okupeerida Eesti.

kaur3 kirjutas:Me vist võimegi siin arutama jääda kui tõhus on tõhus

Unistus igasugustest rakettidest EI ole tõhus.

Seevastu väga odavad ja lihtsad IEDt ON väga tõhusad võitluses vaenlase vastu - kui neid õpitakse ehitama ja kasutama juba rahuajal.

Raketeid võib jäädagi unistama aga IEDsid pole mingeid probleeme ehitada.

Ma olen veelgi nõus õpetama kuidas neid väga odavaid külgmiine saa ehitada põlve otsas ja kuidas neid saa väga edukalt kasutada vaenlase vastu. Muidugi mitte eraisikutele.

Rääkisin eelmine nädal just ühe ca.25-aastase grusiiniga, kes 2008.a. "sõjas" oli osalenud. Väidetavalt oli tal olnud vähemalt 1-2 kontakti vene väiksemate üksustega Goris. Kuid kui küsisin, milline ettevalmistus tal oli, vastas too selle peale, et esmalt 14 päeva ja hiljem 7 päeva sõjalist väljaõpet. Kokku siis alla kuu aja ja sellised "sõdurid" pandi välja.
Ehk siis selles valguses ütleksin küll, et asjad meil vast vähe paremad või mis?

Ei lase te rahus elada ...
Esmalt Juhani.
Räägida, et Eestil oleks 5 brigaadit on lausvaletamine. Aga väita: On täiesti asjata loota, et sõbrad tulevad kiiresti appi kui Venemaa järjekordselt püüab okupeerida Eesti. Ei tule - kogu lugu. on sulatõsi?
Ma ei saa aru mis imemees see Kunnas küll on. Kirjanikuna on ta teinud kõvasti. Aga mis arenes siis kui ta teenistuses oli?
Seda brigaadi kokkuharjutamist olen ma juba varem kommenteerinud aga lühidalt veel kord. Brigaadi kokkuharjutamiseks ei pea kogu brigaadi kokku kutsuma. Piisab erinevate relvaliikide osade koostööst staabi alluvuses.
Ja nüüd kaur3 - meil ongi grusiinidest just kvaliteet parem. Kas sa tead mitu pataljoni tasemel harjutust enne sõda nad läbi viisid? Nad läksid just seda teed, mida juudid enne Hezbollah'ga sõdimist. Mis see Vinogradi raport ütles? Kolme aasta jooksul 0 õppust või ... Siinses foorumis on seda kevadtormi sarjatud aga kes seda teevad? Mis nende meeste taust on? Meie KT ja teised harjutused on oluliselt arendanud kaitseväge.
Aga tuletan meelde, teema on VG. Nagu ma aru sain, siis oli KRK-l ikkagi mingi roll selles RÕKis? Vist veidi suurem roll, kui eespool nimetatud käsk "tehke kuidagi ja tulge tervelt tagasi". Just see ongi läbimurre.
Poksi näide oli muidugi hea

Soesilm, räägiksid ehk sellest läbimurdest lähemalt?

Olen VG teemaga lähedalt seotud, ütleme, rohujuure tasandil. Mingit läbimurdeks nimetatavat ei ole seni täheldanud, võibolla ehk mõni valguskiireke on korra vilksatanud, ideid on loobitud. Pilvepiiril hõljudes näeb kindlasti kaugemale. Omalt poolt võiksin vihjamisi kirjeldada, et kuidas asi altpoolt (tegelikult) paistab.

Kui aega on vähe.

HeiniR postituse põhjal: grusiinid said väljaõpet 14+7 päeva so 21 päeva ja saadeti juba sõdima. Jääks nagu ettevalmistusteks väheks. Samas oleneb mida need 21 päeva tehti. Kui harjutati rivi, siis täitsa piisab, et kõva riviüksus saada. Tankide vastu jääb selline üksus nõrgaks. Kui õpiti kõike teemasid kuigi palju, siis teatakse kõigest midagi aga põhjalikult mitte midagi. Jälle jääb väheks tankide vastu. Kui aga keskenduti ainult kõige olulisemale, ülesannet silmas pidades, siis on 21 päeva täiesti piisav, et välja õpetada meistrid omal alal ja need julgelt lahingusse saata.

21 päeva on hea number näiteks KL kohta: aktiivne ja tubli kaitseliitlane käib aastas, ütleme, kord iga kuu kohta ühe nädalavahetuse väljas. See teeb 12 kuud X 2 päeva. Jõulukuu võtame maha ja saame 22 päeva. Seega saab kaitseliitlane (nagu grusiingi) aasta jooksul väljaõpet maksimaalselt vaid 22 päeva! Mida selle ajaga teha saaks, et tekiks lahingukõlbulikku jõudu? Nii väikse ajahulga juures saabki keskenduda ainult kõige olulisemale A, B, ja C. Vähemtähtsa oleme sunnitud kõrvale jätma.
Kui aga üritada täismahuline väljaõppeprogramm ära jagada nt viie aasta peale, siis on tulemuseks see, et mitte midagi ei mäletata enam eelmistel aastatel õpitu kohta (mälu ja oskuste kõver). Aeg läks, raha läks ja kasu mitte midagi.

Võtmeküsimus on: Mis on need kõige tähtsamad teemad lahinguvõime seisukohalt? Millele keskenduda, õppida ja jäädagi treenima?

sven kirjutas: Samas oleneb mida need 21 päeva tehti. Kui harjutati rivi, siis täitsa piisab, et kõva riviüksus saada. Tankide vastu jääb selline üksus nõrgaks. Kui õpiti kõike teemasid kuigi palju, siis teatakse kõigest midagi aga põhjalikult mitte midagi. Jälle jääb väheks tankide vastu. Kui aga keskenduti ainult kõige olulisemale, ülesannet silmas pidades, siis on 21 päeva täiesti piisav, et välja õpetada meistrid omal alal ja need julgelt lahingusse saata.

Nõus.

Sissidel on karjuv vajadus sissiväljaõppe jaoks - paraadide jaoks aga rividrille pole vaja.

Georgialastele kahjuks õpetati ainult "terrorismi vastast võitlust" Iraagi missiooni jaoks - mitte oma kodumaa kaitsmist.

Juhani Putkinen kirjutas: Georgialastele kahjuks õpetati ainult "terrorismi vastast võitlust" Iraagi missiooni jaoks - mitte oma kodumaa kaitsmist.

Selles ei saa vist KL'i süüdistada õnneks.

soesilm ütles:

Ja nüüd kaur3 - meil ongi grusiinidest just kvaliteet parem. Kas sa tead mitu pataljoni tasemel harjutust enne sõda nad läbi viisid? Nad läksid just seda teed, mida juudid enne Hezbollah'ga sõdimist. Mis see Vinogradi raport ütles? Kolme aasta jooksul 0 õppust või ...

mina ütlesin:

Kas meil on need võimekused kvalitatiivselt/kvantitatiivselt paremad grusiinidest?

Nüüd tuleks hakata edasi arutama küsimust, et kust väljaõppe ja varustuse tasemest tuleb kvalitatiivne ja kvantitatiivne hüpe, et vastu seista vastase soomuskolonnidele ja õhuväele. Kui noormees on kogu oma ajateenistuse läbinud siiras usus, et teda toetavad miinipildujad, suurtükivägi, lõpuks antakse korralikud raadiojaamad, tema haavade eest hoolitseb brigaadi med üksus, õhutõrjujad hoiavad taeva puhta jne, siis mis see seis tegelikult on? Ta on välja õppinud ühte moodi, kuid kui tõsiseks andmiseks läheb, siis peab ta jooksult ringi õppima ja põhimõtteliselt täitma sama ülesannet, kuid ilma eelppol nimetatud toetusüksusteta. Mis kasu on selles seisus ajateenistuses kulunud rivitundidest, komp kaitses, nii mõnestki erialakursusest, lebotundidest (isegi päevadest) jne? Kui need ühel hetkel korstnasse lendavad tunnid kokku lugeda, siis saab päris hulga tunde. Loomulikult võib öelda, et tulemas on läbimurre ja kõik minu nimetatud kartused on asjatud, kuid Sa võiksid aidata neid kartuseid hajutada ja paari sõnaga rääkida läbimurdest.

sven tegi oma postituses huvitavad arvutused, mis panevad (järjekordselt) mõtlema väljaõppe/varustuse kombinatsioonide peale, mis annaksid üksusele parima võime tegutseda erinevate vastaste vastu.

Sven, tegu oli nö. reservarmeega ja nende peamine ülesanne tema ütluste järgi oli Gori linnas rahutagamine, aga samas väitis, et neil oli ka 1-2 kontakti.
Nii nagu temast aru sain, et ei keskendunud seal küll keegi mingi spetsiifilise elemendi treeningule, eks näidati kiirelt ja üldiselt üle mingid relvad ja taktika asjad ja arvatavasti oligi kõik. Rääkida mingist treenitusest sellisel juhul ei saa.
Sinu jutus oli küll väga hea point, et 21päevaga võib saada mõne asja puhul efektiivse harjutuse puhul üsna pädevaks, kuid millises võtmes?
Usun seda, et nt selliste relvasüsteemidega nagu Javelin, Stinger või mõni sarnane relvaliik on sõjaolukorras või napilt enne sõda võimalik küll väga kenasti 21päevaga toimima saada, kuid samas seda siiski eelneva väljaõppe saanud meestega.
Rääkida seda, et grusiinid sellisel juhul 21päevaga midagi väga selgeks said, eriti ei tahaks. Päästikule oskab iga loll vajutada, kuid kuidas efektiivselt tuld jagada, see on juba drillimine.
Samuti tuleb Gruusia sõja valguses nentida, et kui kutsuti 100 000 venda mobilisatsiooni korral välja (keegi võib parandada täpset arvu), siis neist meestest võis väga suur osa tegelikult olla neid nö. 21 päeva mehi.
Rahu ajal saab veel neid mehi efektiivselt õpetada, aga kust võetakse sõjaajal või sõjahakul see kaaderkoosseis, kes seda lambakarja välja õpetama hakkab?
Seega on vahe nt 21päeval ja 21päeval.

Tahtsin öelda, et ka meie Kaitseliidul on tegelikult vaid 21 päeva ja mitte sugugi rohkem. Ometi on meil seda KL-i kodumaa kaitsel väga vaja aga selline see olukord lihtsalt on. Mida siis ikkagi teha, et hoolimata ajalisest piirangust oleksid need KL-i üksused väga head, lahinguvõimelised, siiski efektiivsed? Mida oleks võimalik saavutada 21 päevaga aastas.

21 päeva aastas on lihtsalt tuletatud number. Võtame asja nii, et tegelikkuses on lihtsalt aega ülivähe.