www.militaar.net

..ja ADAŽIs rallivad tankid

http://www.ohtuleht.ee/599502/video-lat ... oomusvaega

Vabandust, aga kas keegi teab, kas tõesti on lätlastel nüüd ka Lielvārdes Ämariga võrdne situatsioon ehk siis seal baseerub NATO hävitajate lüli? Kui uskuda Ilta Sanomate allikaid, siis tõusid seekord F16 õhku Lätist? Või ajab kirjatsura miskit segi?
http://www.iltasanomat.fi/ulkomaat/art- ... 50501.html

26.09.2014 toimus minu teada tõesti Lätis demonstratiivmaandumine ja militaarlennuvälja uue faasi nö pidulik avamine (http://www.sargs.lv/Zinas/Military_News ... astcomment), kuid siiani pole ma küll kuskilt kuulnud, et seal ka kohe mõni USAF (või kellegi teise) eskadrill või lüli Eestile sarnaselt toimetaks, kasutades lennuvälja baasina? Meil istuvad Ämaris hetkel neli sakslaste Typhooni ja jaanuarist peaksid tulema vahetusena hispaanlased, Šiauliais istub 12 lennukit ja tuleb välja, et lätlastel istub ka mingi arv hävitajaid Lielvārde baasis või?

Selle äsha taasavatud Läti lennubaasi osas on tõenäoliselt tehtud lihtsalt mõned rekonstrukteerimistööd - ehitati mõned vajaminevad hooned ja kõpitseti muud. Ämari dubleerimisest me kindlasti seal rääkida ei saa. Arvatavasti said aru ise (vbla ka soovitati mujalt), et mingi õhuväe baas peaks siiski olema, kus hädakorral miskit vastu võtta.

See ei olnud nüüd päris vastus mu küsimusele. Ehk kas Lätis baseeruvad NATO hävitajad? Kasvõi ajutiselt? Antud juhul väideti piiririkkumise puhul USA F-16 õhkutõusmist Lätist.

Leedu soovib oma Javelinide hulka suurendada:

http://en.delfi.lt/lithuania/defence/li ... d=66140056

Ja lätlased tahavad Spikesid suurde:

http://m.sargs.lv/lv/Zinas/Military_New ... 15-01.aspx


Lätlaste lehtedel ringi vaadates sain aru, et kindlasti lähevad spiked ka inglastelt ostetavatele soomumsmasinatele, kui paljudele aga jäi arusaamaatus. Ei usu, et kõigile.

Leedukatel on olemas ka mingisugused siseväed siseministeeriumi alluvuses, kui õieti aru saan. Varustus on neil viimase peal, samal ajal kui relvastus, mida nad kasutavad on SVD-d, AK-74 ja muu vanemad nõukaaegsed relvad. Samuti kimasid härrad ringi BTR-60-tel, kui mu silmad mind ei petnud. Viimased peaks ka leedukatel olemas olema iseseisvuse algusaegadest. Meie maha kantud BTR-80-d oleks suisa uued nende kõrval. Küsimus, kas tegu on sõjaväelise üksuse siseministeeriumi alluvuses või on nad võrreldavad näiteks meie politsei kiirregeerijatega?
http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... ces/page48

Leedu jalaväe tulejõud paistab suurem olevat kui meitel. Pean silmas 40mm automaatgranaadiheitjat.

Leedukatel pole neid automaatgranaadiheitjaid kuigi arvukalt. Ka lätlastel on need olemas, kuid ka väga piiratud koguses. Meietel oli need plaanis olnud, kuid väidetavalt sõi masu need omal ajal ära. Samas sommid näiteks kasutavad minuteada venelaste varianti, mis peaks kõvasti odavam olema, kuid kärab samahästi.

Soomlastel on kasutusel siiski mõlemad. 25mm on ilmselt jäänud vanemast ajast, uuemaid on näha jalaväel üpris sageli (pildid,videod), seega ei hangi ka nemad enam vast "venelasi" (nii nagu paljude muude asjade puhul minnakse NATO standardile üle).

Selle äsha taasavatud Läti lennubaasi osas on tõenäoliselt tehtud lihtsalt mõned rekonstrukteerimistööd - ehitati mõned vajaminevad hooned ja kõpitseti muud. Ämari dubleerimisest me kindlasti seal rääkida ei saa. Arvatavasti said aru ise (vbla ka soovitati mujalt), et mingi õhuväe baas peaks siiski olema, kus hädakorral miskit vastu võtta.

Pole seal Ämariski midagi hõisata.
Ajakirjas Sõdur kirjutati üsna lahtise tekstiga, et inimesi on 1 vahetuse jagu ja kuidagi mängiks ehk 2 vahetust kokku.
Normaalne 24/7/365 eeldab 5 vahetust.
Lennuvälja remont on asja kõige lihtsam osa.
Edasi läheb märgatavalt keerulisemaks.
Kas seda kõike aga peab palgalise kaadriga tegema (keda kuidagi leida ei suudeta) või saaksid ka ajateenijad hakkama teatud asjadega, siis ma kaldun viimase poole.

Trumm, alati saab ja võiks olla paremini, aga vingu lüüa siin ei ole mõtet.
Ämari areneb ja ei saa öelda, et infra rajamine nüüd nii teisejärguline on. Kes seal käinud, see teab, et nii lennuvälja kui ladude pool paistab soliidne välja ja arendatakse edasi.
Kaadriga on nii nagu mujal, st oleks vaja rohkem, aga häda korral saavad siiski hakkama.
On meil siiski need õhuturbe hävitajad siin, parimatel päevadel on korraga ju olnud baasis üle 20 lennuvahendi.
Kui ohutase tõuseb, küll siis ka panustatakse inimeste jms rohkem.
Ise arvan, et ajateenijate kasutamine Ämaris ei ole väga tugev argument. Ma ütleks nii, et Ämari roll ei ole sama kui mõnel võrdväärsel Soome õhuväebaasil, kus on tõesti kasutatud lennukite tankimisel, relvade paigaldusel jms ajateenijaid. Kui me hakkame kasutama lennuvälja puhastamiseks, lennukite tankimiseks jms ajateenijaid, siis võib see mõjuda meie liitlaste poolsele usaldusele meie suhtes.
Professionaal on üks, aga limiteeritud ajaga ajateenija vähe teine teema. Siinkohal ma samas ei väida, et ajateenija ei saa ülesandega hakkama - mu enda sõber, kes ajateenistuses oli autojuht, oli nt koheselt peale ajateenistust mõnda aega Tallinna lennujaamas kütusemasina peal lennukite tankija ja tundub, et sai sellega ilusti hakkama. Aga pigem arvangi, et kui Ämari tahetakse teha "rahvusvaheliseks" sõjaväelennuväljaks, tagamaks meile siin võimalikult sagedase liitlaste kohaloleku, siis see on vähemalt üks olulisi põhjuseid, miks ei soovita ajateenijaid seal rohkem kasutada. Ajateenija puhul võib sattuda vägagi terav pliiats, kellel sisemine motivatsioon ja asjatundlikkus teeb silmad ette mitmele palgalisele, kuid võib sattuda ka ludri, kes Sulle ükskõiksusest F16 paaki diislit laseb (piltlik näide). Kahju mitte ainult tuksis mootor, vaid kogu liitlaste meile antud usaldusväärsuse hinnang.

Kapten Trumm kirjutas: Pole seal Ämariski midagi hõisata.
Ajakirjas Sõdur kirjutati üsna lahtise tekstiga, et inimesi on 1 vahetuse jagu ja kuidagi mängiks ehk 2 vahetust kokku.
Normaalne 24/7/365 eeldab 5 vahetust.
Lennuvälja remont on asja kõige lihtsam osa.
Edasi läheb märgatavalt keerulisemaks.
Kas seda kõike aga peab palgalise kaadriga tegema (keda kuidagi leida ei suudeta) või saaksid ka ajateenijad hakkama teatud asjadega, siis ma kaldun viimase poole.

Eks see asukoht ole ka selline, et väljaspoolt Tallinnat(natuke Harjumaad kah) pole erilist mõtet ametit pidada.

Professionaal on üks, aga limiteeritud ajaga ajateenija vähe teine teema. Siinkohal ma samas ei väida, et ajateenija ei saa ülesandega hakkama - mu enda sõber, kes ajateenistuses oli autojuht, oli nt koheselt peale ajateenistust mõnda aega Tallinna lennujaamas kütusemasina peal lennukite tankija ja tundub, et sai sellega ilusti hakkama. Aga pigem arvangi, et kui Ämari tahetakse teha "rahvusvaheliseks" sõjaväelennuväljaks, tagamaks meile siin võimalikult sagedase liitlaste kohaloleku, siis see on vähemalt üks olulisi põhjuseid, miks ei soovita ajateenijaid seal rohkem kasutada. Ajateenija puhul võib sattuda vägagi terav pliiats, kellel sisemine motivatsioon ja asjatundlikkus teeb silmad ette mitmele palgalisele, kuid võib sattuda ka ludri, kes Sulle ükskõiksusest F16 paaki diislit laseb (piltlik näide). Kahju mitte ainult tuksis mootor, vaid kogu liitlaste meile antud usaldusväärsuse hinnang.

Mina otsiks vastust küsimusele minevikust, kas ajateenijate kasutamine on lennuväe lahingväeosas võimalik?
Elu siin kuni 1991 näitas, et on ja vägagi. Arvan, et siinsete lennuväeosade lahinguvalmidusele esitati märksa kõrgemaid nõudmisi kui Ämarile täna esitatakse.
Juba ainuüksi kvantiteedis oli tohutu vahe, QRA-s istus igal lennuväljal 8 masinat korraga. F-16 ei ole sõiduauto, et lased bensiinijaamas valest püstolist, lennukite tankimine allub mitmekordsele ohutuskontrollile ja diiselkütuseauto sattumine tankimisalale peab juba ise välistatud olema. St eksimine pole nii lihtne kui tavaolmes. Mind ajab see sõna "professionaal" tihti muigama, meie praktikas on need kõvad professionaalid enamasti ikka endised ajateenijad, kellele meeldib sõjaväes või kellel pole elus muid valikuid, täpselt samade inimkvaliteetide,-nõrkuste ja tugevustega. St nii vastutusvõimelised ja "teravad" kui sellises vanuses ikka ollakse.

Minu enda kogetu väeosade pääslateenistusega ütleb miskipärast, et ajateenijatest vahtkonda koju unustatud dokumendiga naljalt ära ei osta (distsiplinaari hirm), samas KL valvatavatest pääslates on õnnestunud enamasti ikka "ära rääkida". See on selline - suhteline värk.

Kapten Trumm kirjutas:

Professionaal on üks, aga limiteeritud ajaga ajateenija vähe teine teema. Siinkohal ma samas ei väida, et ajateenija ei saa ülesandega hakkama - mu enda sõber, kes ajateenistuses oli autojuht, oli nt koheselt peale ajateenistust mõnda aega Tallinna lennujaamas kütusemasina peal lennukite tankija ja tundub, et sai sellega ilusti hakkama. Aga pigem arvangi, et kui Ämari tahetakse teha "rahvusvaheliseks" sõjaväelennuväljaks, tagamaks meile siin võimalikult sagedase liitlaste kohaloleku, siis see on vähemalt üks olulisi põhjuseid, miks ei soovita ajateenijaid seal rohkem kasutada. Ajateenija puhul võib sattuda vägagi terav pliiats, kellel sisemine motivatsioon ja asjatundlikkus teeb silmad ette mitmele palgalisele, kuid võib sattuda ka ludri, kes Sulle ükskõiksusest F16 paaki diislit laseb (piltlik näide). Kahju mitte ainult tuksis mootor, vaid kogu liitlaste meile antud usaldusväärsuse hinnang.

Mina otsiks vastust küsimusele minevikust, kas ajateenijate kasutamine on lennuväe lahingväeosas võimalik?
Elu siin kuni 1991 näitas, et on ja vägagi. Arvan, et siinsete lennuväeosade lahinguvalmidusele esitati märksa kõrgemaid nõudmisi kui Ämarile täna esitatakse.
Juba ainuüksi kvantiteedis oli tohutu vahe, QRA-s istus igal lennuväljal 8 masinat korraga. F-16 ei ole sõiduauto, et lased bensiinijaamas valest püstolist, lennukite tankimine allub mitmekordsele ohutuskontrollile ja diiselkütuseauto sattumine tankimisalale peab juba ise välistatud olema. St eksimine pole nii lihtne kui tavaolmes. Mind ajab see sõna "professionaal" tihti muigama, meie praktikas on need kõvad professionaalid enamasti ikka endised ajateenijad, kellele meeldib sõjaväes või kellel pole elus muid valikuid, täpselt samade inimkvaliteetide,-nõrkuste ja tugevustega. St nii vastutusvõimelised ja "teravad" kui sellises vanuses ikka ollakse.

Minu enda kogetu väeosade pääslateenistusega ütleb miskipärast, et ajateenijatest vahtkonda koju unustatud dokumendiga naljalt ära ei osta (distsiplinaari hirm), samas KL valvatavatest pääslates on õnnestunud enamasti ikka "ära rääkida". See on selline - suhteline värk.

Trumm: +1
Aga praegune ajateenistuse formaat ju lihtsalt ei võimalda. Siiski peaks tagasi tooma algse "12 kuud/ 4x aastas kutse" süsteemi, on ka pidev hulk võitlusvõimelist seltskonda võtta. Ja selle vana süsteemiga saaks ka vahiteenistuse ülesanded tagasi ajateenijate õlgadele panna. Tahtke või mitte, aga vahiteenistus (ja toimkonnad üldiselt!) andsid väljaõppele ja üksuse ühtsusele väga palju positiivset juurde.

Heh
Kumb on siis suurem tulejõud kas vähe ja väga vähe või üldse mitte midagi ?
Leedu jalväel on suurem tulejõud kui meie jalaväel !